4-10-2326/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-10-2326

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2326 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi

M.N-i väärteoasi LS § 74 19

lg 2, § 741

lg 2 järgi, väärteoprotokoll AB 1209911 Menetlusalune isik

M.N (isikukood XXX, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht T OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 15. november 2010.a kell 09.45 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusaluse isiku M.N-i osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada M.N väärteos LS § 74

19 lg 2, LS § 741 lg 2 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2 järgi karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. M.N tuleb kanda arest ära hiljemalt 31. detsembriks 2010.a.

3. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti

kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

4. M.N-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.N suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 15. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud

13.07.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1209911 selle kohta, et M.N 13.07.2010.a kell 03:33 juhtis Tallinnas Lootuse pst 6 mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,37+/-0,05 mg (0,32 mg/l), omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. M.N rikkus LS § 20 lg 4 ja § 20 lg 1 ning pani toime liiklusseaduse LS § 7419 lg 2, § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteo.

15.11.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kutse istungile oli kätte saanud

08.11.2010.a ja teatanud istungile ilmumise võimatusest. Seaduslikust takistusest istungi mitteilmumiseks ega istungi edasilükkamise taotlust menetlusalune isik ei esitanud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest sanktsiooni keskmises määras, s.o. 15 päeva, mida menetlusalune isik peab asuma kandma hiljemalt 15.12.2010.a

Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: 13.07.2010.a väärteoprotokoll AB1209911 (vtl 3),

indikaatorvahendi kasutamise protokoll (vtl4), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos kasutamise väljatrükiga(vtl 5), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (vtl 6), õiend isikusamasuse tuvastamise kohta (vtl 7), karistusregistri väljavõte (vtl 10-11).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke

tõendeid kogumis, leiab, et liiklusseaduse (LS) § 7419

lg 2, § 741

lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteoasja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.

LS § 7419 lg 2 kohaselt juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50- 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi,

on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

Vastavalt LS § 741

lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

LS § 7419

lg 2 ja § 741

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine M.N-i käitumises 13.07.2010.a kell 03:33 Lootuse pst 6, Tallinnas mootorsõidukiga liikudes on tõendatud M.N-i omakäelise märkega väärteoprotokollil, et on protokolliga nõus, samuti 16.01.2010.a

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, 13.07.2010.a tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokolli ja tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga. 16.01.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast M.N-i allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu isiku süüd ega tema teo õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja väärteo toimepanek on tõendatud, tuleb M.N-i KarS § 63 lg 1 alusel karistada LS § 7419 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri teatisest nähtub, et M.N-i on 05.02.2010.a karistatud 16.01.2010.a toime pandud, LS § 7419 lg 2, LS § 741 lg 1 ja LS § 747 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, määratud karistuseks on rahatrahv 10 800 krooni, mis on tasumata. Samuti on menetlusalust isikut karistatud korduvalt ÜTS § 547 lg 1 järgi ja ka nende trahvide tasumist kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu. Seega ei ole M.N teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades asjaolusid, et M.N on § 74 19 lg 2 ja

LS § 741

järgi kvalifitseeritava väärteo pannud toime vähem kui pool aastat pärast eelmise samasuguse väärteo toimepanemist ja et varasem sanktsiooni keskmist määra ületanud rahatrahv on

tasumata, peab kohus põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist lühiajalise arestiga. Kuna

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, peab kohus

arvestades toime pandud tegu, süüdlase isikut ja tema õiguskuulekale käitumisele mõjutamise vajadust kohaseks karistada teda arestiga kestvusega 5 päeva. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse

isiku elukohajärgses arestimajas ja aresti kanda ära hiljemalt 31. detsembriks 2010.a, määratud

tähtaja jooksul aresti mittekandmisel tuleb M.N-i suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja.

Marie Tammsaar Kohtunik