3-22-315/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-315

Haldusasi

I.W kaebus Tallinna Vangla 20.12.2021 käskkirja nr 5-

2/21/817 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/2-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – I.W

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.08.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 16.04.2021 käskkirja nr 5-3/21/522 alusel oli

kinnipeetav I.W (kaebaja) määratud tööle majandustööde abitööliseks alates 17.04.2021 kuni

31.12.2021.

2. Tallinna Vangla kolmanda üksuse vanemvalvuri 20.11.2021 ettekande nr 1-21-11394

kohaselt, 19.11.2021 kella 20.35 paiku kolmanda üksuse R2 eluosakonnas (kamber nr R2-08)

vanemvalvur andis kinnipeetavale I.W-le korduvalt korraldusi asuda tööle, mida kinnipeetav ei

täitnud. Vanemvalvur selgitas kinnipeetavale, et ta on saatmiskava järgi määratud tööle sektsiooni

R2 koristajana. Kinnipeetav ei allunud korraldustele ja tõi erinevaid vabandusi tööle mitte

minemiseks, väites, et tal pea valutab ning jalg on valus. Vangla meedik vaatas kinnipeetava üle ja

meediku sõnade kohaselt ei näe ta kinnipeetaval põhjust tööle mitte minemiseks.

3. Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri 21.11.2021 ettekande nr 1-21-11418 kohaselt,

20.11.2021 kella 20.39 paiku kolmanda üksuse R2 eluosakonnas (kamber nr R2-08) andis valvur

kinnipeetavale I.W-le, kes oli saatmiskava järgi määratud R2 sektori koristajaks, korralduse asuda

tööle, mille peale kinnipeetav vastas et ta eile juba ütles, et ei kavatse tööle minna. Valvuri

küsimusele "Mispärast siis?", vastas kinnipeetav, et ei tööta enne kui tingimused paranevad ja

tuleb kohtuotsus. Kinnipeetav tööle ei asunud ja edasisi selgitusi ei andnud.

1(8)

4. Tallinna Vangla tunnistas 20.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/817 kaebaja süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises (ettekanne nr 1-21-11394) ja määras

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 5 (viieks) ööpäevaks ning VangS § 37 lg 1

rikkumises (ettekanne nr 1-21-11418) ja määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 5

(viieks) ööpäevaks. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad:

Kinnipeetav põhjendab oma selgituses tööle mitte asumist peamiselt sellega, et tema ei saa töötada

tervislikel põhjustel. Menetluse käigus kinnipeetava väiteid kontrolliti ning selgus, et dr L.S on

teinud otsuse, et kinnipeetav võib töötada majandustöödel. Muuhulgas nähtub, et 28.05.2020

perearst dr M ka leidis, et kinnipeetav võib töötada toiduga mitte kokkupuutuval tööl. Samuti on

kinnipeetav viimati viibinud dr L.S vastuvõtul 06.09.2021. Seega mingeid vastunäidustusi

majandustööde osas arsti hinnangust ei nähtu. Samuti ettekandest nähtub, et samal päeval kui

kinnipeetav ei asunud tööle, so 19.11.2021, käis tema juures meditsiiniõde K.K, kes vaatas

kinnipeetava üle ning ei andnud vabastust töö tegemisest.

Samuti nähtub, et 20.11.2021 töö tegemisest keeldudes ei toonud kinnipeetav tervise aspekti välja,

ehk väitis, et ootab kuni tingimused paranevad ja tuleb kohtuotsus. Eeltoodust ei nähtu, et nendel

põhjustel tööst keeldumine oleks õigustatud. Lõppkokkuvõttes järeldub, et 19.11.2021 kinnipeetav

I.W ei täitnud töökohustust, mis on vastuolus VangS § 37 lõikega 1. Distsipliinirikkumine on

tõendatud vanemvalvur R.A 20.11.2021 ettekande nr 1-21-11394, videovaatluse kirjelduse, valvur

J.J ütluste ja meditsiiniõe K.K ütluste ning 19.11.2021 väljavõttega. Samuti järeldub, et

