3-22-49/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-49

Haldusasi

Arhitektuuribüroo

Sport

OÜ

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 27. detsembri 2021. a otsuse nr 221-

21/- tühistamise ja Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri

2021. a korralduse nr 745 osalise tühistamise nõuetes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. juuni 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Tempt ja Mustvee valla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja Arhitektuuribüroo Sport OÜ

esindajad v.adv Paul Keres ja adv Aleksander Muru

Vastustaja Mustvee vald

Kolmas isik – OÜ TEMPT

esindaja v.adv Tauno Tark

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ TEMPT ja Mustvee valla apellatsioonkaebused ja tühistada Tartu

Halduskohtu 10. juuni 2022. a otsuse resolutsiooni punktid 2 kuni 4.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata OÜ TEMPT taotlus

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning jätta Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus

rahuldamata.

3. Mõista Arhitektuuribüroo Sport OÜ-lt Mustvee valla kasuks välja 320 (kolmsada

kakskümmend) eurot menetluskulude katteks.

4. Mõista Arhitektuuribüroo Sport OÜ-lt TEMPT OÜ kasuks välja 3320 (kolm tuhat

kolmsada kakskümmend) eurot menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jätta

TEMPT OÜ menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta Arhitektuuribüroo Sport OÜ menetluskulud tema enda kanda.

6. Tagastada Mustvee vallale enamtasutud riigilõiv 320 (kolmsada kakskümmend)

eurot Mustvee Vallavalitsuse kontole nr EE722200221068419742 Swedbank AS-s

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. august 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustvee Vallavalitsuse (hankija) kutsel osalesid OÜ TEMPT, Kauss Arhitektuur OÜ ja

Arhitektuuribüroo Sport OÜ Avinurme lasteaia uue hoone ideekonkursil. Hankija tunnistas

13. detsembri 2021. a korraldusega nr 745 kõik esitatud võistlustööd vastavaks ideekonkursi

tingimustele ning hindas parimaks OÜ TEMPT ja teise koha vääriliseks kaebaja võistlustöö.

Korraldus toimetati osalejatele kätte samuti 13. detsembril 2021.

2. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 23. detsembril 2021 vaidlustuse

hankija 13. detsembri korraldusele. Kaebaja palus tühistada hankija korraldus OÜ TEMPT

võistlustöö ideekonkursi tingimustele vastavaks tunnistamise osas ja omistada kaebajale

ideekonkursil esimene koht.

3. VAKO jättis 27. detsembri 2021. a otsusega nr 221-21/- kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata,

leides, et vaidlustus esitati riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg-s 4 sätestatud tähtaja rikkumisega.

Vaidlustus pidi olema laekunud VAKO-le hiljemalt 16. detsembri 2021, kui esitati alles 23.

detsembril 2021.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles VAKO 27. detsembri

2021. a otsuse tühistamist ja hankija 13. detsembri 2021. a korralduse kehtetuks tunnistamist osas,

millega tunnistati OÜ TEMPT võistlustöö vastavaks ideekonkursi tingimustele ning anti sellele

esimene koht.

Kaebuse kohaselt oli ideekonkursil osalejatel kohustus võtta eskiislahenduse koostamisel aluseks

õigusaktid ja koostada ideekavand selliselt, et see vastab konkursitingimustes nimetatud

õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kolmanda isiku ideekavandis pakutud lasteaia ruumilahendus

seda nõuet ei täida. Kuna tegemist on pakkumuse vastavustingimustega, siis tulenevalt

riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-st 2 tulnuks kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata.

Lisaks hindas vastustaja võistlustöid konkursitingimustes esitatud hindamise korrast erinevalt.

Punktide võrdse jagunemise korral oleks tulnud esikoht määrata sellele tööle, mis sai teistest enim

hääli rahvahääletusel, s.o kaebaja ideekavandile.

5. Vastuses kaebusele vaidles Mustvee vald kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et esitatud võistlustööd pidid olema loodava projekti põhiideed esitavad

kavandid. Konkursitingimuste D-osa punkt 3 alusel on vajadusel võimalik muuta ideekavandis

esitatud

ruumilahendust.

Kolmanda

isiku

võistlustöö

„Pääsuke“

vastab

üldjoontes

konkursitingimustele. Probleemid ja puudused võistlustöös on võimalik lahendada projekteerimise

käigus ning seeläbi täita ka kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

6. Vastuses kaebusele kolmas isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kolmas isik leidis, et asjas ei kuulu RHS § 114 lg 2 kohaldamisele. Seega puudus alus teha otsus,

millega tuvastada pakkumuse mittevastavus. Etteheited, millele kaebaja viitab, ei ole olulised

tingimused töös ega ole asjakohased ideekonkursi mahus esitatava töö detailsusastet silmas

pidades.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Halduskohus 10. juuni 2022. a otsusega jättis kaebuse läbi vaatamata VAKO 27.

detsembri 2021. a otsuse nr 221-21/- tühistamise nõudes (resolutsiooni punkt 1) ja ülejäänud osas

rahuldas kaebuse ning mõistis välja menetluskulud (resolutsiooni punktid 2 kuni 4).

Halduskohus selgitas, et VAKO õiguspärane otsus ilmselgelt ei saanud rikkuda kaebaja õigusi,

kuna otsus ei takistanud kaebusega kohtusse pöördumist. Seetõttu esineb alus kaebuse osaliseks

läbi vaatamata jätmiseks vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.

8. Kohus saab vaidluse lahendamisel kontrollida üksnes, kas ideekonkursi žürii otsused ja

hinnangud on ilmselgelt asjakohatud või ideekonkursi eesmärgi või kutse kriteeriumidega

vastuolus1. Tegemist on allapoole lihthanke piirmäära jääva riigihankega RHS § 23 lg 2 p-st 2 ja

§ 14 lg 1 p-st 1 tulenevalt. Erinormid allapoole lihthanke piirmäära jäävale ideekonkursile

puuduvad RHS-s. Seega tuleb lähtuda RHS-s lihthankemenetluse normidest ja erinormide

puudumisel RHS üldnormidest.

9. Ideekonkursi eesmärgiks on leida parim arhitektuurne eskiislahendus Avinurme lasteaia

mänguväljakutele ja ühe sõimerühma ning kahe rühma multifunktsionaalse lasteaia hoonele,

vastavalt ruumiprogrammile (arhitektuurikonkursi tingimused A osa p 2).

Ehitusseadustik ei reguleeri eskiisi koostamist ega sätesta sellele nõudeid. Kaebaja ja kolmas isik

on erinevatel seisukohtadel, kas ideekonkursiga otsitud arhitektuurne eskiislahendus pidi vastama

õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas konkursi tingimuste B osas märgitud õigusaktide

nõuetele ja konkursi tingimustes märgitud ruumiprogrammile.

10. Praegusel juhul on vastustaja tööde hindamisel ja kohtumenetluses esitatud kaalutlused

vastuolus konkursi tingimustega. Konkursi tingimuste B osa p 1 kohaselt pidid võistlejad lähtuma

esitatud ruumiprogrammist ning konkursi tingimustest. Ruumiprogramm pidi üldjoontes kattuma

valla poolt esitatud ruumiprogrammiga, kuid seda parandavad ettepanekud olid aktsepteeritavad

(B osa p 1 teine lause).

Konkursi tingimuste B osa punktis 2 oli märgitud: „Projekteerimisel võtta aluseks:

tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,

sisekliimale ja korrashoiule (vastu võetud 06.10.2011 nr 131). Lähtuda viimasest kehtivast

redaktsioonist. Koolieelse lasteasutuse seadus (lähtuda viimasest redaktsioonist). Lisaks Kohaliku

omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamise määrusest (vastu võetud 08.12.2020 nr

49).“ Lisaks teatas Mustvee Vallavalitsus 23. septembri 2021. a kirjas, millega kutsuti

arhitektuuribüroosid ideekonkursil osalema, et hindamise kriteeriume muudeti ning hinnatakse

lasteaia hoone projekteerimisel kompaktsust ja vastavust kohaliku omavalitsuse üksuste

liginullenergiahoonete ehitamise määrusele.

Eeltoodu alusel on selge, et lasteaia hoone pidi vastama liginullenergiahoonete ehitamise määruse

nõuetele, tervisekaitse nõuetele ja koolieelse lasteasutuse seaduse nõuetele, vastasel korral ei oleks

tegemist nõuetele vastava lasteaia eskiisiga ja see ei saaks olla aluseks projekteerimisel. Seda

järeldust kinnitab konkursi tingimuste B osa p 1.1, mille kohaselt peab lasteaia hoone sisaldama

kaasaegse lasteaia vajadustes ja seadusaktides tulenevaid ruume.

