2-22-6819/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. juuli 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-6819

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 9. ja 12. mai 2022 määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X, riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Mariann Tusti

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. ja 12. mai 2022 määrused jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

4. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatria-

kliinik) esitas 8. mail 2022 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse

rakendamiseks (taotlus), millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi

pikendamiseks üle nelja päeva puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.

2. Puudutatud isik toodi 7. mail 2022 kell 16.06 psühhiaatriakliinikusse tagasi EMO-st, kuhu

ta oli suunatud generaliseerunud krambihoo tõttu. EMO-s diagnoosti aktiivne luululine

psühhoos. Puudutatud isik juhtunut ei tunnista, enda hinnangul pole ta teadvuseta olnud.

2 (4)

Jalgade tõmblusi põhjendas jõuetusega, jalad ei kandnud. Seetõttu võeti 7. mail 2022 kell 16.06

tema suhtes vastu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamise otsus.

3. Psühhiaatrite arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta

lisaks järgmine.

3.1. Seekordne hospitaliseerimine on teine, esmakordselt viibis puudutatud isik psühhiaatria-

kliinikus 14. juulist – 23. augustini 2021 orgaanilise luululise psühhoosi diagnoosiga.

3.2. Eelmisele EMO-kaardile kantud teabe kohaselt elab puudutatud isik üksi, tema juures

käib sotsiaaltöötaja, vahel ka lapsed. Kodu on räpane. Juba pikemat aega kurdab, et jalad ei

kanna. Kaebuste põhjuseks peab ta naabrimeest, kes laseb korterisse heeliumit ja seetõttu kukub

ega saa kõndida. Lisaks teeb heelium kurdiks. Raske on WC-s käia jalgade nõrkuse tõttu. Muid

kaebusi pole.

3.3. Pojalt saadud andmete kohaselt on puudutatud isik aastaid alkoholi kuritarvitanud,

viimased 15 aastat rohkelt, mistõttu jäi tööst eemale. Nüüd elab asotsiaalset elu, kuid keeldub

hooldekodusse minemast.

3.4. Varasemast on teada, et puudutatud isik on kõrgharidusega, töötas keskkooli direktorina,

hiljem vallavanemana. Alkoholi rohke tarvitamise tõttu suundus eelpensionile. Viimastel

aastatel on ta muutunud kahtlustavaks, eriti poja, aga ka tütre suhtes. Süüdistab neid absurdsetes

asjades, mh vargustes. Selline seisund on lainetav. Lapsed on temast distantseerunud just

joomise ja süüdistava hoiaku pärast. Tütar teab eelneva haiguloo andmete põhjal, et puudutatud

isiku emal ja emaemal esines kõrges eas kahtlustamist ja süüdistamist. Puudutatud isik elab

üksinda, vajadusel käinud abistamas sotsiaaltöötaja, kelle sõnul on puudutatud isik asotsiaalse

eluviisiga, rigiidne, manipulatiivne, keeldunud seni hooldekodust. Varasemalt kuulmislangust

pole esinenud, aga enne haiglaravile sattumist kirjutas hulgaliselt paberkirju, et teda heeliumiga

mürgitatud ja enam ei kuule.

3.5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire: orgaaniline luululine psühhoos ja sõltuvus

alkoholist, kaasuvana diagnoositud EMO-s pneumoonia ja südame rütmihäire. Tal puudub

haigusteadvus ja arusaam ravi vajalikkusest, samuti ei ole ta võimeline iseseivalt ravimeid

manustama. Ravita jäämisel on puudutatud isik eelkõige ohtlik enese elule, mida ilmestavad

kaks rasket krambihoogu valvetoas.

4. Ärakuulamisel rääkis puudutatud isik, et ta haiglas viibib, sest kaotas kodus teadvuse. Ta

teab teadvuse kaotamise põhjust, aga ei ütle seda, sest niikuinii ei usutaks. Teadvuse kaotus

tekib hapniku puudusest ajus ja hapniku puudus tekib omakorda sellest, kui lasta heeliumit

kõrva. Temale lasti heeliumit kõrva ja varem lasti ka muud gaasi kõrva. Üks põhjus, miks

gaasitatakse, on see, et veearved esitati ebaõiglaselt ja tema vaidles arvetele vastu. Teine põhjus

on see, et gaasitaja tütar on kunagi saanud viletsa hinde ja nüüd gaasitaja maksab kätte.

5. Puudutatud isikule määratud esindaja leidis, et tahtevastane ravi on vajalik.

6. Maakohus rakendas 9. mai 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

ning määras paigutada puudutatud isik tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades

kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 7. maist 2022 kell 16.06

kuni 11. maini 2022 kell 16.06.

6.1. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita

jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu

psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi

3 (4)

kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse

rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatria-

osakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla

pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

6.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel

esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse

asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale

või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada

kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

6.3. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et ravita jäämisel võib

puudutatud isik ohtu seada nii enda kui ka ümbritsevate isikute turvalisuse. Puudutatud isiku

käitumine lähtub psühhootilistest elamustest, mille tulemusel võib ta seada ohtu enda elu.

Samas võib ta sattuda konflikti ümbritsevatega ja sellises olukorras võib käitumine olla

ettearvamatu. Oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega suuteline

määratud toetusravist kinni pidama. Võttes arvesse puudutatud isiku tervislikku seisundit, siis

vajab ta psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarsetes tingimustes.

7. Puudutatud isiku raviarst teavitas 10. mail 2022 maakohut sellest, et puudutatud isik ei ole

piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi.

8. Maakohus pikendas 12. mai 2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õigus-

kaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

kuni 16. juunini 2022 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla

on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis

maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi.

Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel 24. mail 2022 ühes dokumendis mõlema

eelviidatud määruse peale määruskaebused, milles palub määrused tühistada.

Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tal puudub igasugune psüühikahäire, mistõttu on

tema haiglasse paigutamine ja ravi kohaldamine alusetu. Puudutatud isik selgitas, et

korteriühistu esimees peab ilmselt tema peale viha. Neid põhjusi on mitu. Võib olla ta ei pannud

ühistu esimehe tütrele koolis nii häid hindeid kui oodati. Teiseks juhtis ta tähelepanu, et

korteriühistu esimees ümardab arvetel summasid valesti. Ühistu esimees laseb tema korterisse

heeliumit. Heeliumit kasutatakse keevitamisel ja see on kättesaadav. Heelium võtab ära

kõrvakuulmise. Temaga juhtuski nii. Ükskord ta nägi, kuidas ühistu esimees tuli tema

trepikojast välja, see on ilmne tõend, et just tema käib mürgitamas. Kukkus ta just selle heeliumi

pärast. Tema koht pole haiglas, sest psüühikahäiret tal ei ole.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning andis avaldajale tähtaja vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebustele vastu. Maakohus kaebuseid ei rahuldanud ja edastas need

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. juunil 2022.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebustele tuleb märkida järgmist.

12. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise

ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire

(orgaaniline luululine psühhoos ja sõltuvus alkoholist). Puudutatud isiku enda arvamus, et ta ei

vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla

määrav PsAS § 11 lg 1 tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

psühhiaatrite seisukohtades ja kaebustes pole põhjendatud, miks pole viidatud seisukohad

meditsiiniliselt korrektsed.

13. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega.

Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haigusteadvus ja arusaam ravi

vajalikkusest ning ta ei ole võimeline iseseisvalt ravimeid manustama, mistõttu haiglaravita on

ta eelkõige ohtlik enesele. Ohtlikkus avaldus mh krampides, mis tal esinesid ka kliinikusse

saabumisel. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik

oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes

muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Puudutatud isiku on korduvalt avaldanud, et ravi ta ei vaja.

Sellest järeldub, et puudutatud isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.

14. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid

praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle ka tähtaja

pikendamiseks. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud. Neil kaalutlustel jätab

ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

15. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku

esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega.

16. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)