20.11.2021 kinnipeetav I.W ei täitnud töökohustust ning ettekandes toodud põhjused ei vabasta

teda töökohustuse täitmisest. Selles osas distsipliinirikkumine on tõendatud valvur A.L 21.11.2021

ettekandega nr 1-21-11418. Eeltoodust tulenevalt on kinnipeetav rikkunud süüliselt töötamise

kohustust nii 19.11.2021 kui ka 20.11.2021. Sisuliselt saab järeldada, et kinnipeetav keeldus

töökohustuse täitmisest oma tõekspidamiste tõttu, mitte et oleks tegemist reaalse töö tegemist

välistava asjaoluga, seda nii 19.11.2021 kui ka 20.11.2021. Kinnipeetav ei saa nõuda endale

meelepärast tööd käitises ja peab täitma töökohustust, kui ta on määratud majandustöödele.

5. Kaebaja esitas 23.12.2021 vaide 20.12.2021 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vaides tõi

kaebaja esile, et vangla ei võimalda tal pääseda arsti juurde ja kaebajal on endiselt probleemid

nahaga ning muud terviseprobleemid. 19.11.2021 oli kaebaja haige ja meedik käis tema juures.

20.11.2021 kaebaja ei paranenud, aga meedik ei käinud.

6. Tallinna Vangla tegi 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/2-2, millega jättis vaide täies ulatuses

rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad:

Vaide esitaja toob vaides välja, et ta ei saa täita töökohustusi tervislikel põhjustel. Käskkirjast

nähtub, et perearsti L.S 09.03.2021 tõendi kohaselt võib kinnipeetav töötada majandustöölisena.

Tööle määramisel lähtus üksuse juht mh arsti otsusest. VangS § 37 lg 1 piirab kooskõlas

põhiseaduse § 29 lg-ga 2 kaebaja õigust valida endale meelepärast tööd. Majandustööde tegemine

ei alanda kuidagi kinnipeetava inimväärikust, vaid tegemist on elementaarse elulise protsessiga

ehk puhtuse hoidmisega, mida iga inimene peaks järgima. 20.11.2021 töö tegemisest keeldumisel

ei toonud kaebaja tervise aspekti välja. Seega puudus vajadus meditsiinitöötaja kutsumiseks.

Samuti nähtub, et ka eelneval päeval andis meditsiinitöötaja väidetavale haigestumisele hinnangu

ja töövabastust ei andnud.

7. Kaebaja esitas 09.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla käskkirja nr 5-

2/21/817 ja vaideotsuse nr 5-15/22/2-2 tühistamiseks.

8. Kohus võttis kaebuse 18.02.2022 määrusega menetlusse.

9. Kohus määras 05.05.2022 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad kaebuses ja 03.06.2022 täiendavas seisukohas

2(8)

10. Vangla täidab ainult endale meelepäraseid sätteid, millega näitab oma negatiivset suhtumist

õiguskorda. Nii rikub vangla VangS § 4¹, põhiseaduse (PS) § 10, 18, 19, 39 ja 40 ehk püüab muuta

kaebaja tõekspidamisi. Tasu ei saa olla alla 20% kehtestatud palga alammäärast.

11. On veider, et 19.11.2021 ja 21.11.2021 käis meedik kaebaja juures, kuid 20.11.2021 ei

käinud. Kaebaja ütlused ja põhjendused olid samasugused. Vangla ei kuulanud selle kohta

tunnistajat üle (kambrikaaslane). On arusaamatu, miks meedik andis kaebajale valuvaigistit, kui

kaebaja oli 19.11.2021 terve.

12. Kaebaja selgitab, et tal ei ole töö vastu midagi. Kaebaja esitas 19.04.2021 ise taotluse, et ta

määrataks tööle käitisesse, näiteks komplekteerijana. Vangla tõdeb, et kui kinnipeetavat ei ole

võimalik tööga kindlustada, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

Seadusandja ei delegeerinud vanglale seaduse tõlgendust, et kõik peab käima läbi vangla koristaja

ameti. Kuna vangla ei võimalda päriselt tööle asuda, ei instrueeri, ei väljasta tööriideid-jalatseid ja

diskrimineerib, sest kaebajale ei anta töötoidulisa, siis saab kaebaja karistamisel olla vaid

negatiivne mõju.