11. Vastustaja tunnistas vastuses kaebusele, et kõikidele Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2011. a

määrusest nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele,

sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ tulenevatele nõuetele kolmanda isiku töö ei vasta, kuid

puudusi on võimalik lahendada projekteerimise käigus ning seeläbi täita ka õigusaktidest

tulenevad nõuded.

Samas, kui konkursi tingimuste B osa p-des 2.1.1-2.1.5 kirjeldati detailselt, millised ruumid

peavad lasteaias olema, hakkas vastustaja kohtumenetluses tegema muudatusi hanke tingimustes.

Näiteks väitis vastustaja, et lasteaial ei ole vaja eraldi personali puhketuba koos söögi- ja

jooginurgaga ega tugispetsialistide ruumi (konkursi tingimuste B osa p 2.1.3). Lasteaiale vajalike

ruumide, nagu tugispetsialisti kabinet, ära jätmine eskiislahendusest, tähendab funktsionaalsuse

kadu. Tegemist on oluliste muudatustega ja seda ei saa käsitleda ruumiprogrammi parandava

ettepanekuna, mis on tingimuste B osa p 1 järgi aktsepteeritav.

1 Vt RKHK 9. augusti 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-51-16 (p 17.2)

Kolmanda isiku töö „Pääsuke“ konkursi tingimustes märgitud õigusaktidest tulenevate nõuetele

selgelt ei vasta, mistõttu oli vastustajal kohustus tunnistada esitatud töö mittevastavaks ja jätta see

hindamata, järgides RHS § 3 p-s 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

12. Vaidlustatud korralduse kohaselt otsustas žürii 26. novembril 2021 toimunud esimesel

koosolekul muu hulgas, et kõik tööd vastavad konkursi tingimustele.

Vastustaja kohtumenetluses esitatud 5. mai 2022. a seisukohast ilmneb aga, et tegelikult sai

võidutöö valimisel määravaks hoone maht. Nimelt oli vastustajale oluline uue lasteaia ehitamisel

võimalikult suure riigipoolse toetuse saamine. Uue lasteaia ehitamisel Vabariigi Valitsuse

8. detsembri 2020. a määruse tingimuste kohaselt lammutatakse vana lasteaed, mis oli ehitatud

kuuele lasteaiarühmale pinnaga 1340 m2. Kolmele lasteaiarühmale „Avinurme Bullerby“ töös

pakutud netopind oli 1058 m2 ja „Pääsukese“ töös 585 m2. Vastustaja kinnitusel riigi toetuse

taotlemisel enam punkte ja ka toetusraha saab, kui lammutava hoone ja uue hoone pinna vahe on

suurem.

13. Konkursi tingimused ei näinud aga ette valida võitjaks töö, mis saab enim hääli

rahvahääletusel. Konkursi tingimuste C osa p 4 järgi pidi žürii püüdma võidutöö selgitamisel jõuda

konsensusele. Kui konsensusele ei jõuta, otsustatakse võidutöö hääletamisel. Asjas on tõendatud,

et 10. detsembri 2021. a koosolekul konsensusele ei jõutud. Hindamisel said võistlustööd

„Pääsuke“ ja „Avinurme Bullerby“ võrdselt 65 punkti ning „Räästaalune“ 50 punkti. Toimus

hääletamine – kaks žürii liiget leidsid, et parim töö on „Avinurme Bullerby“, neli žürii liiget

leidsid, et parim töö on „Pääsuke“. Kaebaja on konkursi tingimusi hääletamise osas püüdnud

tõlgendada meelevaldselt endale sobival viisil, mistõttu on kaebaja väited tööde hindamise

õigusvastasuse osas alusetud.

