2-21-15634/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

27. juuli 2022, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-15634

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5479,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Tartu mnt 83-601) lepinguline esindaja

Jekaterina Morozova

Kostja: R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuga.

2. Välja mõista R. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja ja kostja vahel

sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24913623 tulenev võlgnevus

summas kokku 4923,89 eurot (millest 2538,37 eurot põhivõlgnevus; 1967,18 eurot

kompromissiga kinnitatud põhivõlgnevuse viivis; lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot;

353,34 eurot viivis põhivõlgnevuselt perioodi eest 16.02.2021 kuni 05.10.2021 määraga

0,06% päevas ja sissenõudekulu 35 eurot).

3. Välja mõista R. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2538,37 eurot) alates 06.10.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 27.07.2022 summas 217,85 eurot.

4. Menetluskulud jätta R. L. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 545 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, ja 120 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu), milline mõista R. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-21-15634

2 (4)

7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS

§ 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.10.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. L. vastu

kompromissisumma 4535,55 euro (sh põhinõue 2538,37 eurot, enne 16.12.2020 sissenõutavaks

muutunud viivis 1967,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot), sissenõudmiskulude 35

euro, alates 16.02.2021 kuni 05.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 353,34 euro ja

täiendava viivise väljamõistmiseks määras 0,06 % päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 425 eurot,

õigusabikulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

2. Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

hageja

ja

kostja

16.12.2020

kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24913623, millega hageja võimaldas kostjal tasuda

kompromissisumma 4505,55 (2538,37 + 1967,18) ja lepingutasu osamaksetega. Hageja omas

võlgniku vastu nõuet tarbimislaenu lepingust nr 10517. Kostja rikkus kompromissilepingut ja

ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja ja

kostja on kokku leppinud p-s 3.2 viivise määras 0,060% päevas viivituses olevas

kompromissisummalt. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 35,00

eurot kolme tasulise meeldetuletuse eest. Kompromissisumma tervikuna on sissenõutavaks

muutunuks 15.02.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates kompromissilepingu punkt 3.1.

alusel. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus

Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist

25.02.2021, 28.04.2021, 21.06.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.06.2022. Kohus kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

Tsiviilasi nr 2-21-15634

3 (4)

kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale isiklikult kätte toimetatud e-

toimiku vahendusel 27.06.2022.

4. Kostja 11.07.2022 vastuses hagile kinnitab kompromisslepingu nr 24913623 sõlmimist

ettevõttega PlusPlus Capital AS ning avaldab, et tal ei ole vastuväiteid hageja väidetele. Kostja

ei soovi esitada vastuhagi ning on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus

teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

6. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on

taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab

hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas on hagi esitatud põhjendusel, et kostja ei asunud

täitma poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut. Seega on kostja oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

8. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

9. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

28.09.2021 arve nr 488380 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu R. L. vastu

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi summas 150 eurot

ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub

käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus

hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi

osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja näidatud ajakulu 3,5 tundi kokku summas 420 eurot (koos

käibemaksuga) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga. Hagile

on lisatud kompromissleping/võlatunnistus tekstiga 1,5 lehel ja 3 võlanõuet, millistes on

muutuv võlasumma suurus. Kohtule jääb täies ulatuses arusaamatuks hageja vajadus

komplekteerida ja analüüsida nimetatud dokumente 1,5 tundi. Asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas 1 tund. Kohus loeb põhjendatuks esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis. Hageja on

Tsiviilasi nr 2-21-15634

4 (4)

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 120 eurot (1h x 100€ +

20% käibemaks).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik