2-21-13858/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13858

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G. J. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

24 826,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Tartu mnt 83) lepinguline esindaja Carlo

Kask

Kostja: G. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista G. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja ja kostja vahel

sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24875318 tulenev võlgnevus

summas kokku 23 016,09 eurot (millest 12 395,97 eurot põhivõlgnevus; 7236,02 eurot

kompromissiga kinnitatud põhivõlgnevuse viivis; 3384,10 eurot viivis põhivõlgnevuselt

perioodi eest 06.06.2020 kuni 05.08.2021 määraga 0,06% päevas).

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G. J. vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes summas 35,00 eurot.

4. Välja mõista G. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 12 395,97 eurot) alates 04.09.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 26.07.2022 summas 1775,85 eurot.

5. Menetluskulud jätta 99,86% ulatuses G. J. kanda ja 0,14% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 1020 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot, ja 120 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu), millest 1018,57 eurot mõista G. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-21-13858

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on G. J. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 03.09.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G. J. vastu

kompromissisumma 19 631,99 euro (sh põhinõue 12 395,97 eurot, enne 11.03.2020

sissenõutavaks muutunud viivis 7236,02 eurot), sissenõudmiskulude 35 euro, alates 06.06.2020

kuni 03.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 3384,10 euro ja täiendava viivise

Tsiviilasi nr 2-21-13858

3 (5)

väljamõistmiseks määras 0,06 % päevas, kuid mitte rohkem kui 1775,85 eurot. Samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 900 eurot, õigusabikulu 420 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

2. Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

hageja

ja

kostja

11.03.2020

kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24875318, millega hageja võimaldas kostjal tasuda

kompromissisumma 19 651,99 (12 415,97 + 7236,02) ja lepingutasu osamaksetega. Kostja

tasus nõuet summas 50,00 eurot, millest 30,00 arvestati lepingu sõlmimise tasu katteks ja 20,00

eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Hageja omas võlgniku vastu nõuet

väikelaenu lepingust nr L89002078459. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud

maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja ja kostja on

kokku leppinud p-s 3.2 viivise määras 0,060 % päevas viivituses olevas kompromissisummalt.

Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 35,00 eurot kolme tasulise

meeldetuletuse eest. Kompromissisumma tervikuna on sissenõutavaks muutunuks 05.06.2020

osamakse tähtaja möödumisest alates kompromissilepingu punkt 3.1. alusel. Hageja on

volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ

sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist

14.05.2020,

11.11.2020,

03.05.2021

hagejale

teadaolevale

kostja

aadressile

xxx.

Hagimenetluses on hageja esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 113² lg 2 p 3 lähtuvalt.

Kohus selgitas hagejale, et hageja sissenõudmiskulude nõue võib jääda rahuldamata. Kui poolte

vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja

nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel

ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kohtu nõudel selgitas hageja, et VÕS

§-s 113² ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks vajalik eelnev

kokkulepe. Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult

tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja on võlgnevuse

sissenõudmiseks pöördunud kohtuvälise esindaja poole, kes on esitanud teenuse eest arve, mis

sisaldab sissenõudeteenuse osutamist. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt

reaalseid kulusid ning jääb hagiavalduses esitatud sissenõudekulude nõude juurde.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.05.2022. Kohus kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 04.07.2022

TsMS § 322 lg 1 alusel. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 18.07.2022 kell

24:00. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-21-13858

4 (5)

6. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue hageja ja

kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust / võlatunnistusest nr 24875318. Kostja ei ole

täitnud sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2,

§ 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 § 113 lg 1 ja

TsMS § 367 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist

kompromissisummas 19 631,99 eurot, põhinõude (so 12 395,97 eurot) täitmisega viivitamise

eest nii sissenõutavaks muutunud viivist (so hagi esitamise seisuga 3384,10 eurot) kui ka viivist,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

7. Tulenevalt TsMS § 367 ja hagi esemest mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana. Hageja on piiranud alates 04.09.2021 väljamõistetava

viivise määra kuni 1775,85 euroni, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Arvestades

põhivõlgnevust (12 395,97€), viivisemäära (0,06% päevas) ja võlgnevuse perioodi (04.09.2021

kuni 26.07.2022), oleks väljamõistetav viivise summa (2424,65€) juba suurem kui hageja poolt

nimetatud viivise summa (1775,85€). Seetõttu kohus täiendavat viivist kostjalt hageja kasuks

välja ei mõista.

8. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 35,00 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõude aluseks hageja märkinud VÕS § 1132

lg 2 p 3. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamiseks on

eeldus, et poole vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lõppenud lepinguga on

sissenõudmiskuludes kokku lepitud. Nimetatud säte ei anna iseenesest alust nõuda kostjalt

lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirangud leppetrahvi –

või kahju hüvitamise nõudele. Hageja ei ole hoolimata kohtunõudest välja toonud, kas ja millise

lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamine VÕS § 1132

mõistes. Hageja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja

sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja otsustus

edastada väidetavaid meeldetuletusi mitte postiteenuse osutaja vaid kolmanda isiku kaudu, ei

ole põhjuslikus seoses kostja lepingulise kohustuse rikkumisega. Tegu ei ole pelgalt

seadustatud hinnakirjaga. Kuna hagiavalduses puuduvad viited, et hageja ja kostja oleksid

sissenõudmiskuludes kokku leppinud, mis on VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude

hüvitamise eelduseks, jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

summas 35,00 eurot.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

10. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 900

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

Tsiviilasi nr 2-21-13858

5 (5)

01.09.2021 arve nr 474996 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu G. J. vastu

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h, 150 eurot ja hagiavalduse

koostamine ja esitamine 2,0h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub

eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud

(s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja näidatud ajakulu 3,5 tundi kokku summas 420 eurot (koos

käibemaksuga) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga. Hagile

on lisatud kompromissleping/võlatunnistus tekstiga 1,5 lehel ja 2 võlanõuet, millistes on

muutuv võlasumma suurus. Kohtule jääb täies ulatuses arusaamatuks hageja vajadus

komplekteerida ja analüüsida nimetatud dokumente 1,5 tundi. Asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas 1 tund. Kohus loeb põhjendatuks esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis. Hageja on

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 120 eurot (1h x 100€ +

20% käibemaks).

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,86% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

1018,57 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik