2-21-16143/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Margó Klaar ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16143

Kohtuasi

FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ

vastu hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) FlightClaims OÜ (registrikood

14344660), seaduslik esindaja MM

Kostja (apellant) SmartLynx Airlines Estonia OÜ

(registrikood

12264460),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Ken Kaarel

Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta SmartLynx Airlines Estonia OÜ 27. juuni 2022. a apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 26. mai 2022. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.

FlightClaims

OÜ-l

ei

ole

apellatsioonimenetluses

tekkinud

hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-21-16143

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. FlightClaims OÜ (hageja) esitas 14. oktoobril 2021 Harju Maakohtule SmartLynx Airlines

Estonia OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 2114 eurot

37 senti, sh lennuhüvitise 1600 eurot, võla sissenõudmise kohtuvälise kulu 320 eurot ja

sissenõudmiskulu 160 eurot ja hagi esitamise ajaks lennuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud

viivise 34 eurot 37 senti, ning alates 15. oktoobrist 2021 kuni lennuhüvitise tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AP, TN, KN ja VN (lennureisijad) Tez Tour reisbürooga

(reisikorraldaja) pakettreisilepingu nr 19122730. Reisikorraldaja broneeris 19. juuliks 2019

lennureisijatele tšarterlennu suunal Tallinn-Burgas kostja opereeritud lennul. Lend pidi väljuma

19. juulil 2019 kell 6 ja saabuma sihtkohta kohaliku aja järgi samal päeval kell 9.

Reisikorraldaja saatis 9. juulil 2019 ühele lennureisijale e-kirja teel teavituse lennuaja

muutumise kohta. Lend pidi teate kohaselt väljuma kell 13.45 ja saabuma sihtkohta kohaliku

aja järgi kell 16.45, s.o seitse tundi ja 45 minutit hiljem.

Kuna lend hilines oluliselt rohkem kui kolm tundi ning lennutrajektoori pikkus oli 1883 km, oli

lennureisijatel õigus nõuda lennuhüvitist. Kostja on sama lennu hilinemise tõttu tasunud teistele

lennureisijatele hüvitist. Kostja ei juhtinud lennureisijate tähelepanu hüvitise saamise õigusele.

Hageja on lennureisijate õiguste kaitsmisele spetsialiseerunud ettevõte. Ülal nimetatud

lennureisijad volitasid 7. ja 8. juulil 2021 hagejat nende nimel kostja vastu nõudeid esitama,

andes hagejale õiguse saada igalt saadud hüvitiselt 30% ulatuses teenustasu. Hageja esitas

lennureisijate nimel kostjale 8. juulil 2021 nõude, kuid kostja ei vastanud sellele ega rahuldanud

nõuet. Hageja pöördus 8. septembril 2021 lennureisijate nimel Tarbijavaidluskomisjoni poole.

Kostja vastas 21. septembril 2021 komisjonile ja 14. oktoobri 2021. a e-kirjas hagejale, et ta ei

nõustu hüvitist maksma, kuna lennugraafikut muutis reisikorraldaja, kelle otsuseid ei saa kostja

mõjutada. Kostja lisas, et ta on oma kohustused reisikorraldaja ees täitnud ja hageja võib oma

nõuded esitada reisikorraldaja vastu.

1.2. Lennu hilinemise tõttu on lennureisijatel õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestati ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise

korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, (määrus) alusel lennuhüvitist 400 eurot iga

lennureisija kohta.

Kuna kostja ei ole hüvitist tasunud, on lennureisijatel õigus nõuda kostjalt ka seadusjärgses

määras viivist ning VÕS § 113¹ lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot

lennureisija kohta (kokku 160 eurot). Lisaks leppisid hageja ja lennureisijad kokku, et nad

tasuvad hagejale enne kohtumenetlust osutatud õigusabi eest 30% saadud hüvitiselt, s.o

120 eurot lennureisija kohta (kokku 480 eurot). Selles ulatuses on lennureisijatel tekkinud

otsene varaline kahju, mille kostja peab hüvitama. Hageja osutas kohtuväliselt lennureisijatele

õigusabi vähemalt neli tundi hinnaga 120 eurot/tund.

2-21-16143

1.3. Lennureisijad loovutasid ajavahemikul 26. september kuni 1. oktoober 2021 sõlmitud

lepingute alusel oma nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist, sest lennu edasilükkamine

oli tingitud erakorralisest asjaolust, mis ei olnud kostja kontrolli all määruse art 5 lg 3

tähenduses.

Lennu väljumise aega muudeti reisikorraldaja algatusel. Reisikorraldajal on õigus otsustada,

kas reis toimub planeeritud ajal või lükkub edasi. Lennuaja muutmine ei ole tingitud kostja

soovist ega toimunud kostja algatusel. Kui liinilennu graafiku üle otsustab lennuettevõtja, siis

tšarterlennu väljumise otsustab reisikorraldaja ning lennuettevõtja järgib tema juhiseid.

Arvestades seda, et väljumisaega muudeti 9. juulil 2019 ja lend pidi toimuma 19. juulil 2019,

ei olnud kostjal ka teoreetiliselt võimalik teatada lennuaja muutusest ette kaks nädalat, samuti

ei olnud kostja sõlminud lennureisijatega lepingut ning kostjal ei olnud lennureisijate

kontaktandmeid. Eelduslikult muutis reisikorraldaja lennuaega lennureisijate huvides. Kostjal

ei olnud võimalik võtta kasutusele mistahes meetmeid lennu edasilükkamise vältimiseks, kuna

ta võis eeldada, et lennugraafiku muutmine on lennureisijate huvides kõige mõistlikum teguviis.

Kui kostja oleks teostanud lennu algsel ajal, oleksid lennureisijad kannatanud.

13. detsembri 2021. a menetlusdokumendis selgitas kostja, et vahepeal on selgunud, et

lennuaega muudeti lennujaama, mitte reisikorraldaja tõttu. Burgase lennujaam ei suutnud

tagada lennule maandumisvahemikku algselt plaanitud ajal. Kui lennujaam ei taga lennukile

maandumisvahemikku, ei saa lennuk maanduda. Maandumisvahemikke tagavad lennujaamad

ja lennuettevõtjal ei ole selle üle kontrolli. Seega oli lennu edasilükkumine tingitud

erakorralisest asjaolust. Kuna lennujaamal ei olnud vabasid maandumisvahemikke, ei olnud

kostjal võimalik lennureisijaid varem kohale toimetada. Kostja ei saanud võtta tarvitusele ühtki

meedet, et hilisemat väljalendu vältida.

2.2. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda hüvitist, ei tule rahuldada ka tema ülejäänud nõudeid, sh

õigusabikulude nõuet. Õigusabikulusid ei ole tekkinud, sest hageja ei ole hüvitist saanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 26. mai 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja lennuhüvitise 1600 eurot, võla sissenõudmise kulu 160 eurot ja õigusabikulu

80 eurot, hagi esitamise ajaks lennuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 34 eurot 37 senti

ja alates 15. oktoobrist 2021 kuni lennuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras viivise. Maakohus jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja

menetluskuludest 87% kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 217 eurot 50 senti. Maakohus märkis, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

TN, AP, KN ja VN (lennureisijad) sõlmisid reisikorraldaja Tez Touriga

pakettreisilepingu nr 19122730;

-

pakettreisilepingu raames broneeriti lennureisijatele lennupiletid kostja tšarterlennule

nr MYX567 TLL-BOJ Tallinnast Burgasesse väljumisega 19. juulil 2019;

2-21-16143

-

broneeringu kohaselt pidi lend väljuma 19. juulil 2019 kell 6 ning saabuma sihtkohta

samal päeval kell 9 kohaliku aja järgi;

-

9. juulil 2019 kell 22.04 ehk üheksa päeva ja ligi kaheksa tundi enne lennu plaanijärgset

väljumist sai TN reisikorraldajalt e-posti teel teavituse lennuaja muudatuse kohta, mille

järgi pidi lend väljuma kell 13.45 ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem ja saabuma

sihtkohta kell 16.45 kohaliku aja järgi ehk seitse tundi ja 45 minutit hiljem;

-

lennureisijad volitasid hagejat neid lennuhüvitise nõudmisel esindama;

-

hageja esitas 8. juulil 2021 e-posti teel kostjale lennureisijate lennuhüvitise nõude, kuid

kostja ei rahuldanud nõuet;

-

hageja pöördus 8. septembril 2021 lennureisijate nimel nõudega Tarbijavaidluste

komisjoni poole, kuid kostja vaidles nõudele vastu;

-

hageja tegi kostjale 1. oktoobril 2021 kompromissiettepaneku, kuid kostja ei nõustunud

sellega; kostja saatis 14. oktoobril 2021 hagejale e-kirja, milles leidis, et lennureisijatel

ei ole õigust hüvitist saada;

-

lennureisijad loovutasid oma lennuhüvitist puudutavad nõuded hagejale.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb lennuhüvitise nõue määruse art 6 lg 1 p c ja

art 7 lg 1 p 6 alusel rahuldada.

Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 artikli 5

lõike 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei

ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku

kontrolli alt (C-315/15, p 22). Kuna kõik erakorralised asjaolud ei ole vastutusest vabastavad,

siis neile tugineda sooviv isik peab lisaks tõendama, et neid asjaolusid ei oleks mingil moel

saanud vältida olukorrale vastavate meetmetega, see tähendab meetmetega, mis erakorraliste

asjaolude ilmnemise hetkel vastasid muu hulgas asjaomasele lennuettevõtjale tehniliselt ja

majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele (samas, p 28).

Kostja ei ole tõendanud, et esines erakorraline asjaolu määruse art 5 lg 3 tähenduses, s.o asjaolu,

mida ta ei saanud mõjutada ning millest tulenevalt ei saanut ta tarvitusele võtta ühtki meedet

lennuaja muutmise vältimiseks. Kostja väited lennuaja muutmise kohta on olnud muutlikud ja

paljasõnalised. Kuigi kostja väitel hilines lend seetõttu, et reisikorraldaja soovis lennu aega

muuta, ei ole kostja seda kohtumenetluses tõendanud. Menetluse vältel asus kostja väitma, et

lennuaega muudeti hoopis lennujaama nõudel. Kostja esitas tõendina Burgase lennujaama

9. juuli 2019. a e-kirja, milles on mh viidatud vaidlusaluse lennu numbrile ja saabumise ajale.

Samas ei saa e-kirjast järeldada, kas lennu aja muutmine oli tingitud lennujaamast või

lennujaam üksnes kinnitas kellegi soovi lennuaega muuta. Muid tõendeid ei ole kostja kohtule

esitanud. Ainuüksi lennujaama kirja alusel, milles kinnitati lennuaja muutmist, ei saa kohus

tuvastada, millisel põhjusel ja kelle soovil lennuaega muudeti. Ainuüksi kostja paljasõnaliste

väidete alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et lennuaja muutmine toimus lennujaama sellise

otsustuse alusel, mida kostja ei saanud mõjutada ning mis väljus tema kontrolli alt.

3.3. Kuna hageja põhinõue tuleb rahuldada, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka hageja

viivisenõue. Samuti on hagejal VÕS § 113¹ lg 1 alusel õigus nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist 40 eurot iga lennureisija kohta, s.o kokku 160 eurot ning seda ületavat õigusabikulu

80 euro ulatuses.

3.4. Kuna

hagi

tuleb

rahuldada

87%

ulatuses,

jäävad

hageja

menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 87% ulatuses kostja kanda ning

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 217 eurot 50 senti. Kostja

menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

2-21-16143

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et lennu hilinemine

ei olnud tingitud erakorralisest asjaolust määruse art 5 lg 3 tähenduses, kuigi lennugraafikut

muudeti lennujaama korraldusel. Maakohus jättis sisuliselt tähelepanuta kostja väidet kinnitava

Burgase lennujaama e-kirja, mis on piisav, et tõendada lennujaama initsiatiivil toimunud

lennugraafiku muudatust. Lennundusvaldkonnas on tavapärane, et lennujaama initsiatiivil

toimuvad korraldused antakse täiendavate selgitusteta ja võimalikult lühidalt. Kirja ei ole

saadetud vastusena kostja päringule. Kostja ei saanud mõjutada lennugraafiku muutmist ega

toimetada lennureisijaid õigeks ajaks sihtkohta, mistõttu ei ole kostjal kohustust tasuda

lennureisijatele hüvitist, viivist ega hüvitada õigusabikulusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei

ületa summat, mis vastas enne 1. jaanuari 2022 kehtinud redaktsiooni järgi 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). 1. jaanuaril 2022 jõustunud redaktsioonis on

vastavad summad 3500 eurot ja 7000 eurot.

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 2114 eurot 37 senti, sh põhivõla 1600 eurot,

sellest sissenõutavaks muutunud viivise 34 eurot 37 senti ja alates 15. oktoobrist 2021 kuni

hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise

(TsMS § 133 tähenduses 128 eurot), samuti võla sissenõudmise kulu 480 eurot. Seega ei

ületanud hageja põhinõue hagi esitamise ajal 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega

4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda

ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 2¹

tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

2-21-16143

8. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid,

ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

Ringkonnakohus märgib, et määruse art 5 lg 3 järgi ole lennuettevõtja kohustatud maksma

hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Praegusel juhul asus maakohus õigesti ja põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole

kohtumenetluses tõendanud, et lend hilines erakorralise asjaolu tõttu määruse art 5 lg 3

tähenduses. Kostja on enda väidetud asjaolude kinnituseks esitanud üksnes ühe tõendi –

Burgase lennujaama e-kirja, millest ei nähtu kostja väidetud asjaolusid, sh seda, et lend lükati

edasi lennujaama initsiatiivil. Seejuures ei ole maakohus jätnud hindamata kostja esitatud

Burgase lennujaama e-kirja, nagu väidab kostja. Maakohus hindas seda vastavalt TsMS § 232

lg-le 1 ning leidis, et e-kirjast ei saa järeldada, kas lennu aja muutmine oli tingitud lennujaamast

või lennujaam üksnes kinnitas kellegi soovi lennuaega muuta. Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus tõendit hinnates eksinud.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

10. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (350 eurot).

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Margó Klaar, Gea Lepik