13. Kuna kaebaja ei ole ära kandnud karistust 19.11.2021 rikkumise eest, ei saa teda karistada

20.11.2021 eest, sest see on üks ja sama rikkumine. Nii võib tuhat rikkumist vormistada päeva

jooksul.

14. Olukord tervisega muutub ajas ja järjekorrad arstide juurde on pikad. Probleemid võivad

tekkida nädalaga ja pärast arsti külastust. Näiteks eelmised naharavimid kaebajat ei aidanud ja

probleem ei leidnud lahendust.

Vastustaja seisukohad vastuses kaebusele ja 01.07.2022 täiendavas seisukohas

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

16. VangS § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS § 29 lõikest 2

järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses

toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui

esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1– 4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike 2²

eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema

suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 hindab

kinnipeetava töövõimelisust arst.

17. VangS § 67 punkti 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust

ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja oma kohustusest

teadlik. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on

kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest

korralduse seaduslikkuse kohta. Kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla

õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2

loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.

18. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 20.12.2021. a käskkiri nr 5-2/21/817 on antud kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja

sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

19. Vaide läbivaatamise pädevus oli vanglal, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse

esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse

on allkirjastanud pädev isik. Kuna kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on toimunud

õiguspäraselt, ei olnud vaide rahuldamiseks alust.

3(8)

20. Kaebaja kordab väiteid, mida ta on kohtueelses menetluses esitanud. Vangla on kaebaja

väiteid analüüsinud ja oma seisukohad väidete osas distsiplinaar- ja vaidemenetluses andnud.

Vastustaja jääb nende seisukohtade juurde ja palub kaebuse lahendamisel nendega arvestada.

21. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et koristustöö vanglas on oma olemuselt lihtne töö, mis

ei nõua eriväljaõpet ning see ei sea ohtu kellegi elu ja tervist. Sektori koristamisel ei kasutata

eriotstarbelist puhastusvahendit, vaid tavapärast olmekeemiat. VangS § 67 p-st 4 tuleneb

kinnipeetavale kohustus hoida korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Seega ka

elukambri koristamisel kasutab kaebaja samu töövõtteid, mida tuleks kasutada osakonna

koristamisel. Vahe on ainult koristatavate pindade suuruses. Kinnipeetaval puudub alus tööst

keelduda isegi juhul, kui vangla tegevuses esines puudujääke täiendjuhendamise osas. Samuti ei

ole alust keelduda koristustöödest, kui vangla ei anna spetsiaalseid tööriideid, sest koristustöödel

vanglasisestes ruumides puudub vajadus erilise tööriietuse järele.

22. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on kaebajale tagatud juurdepääs arstiabile. Tallinna Vanglas

kinni peetavate isikute arvu silmas pidades mingil määral ooteaja tekkimine eriarsti vastuvõtule

pääsemiseks ei ole tavatu. Ka väljaspool vanglat on pikemad ooteajad eriarsti vastuvõtule. Samuti

on üksusesiseselt kinnipeetavatel võimalus ka ravimiringil meediku poole pöörduda või

pakilisemate probleemide puhul paluda vanglateenistujatel meedik kutsuda. Kaebaja enda

tervisekaardist nähtuvalt on Tallinna Vangla meditsiinitöötajad kaebaja haigusjuhtude dünaamika

sisse kandnud. Arstivisiitide vahelisel perioodil toimunu osas saab arst informatsiooni

tervisekaardi sissekannetest ja patsiendi enda poolt avaldatust. See, et kaebaja kohtule teeb

üldsõnalisi avaldusi, et ravimid ei mõju, kaebaja terviseprobleeme ei lahenda. Üldreeglina on isiku

enda huvides pöörduda avaldustega, mis annavad teavet tema tervise ja haiguse kulgemise kohta,

tervishoiutöötajate poole.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

24. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla 20.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/817 ja 24.01.2022 vaideotsuse

nr 5-15/22/2-2 tühistamist. Kaebaja tunnistati vaidlustatud käskkirjaga süüdi VangS § 37 lg 1

rikkumises 19.11.2021 ja 20.11.2021 (keeldumine töötamisest). Mõlema teo eest määrati

karistuseks kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks. Vaidluse all on kaebajale määratud

distsiplinaarkaristuste õiguspärasus. Kaebaja peab distsiplinaarkaristuste määramist

õigusvastaseks sellepärast, et Tallinna Vangla jättis arvestamata süüd välistava asjaoluga (kaebaja

tervis) ning karistas teda kaks korda sama teo eest.

25. Vaidlus puudub selles, et kaebaja määrati Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 16.04.2021

käskkirja nr 5-3/21/522 alusel tööle majandustööde abitööliseks alates 17.04.2021 kuni

31.12.2021 tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele.

Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja nimetatud käskkirja vaidlustanud. Seega oli kaebaja

19.11.2021 ja 20.11.2021 seisuga määratud kehtiva käskkirja alusel majandustööde abitööliseks.

Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajale anti 19.11.2021 ja 20.11.2021 vanglateenistuse

ametniku poolt korraldus asuda tööle, kuid kaebaja keeldus. 19.11.2021 käis kaebajat pärast tööle

asumisest keeldumist üle vaatamas tervishoiutöötaja, kuid 20.11.2021 mitte.

26. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuste ajendiks olnud teod on kaebajale

etteheidetavad, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud

haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas

määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.

27. PS § 29 lg 2 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse,

välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

4(8)

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab

tegema süüdimõistetu. Seega on seadusandjal alus kehtestada kinnipeetavatele kohustus töötada.

28. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta teisiti.

VangS § 37 lg-s 2 on sätestatud, et töötama ei ole kohustatud: üle kuuekümne kolme aasta vanune

kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga

täienduskoolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline

töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS § 37 lg 3 sätestab, et

kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

29. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga,

arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole

võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS §

38 lg 2² esimene lause sätestab, et kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest

vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab

kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav.

30. Kaebaja etteheited makstavale töötasule, tööriiete puudumisele, juhendamise puudumisele ja

toidulisa andmata jätmisele ei saanud olla aluseks keelduda 19.11.2021 ja 20.11.2021

vanglaametniku korralduse täitmisest. VangS § 43 lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema

vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö

tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja

maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Aastal 2021 oli töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot.

10 protsenti sellest on 0,35 eurot. Kaebajale määratud töötasu oli 0,63 eurot tunnis, mis on üle

kohustusliku alammäära. Tallinna Vangla on vaidlustatud 20.12.2021 käskkirjas selgitanud, et

vangla poolt on kinnipeetavale väljastatud vangla vorm, mis on täpselt samasugune nagu tööriietus

ning humanitaarabi korras on väljastatud vangla poolt uued jalatsid. Seega selles osas ei saa väita,

et vangla ei oleks väljastanud riietust tööülesannete täitmiseks. Toitlustamise osas on käskkirjas

selgitatud, et toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust,

terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma

religiooni toitumistavasid. Alates 11.05.2018 on kinnipeetavale määratud meditsiiniosakonna

poolt R4 toidunorm, ehk pikkuse lisa. Seoses juhendamise vajadusega leiab kohus, et vangla

siseruumides toimuvad koristustööd ei ole sellised tööd, mis eeldaksid eriväljaõpet või põhjalikku

juhendamist.

31. Kaebaja ei ole enda majandustöödel rakendamist kohtute infosüsteemi andmetel vaidlustanud,

mistõttu on töökorraldust ja töö eest makstavat palka puudutavad kaebuse väited

asjassepuutumatud. Tallinna Vangla 16.04.2021 käskkirjas nr 5-3/21/522 olid kaebaja töökoht ja

töötasu kindlaks määratud. Samuti oli selgitatud käskkirja vaidlustamise korda. Seega oli kaebajal

võimalus esitada vastuväited majandustööde abitööliseks määramisele Tallinna Vangla

16.04.2022 käskkirja vaidlustamise kaudu. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas kaebajal oli

19.11.2021 ja 20.11.2021 mõjuv põhjus keelduda just nendel päevadel töötamisest, mis välistaks

tema süü toimepandud distsipliinirikkumiste eest.

32. Seonduvalt kaebaja üldise tervisliku seisundiga puudub kohtul alus arvata, et kaebaja oli

19.11.2021 ja 20.11.2021 seisuga kinnipeetav, kellelt ei saaks nõuda töötamist. Kaebaja

tervisekaardi väljavõttest nähtub, et dr L.S hindas kaebaja sobivust majandustöödele 08.03.2021

ehk veidi enam kui kuu enne 16.04.2021 käskkirja kaebaja tööle määramise kohta. Dr L.S

seisukoht oli, et kaebaja võib töötada majandustöölisena (Tallinna Vangla 20.03.2022 vastuse lisa

5, lk 1). Dr L.S 08.03.2021 sissekandest nähtub, et arvesse on võetud ka kaebaja nahaprobleeme

(„Näol punetus, ketendus. Rinnakul punakad ketendavad laigud, sügeleb.“). Seega ei ole kaebaja

nahaprobleemid asjaoluks, mis peaksid välistama majandustööde abitöölisena töötamise.

Tervisekaardi väljavõtte põhjal alus puudub alus arvata, et kaebaja terviseseisund oli novembriks

2021 sellisel määral muutunud, et kaebajalt ei saanud enam eeldada majandustööde abitöölisena

töötamist. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte andmetel käis kaebaja perioodil 08.03.2021-

5(8)

19.11.2021 korduvalt arstide ja õdede vastuvõttudel, enamasti mitu korda kuus. Seega oli ligipääs

arstiabile tagatud. Sealjuures nähtub nimetatud perioodi terviseandmetest, et kaebaja on ka varem

keeldunud tervislikel põhjustel tööle minemast. Näiteks 20.03.2021 sissekande kohaselt keeldus

kaebaja tööle minemast peavalu, seljavalu ja naha sügeluse tõttu. Kaebajale selgitati, et kuna ta

liigub vabalt ning peavalu ei tundu tema käitumise järgi tugev, siis on ta suuteline tööd tegema

(Tallinna Vangla 20.03.2022 vastuse lisa 5, lk 1).

33. Kui kinnipeetav haigestub ootamatult, võib see olla süüd välistav asjaolu tööle asumisest

keeldumisel. Ettekandes nr 1-21-11394 on fikseeritud, et kaebaja keeldus 19.11.2021 kella 20.35

paiku tööle asumisest, viidates pea- ja jalavalule. Ettekande kohaselt vaatas vangla meedik kaebaja

üle ja meediku sõnade kohaselt ei näe ta kinnipeetaval põhjust tööle mitte minemiseks. Kaebaja

tervisekaardi väljavõttes on 19.11.2021 haigusjuht nr A19784 20, mis sisaldab järgnevat infot:

„Peale õhtust loendust keeldus asumast tööle sektoris koristajana. Õe visiit kell 21:45 ajal.

Päevastest tegevustest teada, et kp käis kell 17:25 ajal jalutamas ja kõndis täiesti vabalt. Õele

kurdab peavalu, mis olevat juba eile õhtul alanud. Antud paracetamool 1000mg, mõõdetud

kehatemperatuur 36,8, spo2 98%. Anamneesi ja tevisenäitajate poolest võib tööle minna, seda ka

kp.le öeldud. Lisab veel, et jalg valutab ka, kuid tööle tema küll ei lähe“ (Tallinna Vangla

20.03.2022 vastuse lisa 5, lk 6). Kohus leiab, et kaebajale valuvaigisti andmine ei kinnita seda, et

kaebaja oli töötamiseks liiga haige. Valuvaigisti kõrvaldab häiriva valu, mis võimaldabki isikul

oma tööülesandeid täita. Kaebaja pole ka väitnud, et temale 19.11.2021 antud valuvaigisti ei

toiminud. 13.12.2021 menetlustoimingu käigus küsiti meditsiinitöötaja käest ütlusi kaebaja

töövõimelisuse kohta. Meditsiinitöötaja kinnitas haigusjuhus nr A19784 20 fikseeritud andmeid

(Tallinna Vangla 20.03.2022 vastuse lisa 2.1, lk 59). Seega on tõendamata, et kaebaja ei saanud

tervisest tulenevatel põhjustel 19.11.2021 tööle asuda.

