4-10-3167/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3167

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november

2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4- 10-3167 Kohtunik Eeva Levina kirjalikus menetluses

Väärteoasi M.D kaebus Ida Prefektuuri 03.09.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,10,005058, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 3 alusel määrati karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, so 4 200.00 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, liikluseeskirja § 124 p 2 sätestatud lubatud sõidukiiruse 90km/h asulavälisel teel, ületamise eest, tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks

Kaebuse esitaja M.D, ik xxx, xxx

Kohtuväline menetleja Margo Kukk, Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond

Sekretär Ingrid Koddo,

Juhindudes V™S §-dest 120; 132 p 2, 134, 135, 155 lg 2, 156 lg 3, kohus

O t s u s t a s :

Tühistada Ida Prefektuuri 03.09.2010 otsus nr 2590,10,005058 M.D-le määratud põhikaristuse, rahatrahvi 70 trahviühiku, so 4 200 krooni, 15- päevase tasumistähtaja osas, ning määrates rahatrahvi tasumise ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul. Muus osas jätta otsus muutmata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Asjaolud Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna kohtuvälise menetleja 03.09.2010 väärteoasja nr 2590,10,005058 otsuse järgi M.D juhtis 08.08.2010 kella 08:05 paiku xxx-xxx

mootorsõidukit kiirusega 143+/-9 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Selle teoga rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõuet, mis sätestab lubatud suurima sõidukiirusena asulavälisel teel 90 km/h, ning pannes toime väärteo Liiklusseaduse § 74 22 lg 3 alusel. Süüdlasele määrati karistuseks rahatrahv

2 70 trahviühikut, so 4 200 krooni, ning lisakaristusena § 74 22 lg 3 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks.

Menetlusaluse isiku seisukoht M.D leidis kaebuses, et kohtuväline menetleja pole karistuse määramisel arvesse võtnud süüdlase isikut ja tema elulisi vajadusi. Kuigi menetleja on märkinud otsuses, et

arvestab karistust kergendava asjaoluna süüdlase poolt süü omaksvõttu, ei kajastu see

tegelikult määratud karistuse ranguses. Menetlusalune isik ei nõustu eelkõige lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuna juhtimisõigus on talle vajalik

tööle asumiseks. Konkreetne liiklusalane rikkumine oli süüdlase poolt toime pandud

ettevaatamatusest. Olles võõra sõiduauto xxx roolis, ei osanud ta arvestada, et korraga mitmest sõidukist ja bussist möödasõitmisel võib sõiduki kiirus jõudsalt kasvada. Sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine mõjutab oluliselt tema tööalast hakkamasaamist, ohustades võimalikku tööle asumist pärast pikaajalist tööotsimist ning on ebaproportsionaalselt raske võrreldes toimepandud süüteoga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et otsus on õiglane. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada suur hulk inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse olulise

ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalusele isikule määrati karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud ära poolte seisukohtadega, kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leidis, et:

Asulavälisel teel on kiiruse ületamine suurel määral (üle 40 km/h) ohtlik rikkumine, millega M.D seadis ohtu nii enda kui teiste elu, tervise ja vara.

M.D-le kohtuvälise menetleja poolt määratud põhija lisakaristus vastavad

põhimõtteliselt kaebaja toimepandud teo iseloomule. Arvestades sõidukiiruse ületamise

ulatust on põhikaristuse kohaldamine alla sanktsiooni keskmise määra põhjendatud.

Lisakaristuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii teo asjaolusid kui

M.D varasemaid karistusi. Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse

reeglina juhul, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv väärtegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud. M.D on varasemalt viiel korral liiklusalaste väärtegude eest karistatud, neist viimasel korral lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest.

Kuigi seadus keelab mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ainult juhul, kui isik kasutab sõidukit liikumispuude tõttu, pole välistatud, et teatud asjaolude esinemisel saab

kohus otsustada lisakaristuse äravõtmise ulatuse üle. M.D ei ole kohtuvälises menetluses ega kohtule esitatud kaebuses esitanud tõendeid selle kohta, et juhtimisõiguse

ajutine kaotamine on põhiline ja määrav faktor tööle asumisel, mis olulisel määral mõjutaks tema elukorraldust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on menetlenud väärtegu vastavalt väärteomenetluse

seadustikule ja määranud karistuse proportsionaalselt teo raskusele ja süü ulatusele, mistõttu kohtul puudub alus karistuse kergendamiseks põhija lisakaristuse osas, küll aga leiab võimaliku ja mõistliku olevat määratud rahatrahvi tasumise ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul.

Kohtunik Eeva Levina

3 Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 07.12.2010

№oremreferent

Liivi Õun