2-22-3662/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-3662

Tsiviilasi

EIK Grupp OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja EIK Grupp OÜ (registrikood 11209743),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Maarja Pild ja

vandeadvokaat Karmen Turk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-22-3662 tehtud Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a otsuse

peale esitatud Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. EIK Grupp OÜ (hageja) esitas 11. märtsil 2022 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso

OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse 750 eurot ning põhivõlgnevuselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates hagi

esitamisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt saatis kostja 11. jaanuaril 2022 hagejale e-kirja teel teate, et kostja

inkassomenetluses on hageja omanduses olnud sõidukile Porsche registreerimismärgiga

XXXXXX AS-i ÜHISTEENUSED poolt 21. oktoobril 2018 tehtud parkimistrahv

2 (6)

nr 0204018791. Kostja saatis 12. jaanuaril 2022 hagejale samasisulise teate, nõudes hagejalt

parkimistrahvi 40 eurot, viivise 10,20 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot tasumist. Hageja

vastas kostjale 19. jaanuaril 2022, et tegemist on aegunud nõudega, samuti esitas hageja

nõudele sisulisi vastuväiteid. Sellele vaatamata jätkas kostja hagejale võlateatiste saatmisega.

Lisaks teatas kostja hagejale, et väidetava leppetrahvi kohta on avaldatud andmed

maksehäireregistris. Kostja saatis 20. jaanuaril 2022 hagejale korduva meeldetuletuse, nõudes

parkimistrahvi, viivise ja sissenõudmiskulu tasumist. Lisaks oli teatises märgitud: „Julianus

Inkasso OÜ töötleb võlanõude sissenõudmise teenuse osutamisel ja võlanõuete ostmisel

võlgniku varalise seisundi ning maksekäitumisega seotud andmeid. Andmed Teie tasumata võla

kohta on avaldatud maksehäireregistris taust.ee. Maksehäire lõpetatakse võla täielikul

tasumisel. Kui Teil on võlgnevuse osas küsimusi, palun võtke meiega ühendust.“ Teates on

märgitud veel, et maksehäireid avaldatakse tehingukäibe usaldusväärsuse huvides ning

kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning Andmekaitse

Inspektsiooni kehtivate juhistega. Samasisulise meeldetuletuse saatis kostja hagejale ka

26. jaanuaril 2022, milles teavitati, et võla kohta on andmed avaldatud maksehäireregistris

www.taust.ee, mis lõpetatakse võla tasumisel. Eeltoodud meeldetuletuste sisust sai hageja aru,

et maksehäire on avaldatud maksehäireregistris www.taust.ee ning et lisaks plaanib kostja

avaldada hageja kohta maksehäire ka muudes maksehäireregistrites. Hageja kohta

maksehäireregistris (ebaõigete) andmete avaldamine aga kahjustab hageja krediidivõimelisust,

sh teeks see hagejal raskendatuks näiteks laenu- või liisingulepingu sõlmimise.

Hageja pöördus oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole. Vandeadvokaat Eva Mägi

analüüsis hageja poolt kirjeldatud olukorda ja dokumente ning koostas seejärel hageja nimel

vastuse kostja teatistele. Hageja tugines taas sellele, et nõue on põhjendamatu mh seetõttu, et

see on aegunud. Hageja nõudis kostjalt ebaseaduslikust tegevusest hoidumist ning kahju, mis

seisnes õigusabikuludes, hüvitamist. Pärast seda lõpetas kostja hagejale võlateatiste saatmise

ega avaldanud hageja kohta andmeid maksehäireregistris. Vaatamata sellele andis kostja

hagejale teada, et tema peab hageja kohta maksehäireregistris andmete avaldamist

õiguspäraseks ega olnud nõus õigusabikulusid täies ulatuses hüvitama. Hageja leiab, et kostja

käitumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 kontekstis ning kostja vastutab hagejale kahju

õigusvastase tekitamise eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Esmalt leiab kostja, et hagi on esitatud vale kostja vastu. AS ÜHISTEENUSED loovutas nõude

Osaühingule Aktiva Finants ning kostja on üksnes käsunduslepingu alusel kohtuvälises

inkassomenetluses esindajaks. Kostja on korduvalt pöördunud võla tasumise osas hageja poole,

kuid esmakordselt vastas 4. veebruaril 2022 hageja nimel vandeadvokaat E. Mägi. Varasemalt

vastas hageja nimel AE, kes ei tõendanud oma esindusõigust.

Kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ei ole täidetud ning kahju tekkimine on tõendamata.

Võlateatistele vastamiseks õigusteenuse kasutamine ei olnud majanduslikult otstarbekas ega

põhjendatud. Äriühingu juhatuse liikmelt eeldatakse keskmisest kõrgemaid teadmisi ning

vastuväiteid on võimeline esitama seaduslik esindaja. Asjaolu, et nõue on aegunud, ei ole

võlasuhte lõppemise aluseks. Kostja oli õigustatud võlateatisi edastama ja avaldama hageja

kohta andmeid. Kostja täpsustas, et kuigi seoses vaidlusaluse leppetrahvi nõudega hageja kohta

maksehäireregistris andmeid ei avaldatud, siis selline avaldamine oleks olnud õiguspärane, sest

andmed on õiged. Aegunud nõude sissenõudmine ei ole vastuolus heade kommetega.

Alternatiivselt leidis kostja, et õigusteenuse maht on ülepaisutatud ning tunnitasu määr ei ole

põhjendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3 (6)

3. Harju Maakohus rahuldas 17. juuni 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 750 eurot ning alates hagi esitamisest seadusjärgse

viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitisena välja 1745 eurot ning kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgse viivise.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu lepinguvälisest

võlasuhtest ja on kvalifitseeritav VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Pooled ei vaidle selle

üle, et:

• kostja saatis 11. jaanuaril 2022 hagejale võlateate AS-i ÜHISTEENUSED leppetrahvi

nõude (koos viivise ja sissenõudmiskuludega) tasumiseks. Kostja teatas, et tema

menetluses on hagejale tehtud parkimistrahv hagejale kuulunud sõiduki parkimise

kohta;

• kostja saatis 12. jaanuaril 2022 hagejale samasisulise võlateate;

• hageja saatis 19. jaanuaril 2022 kostjale vastuse, milles tugines nõude aegumisele ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 teises lauses sätestatud kohustatud

isiku õigusele keelduda aegunud nõude täitmisest;

• kostja saatis hagejale korduvaid meeldetuletusi võla tasumiseks (20. jaanuar 2022. a,

26. jaanuar 2022. a);

• hageja esindaja vandeadvokaat E. Mägi saatis 4. veebruaril 2022 kostjale vastuse ning

nõude ebaseaduslikust tegevusest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks;

• hageja tasus 21. veebruaril 2022 advokaadibüroole arve nr 2022/0064 summas 525

eurot (käibemaksuta) ja 4. märtsil 2022 arve nr 2022/0106 summas 225 eurot

(käibemaksuta).

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Osaühing Aktiva Finants

volitas kostjat kohtuvälises inkassomenetluses võla sissenõudmiseks, kuid õigusvastaselt

tekitatud kahju eest ei vastuta käsundiandja. Etteheidetav tegevus (aegunud nõude täitmise

nõue, ähvardamine maksehäireregistritesse andmete kandmisega, võlateatiste saatmine ka

pärast kohustatud isiku poolt nõude aegumisele tuginemist) on omistatav kostjale – kostja saatis

meeldetuletuskirju, nõudis kohustuse täitmist enda arvelduskontole ning ähvardas tasumata

kohustuse kohta avaldada andmed kostja maksehäireregistris. Seega oli kostja ise pädev valima

sissenõudmistoiminguid ning etteheidetav on mitte aegunud nõude omandamine, vaid selle

sissenõudmise viis.

Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1 oli nõue aegunud juba 7. detsembril 2021 nõude

loovutamise ajal. Nõue aegus 4. novembril 2021. Aegumine annab kohustatud isikule kestva

vastuväite täitmisest keeldumiseks. Lisaks sellele leidis maakohus, väiteid sisuliselt hindamata,

et ka sisuliselt ei pruugi leppetrahvi nõue olla põhjendatud, sest selle maksmapanekuks peab

nõudest eelnevalt VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul teatama.

Maakohus leidis, et hageja vastas kostjale 19. jaanuaril 2022 ning äriühingu nimel võib

TsÜS § 116 lg 2 järgi tahet avaldada ka muu isik. E-kiri oli saadetud e-posti aadressilt

XXX@gmail.com ning samale e-posti aadressile saatis kostja ka võlateatisi.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja tegevust (ilmselgelt aegunud nõude sissenõudmine,

hageja oli kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 keeldunud aegunud kohustuse täitmisest, kuid kostja

jätkas meeldetuletuskirjade saatmist ning maksehäireregistrites andmete avaldamisega

ähvardamist) saab käsitleda heade kommete vastase teona. Kostja pidi teadma või vähemalt

tõenäoliseks pidama, et hageja pöördub oma õiguste kaitseks ja õigusabi saamiseks

õigusteenust osutava isiku poole. Kostja pidi aru saama ka seda, et eeltooduga kaasnevad

õigusabi- ja menetluskulud. Võimalik kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Kostja oleks

saanud kahju tekkimist ära hoida, kui ta oleks hageja esmast vastust nõude aegumise kohta

4 (6)

arvestanud ning võla sissenõudmise (sh maksehäireregistris andmete avaldamisega

ähvardamine) lõpetanud. Hageja on tõendanud kostja tahtluse kui teo subjektiivset külge

iseloomustava tunnuse. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p 8 teokoosseisu elemendiks olev kahju

tekitaja teo subjektiivne külg sisaldab tahtlust, ei kohaldu VÕS § 1050, sest süü olemasolu on

juba objektiivse teokoosseisu juures tuvastatud.

Kostja tekitas hagejale kahju ning kahju on tõendatud. VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel on

kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad. Nõudekirjade ja nende vastustega on tõendatud, et

kostja rikkumisega seonduvalt on hageja pöördunud vandeadvokaadi poole ning kasutanud

õigusabi. Lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud ning õigusteenuse maht ei ole

ülepaisutatud ega tunnitasu määr kõrge.

Menetluskulude osas pidas maakohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 1500 eurot (= 10

tundi x 150 eurot) ja riigilõivu 245 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha

ringkonnakohtul uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus materiaalõigust rikkudes ja tõendeid valesti

hinnates jõudnud ebaõige järelduseni, et kostja tekitas tahtlikult hagejale kahju ja ületas

võlausaldajat esindades nõude sissenõudmisel piire. Kostja ei ole teinud paari e-kirja saates

midagi sellist, mis ületaks hageja kui juriidilise isiku talumiskohustuse. Heade kommetega ei

ole vastuolus aegunud nõude tasumise taotlemine. Aegumine ei lõpeta võlausaldaja nõude

olemasolu ega võlgniku rikkumist ning aegunud nõude sissenõudmine seadusega lubatu piires

ei ole heade kommetega vastuolus. Kuigi võlgnikul on õigus esitada aegumise vastuväide ja

keelduda kohustuse täitmisest, ei tähenda see, et tegemist ei ole enam võlgnikuga, kellel on

täitmata kohustus. Kostja saatis meeldetuletuskirju mõned kuud pärast nõude aegumist ja see

ei muuda võlausaldaja ega tema esindaja käitumist õigusvastaseks. Kostja ei käitunud sellise

intensiivsusega, mis lubaks rääkida heade kommetega vastuolus olevast käitumisest. Lisaks

leiab kostja, et kostja tegutsemine võlausaldaja esindajana ei olnud õigusvastane. Kui nõude

eeldused on täidetud, tulnuks see esitada kostja käsundiandja vastu.

Maksehäireregistrile aegunud nõude kohta avalduse tegemine ega ka aegunud nõude

maksehäireregistris

avaldamine

ei

ole

seadusvastane.

Praegusel

juhul

andmeid

maksehäireregistris hageja kohta ei avaldatud. Maakohus leidis ebaõigesti, et ainuüksi

maksehäireregistrit teavitada lubamine on vastuolus heade kommetega. Kostja ei teinud seda

survestamise eesmärgil, vaid andmete edastamine ning avaldamine toimub „tehingukäibe

usaldusväärsuse huvides“. Maakohus leidis ebaõigesti, et leppetrahvi nõue on lõppenud

VÕS § 159 lg 2 järgi. Siinjuures on Riigikohus leidnud, et leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlik viis (vt Riigikohtu 5. juuni

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146/31, p 12). VÕS § 159 lg 2 ei lõpeta võlausaldaja

nõude olemasolu ega võlgniku rikkumist. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja tegevus

oli tahtlik. Tuginedes õiguskantsleri hinnangule on ka pärast nõude aegumist

meeldetuletuskirjade saatmine „tavapärane ja aktsepteeritud töömeetod“. Praeguses asjas tuleb

arvestada ka seda, et hageja on juriidiline isik, kelle osas heade kommetega vastuolus oleva

käitumise standard on kõrgem.