Ettekandes nr 1-21-11418 on fikseeritud, et kaebaja keeldus 20.11.2021 kella 20.39 paiku tööle

minemisest. Ettekandest nähtuvalt vastas kaebaja valvurile, et ta eile juba ütles, et ei kavatse tööle

minna. Valvuri küsimusele "Mispärast siis?", vastas kaebaja, et ei tööta enne kui tingimused

paranevad ja tuleb kohtuotsus. Kaebaja on kaebuses vastustajale ette heitnud meediku kutsumata

jätmist 20.11.2021. Kohus leiab, et meediku kutsumiseks puudus põhjus, sest ettekande nr 1-21-

11418 kohaselt ei viidanud kaebaja 20.11.2021 ühelegi terviseprobleemile, mis töötamist takistas

ega palunud arstiabi. Kaebaja väitis hoopis seda, et ta ootab tingimuste paranemist ja kohtuotsust.

Kaebaja tervisekaardi väljavõttes ei ole 20.11.2021 kuupäevaga haigusjuhtu. Ka vastustaja on

20.12.2021 käskkirjas ning 24.01.2022 vaideotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ei toonud

20.11.2021 tervise aspekti välja. Seega on tõendamata mitte üksnes see, et kaebaja ei saanud

tervisest tulenevatel põhjustel 20.11.2021 tööle asuda, vaid ka see, et kaebaja 20.11.2021 oma

tervisest tulenevatele asjaoludele üldse tugines. Kohus ei pea usutavaks, et vanglateenistus jättis

20.11.2021 kaebajale pahatahtlikult meediku kutsumata ja ettekandes nr 1-21-11418 tervise

aspekti välja toomata.

34. Eeltoodust tulenevalt ei esinenud asjaolusid, mis välistaksid kaebaja süü 19.11.2021 ja

20.11.2021 toimepandud VangS § 37 lg 1 rikkumistes. Seega oli töötamisest keeldumine kaebajale

etteheidetav. Kaebaja on kaebuses avaldanud rahulolematust töökorraldusega, töö eest makstava

tasuga ja sellega, et ta ei saanud soovitud tööd käitises näiteks komplekteerijana. Nende

seisukohtade põhjal jääb mulje, et tegelik põhjus töötamisest keeldumiseks oli kaebaja

rahulolematus temale määratud tööga, mitte tema tervislik seisund.

35. Kohtu hinnangul ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada

vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest,

selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, sh õigust anda distsiplinaarmenetluse kohta

selgitusi, arvamusi ja esitada vastuväiteid, kaebaja vastuväidetele on 20.12.2021 käskkirjas

vastatud ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Karistus on

määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega järgides (19.11.2021 rikkumise kohta koostati

ettekanne 20.11.2021, mis oli kuu aega enne distsiplinaarkaristuse määramist).

6(8)

36. Kaebaja on vastustajale ette heitnud kambrikaaslase tunnistajana ülekuulamata jätmist.

Tallinna Vangla 20.12.2021 käskkirjast nähtub, et vastustaja ei pidanud kaebaja kambrikaaslaselt

ütluste võtmist põhjendatuks olukorras, kus juhtumi kohta koostatud ettekanne ja kaebaja muud

selgitused ning vastuväited ei kinnita, et kaebaja keeldus 20.11.2021 tööst tervislikel põhjustel.

Kohus leiab, et olukorras, kus ükski objektiivne tõend ei kinnita, et kaebaja 20.11.2021 oma

terviseseisundi pärast töötamisest keeldus ja meedikut vajas, ei oleks kaebaja kambrikaaslase

ütlused aidanud asjaolusid objektiivselt ja usaldusväärselt välja selgitada, sest kambrikaaslane

võib anda kaebaja väidetega ühtivad ütlused solidaarsusest. Seega ei ole vastustaja ütluste võtmata

jätmisega uurimiskohustust rikkunud.

37. VangS § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada

ainult üht distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kaebaja 19.11.2021 ja 20.11.2021 keeldumised

tööle asumisest olid kaks erinevat VangS § 37 lg 1 rikkumist. Vanglaametnik andis kaebajale

mõlemal vaidlusalusel päeval konkreetse korralduse asuda tööle ja kaebaja keeldus tööle

asumisest. Kuigi kaebajale ei määratud distsiplinaarkaristust VangS § 67 p 1 rikkumise eest

(vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine), ei näe kohus põhjust lugeda

kahel erineval päeval toimunud VangS § 37 lg 1 rikkumist üheks teoks, samas kui VangS § 67 p 1

rikkumise puhul oleks tegemist kahe erineva teoga. VangS § 37 lg 1 rikkumine ei erine sisuliselt

VangS § 67 p 1 rikkumisest, sest kindlal päeval töötamisest keeldumisele peab eelnema

vanglateenistuse ametniku korraldus asuda tööle.

38. Praegusel juhul karistati kaebajat kartserikaristusega 5 ööpäeva mõlema teo eest ehk kokku 10

ööpäeva. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Riigikohtu praktikas on

leitud, et tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 17). Töötamisest keeldumise raskust

arvestades ei ole 5 ööpäeva pikkune kartserikaristus iga rikkumise eest ülemääraselt pikk, võttes

arvesse, et maksimaalne kartserikaristus VangS § 63 lg 1 p 4 järgi on kuni 45 ööpäeva. Lisaks on

vastustaja 20.12.2021 käskkirjas välja toonud, et kaebajal oli juba mitu kehtivat

distsiplinaarkaristust, mis olid seotud tööst keeldumisega. Kohus nõustub karistuse liigi valiku

osas vastustajaga ning jätab 20.12.2021 käskkirjas sisalduvad kaalutlused kohtuotsuses kordamata.

Kaebaja on palunud arvesse võtta ka Õiguskantsleri 05.10.2016 seisukohta nr 6 1/161019/1604041

kartserikaristuse maksimaalse pikkuse kohta, mis on võetud haldusasja materjalide juurde. Kuigi

kohtul puudub kohustus lähtuda asja lahendamisel Õiguskantsleri seisukohtadest, märgib kohus, et

kaebajale määratud distsiplinaarkaristused ei lähe Õiguskantsleri 05.10.2016 seisukohas

avaldatuga vastuollu. Õiguskantsler on leidnud, et ühe kartserikaristuse pikkus ei tohiks ületada

täiskasvanutel 14 ööpäeva ja alaealistel 3 ööpäeva. Kui erinevate täidetavate kartserikaristuste

kogusumma ületab 14 päeva, ei tohi isik järjestikku vahedeta kartseris viibida üle 14 päeva.

Kaebaja juhtumi puhul on kahe kartserikaristuse kogusumma alla 14 päeva. Kohus nõustub

sellega, et kartserikaristuse näol on sisuliselt tegemist üksikvangistusega, mida tuleks kohaldada

viimase abinõuna, kuid kohtu hinnangul oli see kaebaja juhtumi puhul põhjendatud.

39. Kaebaja esitas 07.07.2022 täiendava seisukoha, milles kaebaja kritiseerib dr L.S tegevust

tervishoiuteenuse osutamisel, eelkõige oma nahaprobleemi ravimisel. Kohus määras 05.05.2022

määruses täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 03.06.2022 ja nendele vastamise tähtajaks

01.07.2022. Kuna kaebaja 07.07.2022 seisukohad on esitatud pärast määratud tähtaegu ja kaebaja

ei ole põhjendanud, miks ta viimased seisukohad hilinemisega esitas, ei ole kohtul kohustust

07.07.2022 avalduses esitatud seisukohti arvesse võtta. Kohus märgib siiski, et 07.07.2022

seisukohtades ei ole midagi sellist, mis annaks alust arvata, et kaebajal oli 19.11.2021 ja

20.11.2021 põhjus tööle asumisest keelduda. Kohus on eelnevalt juba leidnud, et kaebaja tervislik

seisund ei takistanud töötamist.

40. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tallinna Vangla 20.12.2021 käskkiri nr 5-2/21/817 on

õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna käskkiri on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks ja

7(8)

tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka käskkirja peale esitatud vaiet lahendav 24.01.2022

vaideotsus nr 5-15/22/2-2.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda

kanda.

42. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses oma algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja

terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

8(8)