2-17-8206/117 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8206

Tsiviilasi

Y avaldus eestkostja vahetamiseks

Y eestkoste pikendamiseks ja eestkostja ülesannete

ringi muutmiseks kohtu algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXX)

Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu), esindaja KT

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8206 muutmata.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 24. juuli 2017. a määrusega seati Y-le (eestkostetav, avaldaja) üle

eestkoste ja määrati eestkostjaks Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu). Eestkostja

ülesandeks määrati eestkostetava esindamine kinnisasjadega seotud tehingute, sealhulgas

kinnisasjadega seotud asja- ning võlaõiguslike tehingute valdkonnas. Maakohus tuvastas, et

eestkostetaval puudub iseseisev tehingute tegemise õigus kinnisasjadega seotud tehingute, sh

kinnisasjadega seotud asja- ning võlaõiguslike tehingute valdkonnas.

2 (6)

2. Harju Maakohtu 14. novembri 2019. a määrusega vabastati Tallinna linn (Kesklinna

Valitsuse kaudu) eestkostja ametist. Eestkostetava eestkostjaks määrati C (puudutatud isik).

Eestkostetava ülesandeid ei muudetud. Eestkoste seati viieks aastaks, s.o kuni 24. juulini

2022. a.

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

3. Avaldaja esitas 18. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse taotlusega vabastada senine

eestkostja ning määrata uus eestkostja. Lisaks taotles avaldaja kohtu nõusolekut tehingu

tegemiseks, s.o temale kuuluva korteri võõrandamiseks.

4. Maakohus jättis 6. septembri 2021. a määrusega avalduse käiguta ning kohustas avaldajat

(tema eestkostjat) kõrvaldama avalduse puudused. Eestkostjale ei õnnestunud kohtumäärust

kätte toimetada, avalduse puuduseid ei kõrvaldatud. Maakohus võttis 10. jaanuari 2022. a

määrusega menetlusse avaldaja avalduse avaldajale määratud eestkostja vabastamiseks ja uue

eestkostja määramiseks. Sama määrusega keeldus maakohus tehingu tegemiseks nõusoleku

saamise avalduse menetlusse võtmisest.

5. Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) esitas 25. jaanuaril 2022 seisukoha, milles leidis,

et avaldaja huvides on vabastada puudutatud isik eestkostja ülesannetest, kuna nii puudutatud

isik ise kui ka avaldaja on esitanud sellekohased avaldused. Arvestades, et avaldaja üle on

seatud eestkoste tähtajaga kuni 24. juuli 2022. a, oleks mõistlik selle menetluse käigus lisaks

eestkostja vabastamisele ja uue eestkostja määramisele käsitleda ka avaldaja üle seatud

eestkoste pikendamise vajadust. Võttes aluseks avaldaja suhtes laekunud Politsei- ja

Piirivalveameti teated ning temaga kohtumistel ja vestlustel saadud vahetu mulje, tuleks

kontrollida ka avaldaja üle seatud eestkoste ulatust ning eestkostjale pandud ülesandeid.

Avaldaja on aastaid olnud oma otsustes ambivalentne, kuid viimastel kuudel on pidevad

meeleolumuutused, kahtlustav käitumine, toetavast teenusest loobumine ja majanduslik

toimetulematus seadnud ohtu tema huvide kaitse, mida ei saa tagada muul viisil, kui eestkostja

ülesandeid laiendades. Seetõttu on avaldaja huvide kaitseks vajalik hinnata, kas tema üle seatud

eestkoste ulatus on piisav. Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) hinnangul on vajalik

laiendada eestkostja ülesandeid – vastava soovituse on esitanud ka Tallinna Vaimse Tervise

Keskus (vajab eestkostet ka ravi jälgimise osas). Kuivõrd avaldaja teeb impulssoste, mistõttu

puuduvad tal rahalised vahendid korteri kulude eest tasumiseks ning ta ei saa tasuda vajalike

hambaraviteenuste eest, võib osutuda põhjendatuks eestkostja ülesanneteks määrata ka tema

esindamine igakuise raha planeerimisel ja otstarbekal kasutamisel.

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teadaolevalt on avaldaja ainsaks

lähedaseks sugulaseks puudutatud isik (avaldaja isa), kes on tervislikust seisundist tingituna

esitanud avalduse eestkostja ametist vabastamiseks. Teada ei ole teisi avaldajale lähedasi

isikuid, kes oleks tema käekäigu vastu huvi tundnud või avaldanud soovi tema eestkostjaks

saada. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses ning suuliselt sotsiaaltöötajatele väljendanud, et

ta sooviks, et tema eestkostjaks määratakse Tallinna Linnavalitsus. Eeltoodust tulenevalt tegi

Tallinna linn ettepaneku määrata avaldaja eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus.

6. Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrusega otsustas maakohus algatada menetluse

avaldaja eestkoste pikendamiseks ning eestkostja ülesannete ringi muutmiseks kohtu algatusel.

Avaldajale määrati esindaja riigi õigusabi korras.

7. Maakohtule 11. märtsil 2022 esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis

nr 7.1-3/162 (eksperdiarvamus) jõudis psühhiaater LK järeldusele, et avaldajal esineb

vaimuhaigus – paranoidne skisofreenia F20.0. 2. Isik saab osaliselt aru oma tegudest, kuid pole

alati oma isikuomaduste ja tundetahteelu defekti tõttu võimeline neid juhtima. See võimetus on

kestva loomuga. Isik ei ole võimeline adekvaatselt oma huve kaitsma volituste andmise või

muude abiliste kaudu tema haigusest tuleneva madala reaalsustaju tõttu. Isik vajab eestkostet

vähemalt viie aasta jooksul ning eestkostja ülesannete ring peaks hõlmama kõiki juriidilisi ja

3 (6)

suuremaid rahalisi tehinguid ning ravi tagamise. Isiku psüühiline seisund ei võimalda tal

avaldada arvamust eestkostja isiku suhtes, kuid võimaldab tal avaldada arvamust eestkoste

määramise suhtes.

8. Avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 14. märtsil 2022 seisukoha, milles

leidis, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Eestkostja ülesannete ringi määramisel on

põhjendatud lähtuda eksperdiarvamusest. Igapäevase elu pisitehinguid suudab avaldaja teha ja

seda korraldada, kuid ta vajab ilmselt sotsiaalabi ja tugiteenuseid. Tallinna linn eestkoste

asutusena on seisukohal, et eestkoste jätkumine on vajalik ja laiendada tuleb eestkostja

ülesandeid asjaajamiste ja ravi tagamise osas. Kuna puudub füüsiline isik, kes sooviks või

suudaks teostada eestkostja ülesandeid, tuleks eestkostjaks määrata Tallinna Linnavalitsus.

9. Tallinn linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) esitas 16. märtsil 2022 täiendava seisukoha,

milles kinnitas, et jääb eestkostja vabastamise menetluses antud seisukoha juurde.

10. Harju Maakohus kuulas avaldaja 4. mail 2022 Tallinna kohtumajas ära. Avaldaja leidis, et

on nõus Tallinna Linnavalitsuse eestkostjaks määramisega, aga tema sooviks on, et temaga

tegeleb konkreetne inimene, kellega ta saab arutada probleeme seoses korteriomandiga.

Praeguse seisuga ta korterit müüa ei taha, aga see võib muutuda. Avaldaja sissetulekuks on

töövõimetoetus ca 400 eurot ja töötasu 240–260 eurot (netosumma). Sissetulekust maksab

avaldaja esmalt ära arved ning suuremad summad lähevad lemmikloomade toidule. Hambaravi

on korraldatud, kuid ravi tuleb jätkata. Avaldaja leidis, et tervise küsimused ei peaks olema

eestkostja otsustada, samuti ei pidanud ta vajalikuks eestkostja ülesannete muutmist.

Esimese astme kohtu määrus

11. Harju Maakohus tuvastas 17. mai 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus), et eestkoste

jätkumine avaldaja üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning pikendas avaldaja üle

seatud eestkostet kolme aasta võtta, s.o kuni 17. maini 2025. a. Maakohus rahuldas avaldaja

avalduse, vabastas puudutatud isiku avaldaja eestkostja ülesannetest ning määras avaldaja

eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse. Maakohus määras, et eestkostja ülesanneteks on avaldaja

esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

Maakohus määras, et avaldajal on valimisõigus ja avaldaja tuleb lugeda mistahes

perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks ning avaldaja võib kasutada iseseisvalt

oma töötasu.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on eksperdiarvamusega, samuti asjas esitatud

seisukohtade ja tõenditega leidnud kinnitust, et antud juhul esinevad perekonnaseaduse

(PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Avaldajal esineb vaimuhaigus – paranoidne skisofreenia

F20.0.2. Ekspert on leidnud, et avaldaja saab osaliselt aru oma tegudest, kuid pole alati oma

isikuomaduste ja tunde-tahteelu defekti tõttu võimeline neid juhtima. Avaldaja vajab eestkostet.

Avaldaja on praeguse ajani piiratud teovõimega isik, mistõttu asus maakohus seisukohale, et

eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Avaldaja õiguseid ei

oleks võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Maakohus leidis, et kuna puudutatud isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline enam

eestkostja kohustusi täitma, tuleb ta vabastada eestkostja ülesannetest. Avaldaja soovil ja

Tallinna Linnavalitsuse nõusolekul tuleb avaldaja eestkostjaks määrata Tallinna Linnavalitsus.

Kuna avaldaja ei ole täiel määral suuteline mõistma oma ravivajadust, samuti vajadust

sotsiaalteenuste järele ning võib katkestada omaalgatuslikult ravi, oli maakohtu hinnangul

vajalik ning avaldaja huvides määrata, et eestkostja kohustusteks on ka eestkostetava ravi- ja

sotsiaalteenuste tagamine. Eestkostja ülesandeid on põhjendatud muuta ka rahakasutuse osas,

tagamaks isiku toimetulek (sh hambaravi kulu kandmine) ning ennetamaks varaliste huvide

kahjustamist. Maakohus leidis, et põhjendatud on määrata, et avaldaja saab kasutada iseseisvalt

4 (6)

oma igakuist töötasu. Ülejäänud ulatuses on tema rahaliste tehingute korraldamine eestkostja

ülesandeks. Samuti vajab maakohtu hinnangul avaldaja jätkuvalt abi kinnisvaraga seotud

tehingute tegemisel. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et põhjendatud on laiendada eestkostja

ülesandeid ning määrata täiendavalt eestkoste ka avaldaja elu korraldamise, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise osas, samuti

raha kasutamise osas (välja arvatud töötasu).

Maakohus leidis, et isiku teovõimet ei tuleks piirata perekonnaõiguslike tehingute ja

valimisõiguse osas.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

12. Avaldaja esitas 25. mail 2022 määruskaebuse (täpsustused 2. juulil 2022 ja 15. juulil 2022),

milles avaldaja palus asja uuesti läbi vaadata, kuna uus määratud eestkostja talle ei sobi, sest ta

ei taha saada abi sotsiaalteenuste näol. Avaldaja palus lisaks avada tema arvelduskonto, sest see

on blokeeritud. Avaldaja leiab, et on võimeline ise arveid tasuma ja poes oste sooritama.

Avaldaja soovib, et tema eestkostjaks oleks tema isa C.

12.1. Avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 28. juunil 2022 määruskaebuse

täpsustuse, milles palub tühistada maakohtu määruse eestkostjale määratud ülesannete ringi

osas ning lubada avaldajal teostada pisitehinguid kuni tema igakuise sissetuleku ulatuses, sh

töövõimetoetuse, sotsiaaltoetuse ja töötasu ulatuses.

Avaldaja esindaja suhtles avaldajaga, kelle tervis on oluliselt halvenenud. Avaldajal ei ole raha

ja ta istub kodus, talle ei meeldi toidud, mis talle koju tellitakse. Avaldaja töötasu on keskmiselt

250 eurot kuus, muud raha ta kasutada ei saa. Avaldaja soovib ise käia poes kogu sissetuleku

ulatuses, ise maksta arveid jne. Puudutatud isiku (avaldaja isa) arvates on tütar väga haige ja

antud olukord on seda ainult süvendanud. Puudutatud isik ise oma tütrele eestkostjaks olla ei

saa. Avaldaja esindaja leidis, et avaldaja vajab täna eestkostet kinnisasjadega seotud asja- ja

võlaõiguslikes tehingutes ning võlaõiguslikes tehingutes. Seoses haiguse süvenemisega on

probleeme vajaliku ravi saamisega.

13. Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) on seisukohal, et määruskaebus ei ole

põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et ta

pisitehingute tegemiseks eestkostet ei vaja. Avaldaja on rahulolematu, kuid keeldub

abistajatega koostööst ja toimiva suhte loomisest.

Tõele ei vasta avaldaja väited, et temaga ei suhelda (suhtlemine on igapäevane, sageli ka mitu

korda päevas), tal ei ole ligipääsu rahale (avaldaja on saanud välja võtta sularaha 20. mail 2022

100 eurot, 23. mail 2022 80 eurot; 24. mail 2022 100 eurot; 26. mail 2022 100 eurot; 27. mail

2022 100 eurot; 9. juunil 2022 150 eurot; 11. juunil 2022 10 eurot; 12. juunil 2022 20 eurot,

14. juunil 2022 10 eurot; 1. juulil 2022 150 eurot, 4. juulil 2022 100 eurot), tal või kassidel pole

toitu (eestkosteasutus on lisaks avaldaja käsutuses olevale rahale, mida ta on saanud

pangaautomaadist välja võtta, tellinud toitu e-poest ning korraldanud lemmikloomapoega

kokkuleppe kassitoidu jm tarvete saamiseks). Määruskaebuses esitatud asjaolu, et varem sai

eestkostetav ise oma igapäevase majandamisega hakkama ning uus eestkostja ülesannete ring

on eestkostetavale harjumatu, ei ole piisav kaebuse rahuldamiseks.

Avaldaja ei tule iseseisvalt toime kogu oma sissetuleku piires pisitehingute sooritamisega, sest

ta ei suuda oma rahalisi vahendeid planeerida ega otstarbekalt kasutada sellisel viisil, et ta ei

seaks ohtu enda heaolu ega tervist.

14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5 (6)

15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

16. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on

pärast vaidlustatava määruse tegemist maakohtule esitanud mitmeid kaebusi, kuid selgesisulise

määruskaebuse on esitanud avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja. Nimetatud

määruskaebuses vaidlustatakse üksnes eestkostja ülesannete ringi muutmist. Avaldaja ise pole

rahul määratud eestkostjaga, sest ta ei taha saada abi sotsiaalteenuste näol. Seega ei ole

vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust ega selle pikkust. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles maakohus määras eestkostjaks

linnavalitsuse ning muutis rahakasutuse osas eestkostja ülesannete ringi.

17. Kolleegium märgib, et PKS § 203 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib eestkostja määrata

ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 206 lg 1 kohaselt

kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. TsMS § 526 lg 2 p-de 3

ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib

piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.

18. Kuigi avaldaja ise märgib omakäelises määruskaebuses, et talle määratud eestkostja ei sobi,

siis sisuliselt vaidlustab avaldaja eestkostja ülesannete ringi muutmist. Kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et esinesid alused eestkostja vabastamiseks ja uue eestkostja

määramiseks, sest avaldaja isa C ei olnud võimeline eestkostja ülesannete täitmisega jätkama.

Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud teisi isikuid, keda oleks saanud eestkostjaks määrata.

Seega oli täidetud PKS § 205 lg-s 3 sätestatud alus linnavalitsuse eestkostjaks määramiseks.

19. Vaidlustatud määruses on maakohus määranud, et eestkostja ülesandeks on avaldaja

esindamine kõigi varaliste tehingute sooritamisel ning avaldaja võib iseseisvalt kasutada oma

töötasu. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused,

miks on vajalik eestkostja ülesannete ringi rahakasutuse osas laiendada. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on varasemalt määratud rahakasutuse küsimuses eestkostja ülesandeks

eestkostetava esindamine kinnisasjadega seotud tehingutes. Vaidlustatud määruses on

maakohus tuginenud eksperdiarvamusele, mille kohaselt peaks eestkostja ülesannete ring mh

hõlmama kõiki juriidilisi ja suuremaid rahalisi tehinguid. Samuti on maakohus tuginenud

Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) selgitusele, mille kohaselt teeb avaldaja

impulssoste, mistõttu puuduvad tal rahalised vahendid eluasemekulude eest tasumiseks ning ta

ei saa tasuda vajalike (hamba)raviteenuste eest.

Määruskaebemenetluses esitatud Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) seisukohast

nähtub, et avaldaja on võtnud erinevatel aegadel erinevates summades oma pangakontolt raha

välja, kuid selle kasutamise otstarve pole teada. Kuigi avaldaja on saanud kasutada rahalisi

vahendeid oma töötasu ulatuses, siis pole seda kasutatud toidu ega ravimite ostmiseks. Samuti

on eestkosteasutus avaldaja määruskaebuses esitatud etteheiteid kontrollinud ning need ümber

lükanud. Avaldaja ei soovi leida lahendusi, vaid tema peamiseks sooviks on ise oma rahalisi

vahendeid kasutada. Samas on asjas tõendamist leidnud, et avaldaja ei ole võimeline

eesmärgipäraselt ja iseseisvalt tulema toime pisitehingute sooritamisega kogu oma sissetuleku

piires. Seega on maakohus lähtunud avaldaja huvidest, kui määras, et avaldaja saab kasutada

iseseisvalt vaid oma igakuist töötasu. Eestkostja ülesannete ringi muutmine rahakasutuse osas

on vajalik, et tagada avaldaja toimetulek ning ennetada tema varaliste huvide kahjustamist.

20. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse

peale määruskaebuse.

6 (6)

21. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik,

kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule

eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 alusel

riigi kanda.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)