Lisaks sellele leiab kostja, et hageja õigusteenuse kulud on tõendamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 637

lg 2¹

alusel

koosmõjus

TsMS § 405

lg-ga 1

keelduda.

5 (6)

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 750 eurot ja

alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Seega ei ületa

hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on praegusel juhul

tegemist asjaga, mida maakohus sai TsMS § 405 lg 1 alusel lahendada lihtsustatud korras.

7. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul märkis maakohus otsuses, et ei anna luba

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid

TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

8. Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et

maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega

õigusnormide tõlgendamisel. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale. Kaebusel ei ole ilmselgelt edulootust.

8.1. Maakohus leidis õigesti, et kostja käitumist tuleb tuvastatud asjaoludel pidada heade

kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Maakohus on välja

toonud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused ning nende eelduste

tuvastamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Õiguskantsleri arvamus

(29. märtsi 2022. a otsus nr 6-1/220316/2201738) võla sissenõudmise ja võlaandmete

edastamise kohta maksehäireregistrile, millega kostja soovib oma õiguslikke seisukohti

tugevdada, ei ole kohtule siduv. Arvestada tuleb iga üksikjuhtumi asjaoludega. Praegusel juhul

oli tegemist olukorraga, kus kostja nõudis kohtuväliselt võla tasumist ja ähvardas võla kohta

maksehäireregistris andmete avaldamisega ka pärast seda, kui hageja tugines nõude

aegumisele. Asja materjalidest nähtub, et ka kostja ise ei seadnud nõude aegumist kahtluse alla.

Kuigi võlgnikku kohustust täitma mõjutavat tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete

vastaseks, siis praegusel juhul esinesid selleks erandlikud asjaolud, esmajoones see, et kostja

jätkas hageja survestamist aegunud nõude täitmiseks. Sellist sissenõudmismeetodit ei saa

lugeda kohaseks ja heade kommetega kooskõlas olevaks.

8.2. Maakohus märkis lisaks nõude aegumisele alternatiivselt, et esitatud asjaoludel võib

leppetrahvi maksmapanek olla välistatud ka seetõttu, et täidetud ei ole leppetrahvi nõudmise

eeldused, sh VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmisest

teatada mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Maakohus aga selle kohta

esitatud poolte väiteid ei hinnanud ning seetõttu ei hinda kolleegium ka sellekohaseid

apellatsioonkaebuse väiteid.

8.3. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kuigi

kostja täitis nõude sissenõudmisel Osaühingu Aktiva Finants käsundit, valis ta

sissenõudmismeetodid ise. Seetõttu ei ole kostja käitumine omistatav käsundiandjale.

6 (6)

Maakohtu

otsusest

nähtub,

et

õigusabikulud

tekkisid

hagejale

just

kostja

sissenõudmismeetodite tõttu, kuna hageja tahtis vältida maksehäireregistris andmete

avaldamist, sest see oleks hageja väitel kahjustanud tema krediidivõimelisuse hindamist. See,

et hagejale võis sellises olukorras tekkida kahju õigusabikulude näol, pidi olema kostjale

ettenähtav. Kolleegium nõustub maakohtuga, et õigusabikulud olid seotud kostja poolt

võlgnevuse sissenõudmisega ning nende suurus on arvete ja maksekorraldustega tõendatud.

Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

8.4. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus jõudis hagi rahuldamise osas ebaõigele

järelduseni seetõttu, et jättis tähelepanuta, et võlgnikuks on juriidiline isik. Praegusel juhul ei

ole küsimus andmesubjekti isikuandmete kaitses vaid selles, kas tuvastatud asjaoludel tuleb

kostja käitumist võla sissenõudmisel lugeda heade kommete vastaseks tahtlikuks teoks.

9. Maakohtu otsus sisaldab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Ka see

asjaolu ei tingi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust (vt Riigikohtu 19. jaanuari 2022. a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547/20, p 13).

Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

11. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna

dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)