14. Otsuse põhjendustes märkis halduskohus ka, et jätab rahuldamata kolmanda isiku taotluse

kaebuse Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri 2021. a korralduse nr 745 osalise tühistamise

nõudes läbi vaatamata jätmiseks, sest vastavalt HKMS § 202 lg-le 2 on halduskohtule siduvad

käesolevas asjas Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2022. a määruses antud juhised, milles

ringkonnakohus leidis, et kaebajal esines mõjuv põhjus vaidlustuse VAKO-le esitamise tähtaja

möödalaskmiseks. Otsuse resolutsioonis halduskohus kolmanda isiku taotluse kohta midagi

märkinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

15. Kolmas isik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist tühistamist

ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Kolmas isik on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja hilinemisel VAKO-le vaidlustuse esitamisel ei

olnud mõjuvat põhjust. Vastavalt ei esine Riigikohtu praktikas kirjeldatud erandlikku olukorda,

mis lubaks pöörduda kaebusega otse kohtusse ning kaebuse tuleb jätta läbi vaatamata kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu 8. märtsi 2022. a

määruses ja halduskohtu otsuse põhjendustega osas, milles kohtud leidsid, et kaebaja esindaja

poolt 20. detsembril 2021 õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöördumisega on kaebaja

käitunud piisavalt hoolsalt. Kaebaja seaduslikul esindajal olid piisavad õigusteadmised, et mõista

vaidlustuse õigeaegse esitamise vajadust. Ka ei ole tõendatud, et kaebaja pöördus advokaadibüroo

poole õigusabi saamiseks alles 20. detsembril 2021. Nimelt nähtub kaebaja esitatud

menetluskulude dokumentidest, et advokaadibüroo on osutanud õigusabiteenust kaebaja eest

õigusabikulud tasunud Väljaotsa OÜ-le juba varem. Paljasõnaline on kaebaja väide, et varasem

õigusabi oli seotud muu küsimusega. Seejuures on tähelepanuväärne, et kaebaja eest

õigusabikulud kandnud Väljaotsa OÜ on žürii liikme ja käesolevas asjas tunnistajana üle kuulatud

M. Toomingale kuuluv ettevõte.

Sõltumata eelnevast puudus alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on õigesti jätnud

kohaldamata kaebuse aluseks oleva RHS § 114 eriregulatsiooni vastavustingimuste hindamisel.

Samas kohaldas halduskohus ebaõigesti Riigikohtu juhist. Halduskohtu poolt kolmanda isiku tööle

ette heidetav tugispetsialisti kabineti puudumine on hinnatav mitte vastavustingimusena, vaid

töödele punktide andmisel. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks viidatud puuduse osas on täidetud

ilmselguse kriteerium, s.t miks on ilmne, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav

töö. Loogika, et konkursi käigus ei esitata lõplikku, nt ehitusprojektile vastavat ja mittemuudetavat

tööd, sisustab ideekonkursi olemust laiemalt, milleks ongi vaid algse ideekavandi saamise soov.

Konkursi tingimuste p B. 1. nägi ette, et võistleja lähtub ruumiprogrammist ning et tema poolt

pakutav ruumiprogramm peab üldjoontes kattuma valla poolt esitatud ruumiprogrammiga. Seega

olid aktsepteeritavad ruumiprogrammi parandavad ettepanekud.

16. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Halduskohus märkis otsuses, et kaebuse rahuldamiseks peab olema pikalt kaalumata selge, et

võitjaks on tunnistatud konkursitingimustele mittevastava töö. Kohtulahendist sellist ühemõttelist

järeldust ei tulene. Ideekavandist ehitusloa aluseks oleva projektini on pikk tee. Eskiis koostatakse

vajadusel eelprojekti staadiumis. Projekteerija on see isik, kes peab tagama ehitusprojekti

vastavuse ruumiprogrammis loetletud normidele. Alusetu ja põhjendamatu on kohtu väide, et kui

eskiisis tuleks teha parandusi, lisades sinna ruume või laiendades hoone mahtu või muuta hoone

välist ilmet selleks, et sisu vastaks nõuetel ja vajadustele, siis võib projekteeritav hoone olla

kokkuvõttes hoopis teistsugune kui eskiislahendus.

RHS § 114 punkti 2 kohaselt on hankijal pakkumuste vastavaks tunnistamisel kaalutlusõigus.

Väide vastustaja kohustusele tunnistada üks või teine töö mittevastavaks, ei ole kuidagi kooskõlas

RHS sättega.

17. Vastuses apellatsioonkaebustele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta

need rahuldamata.

Kaebaja hinnangul on halduskohus selgelt sedastanud, et konkursitingimuste järgi pidid kõik

vastavaks tunnistatud pakkumised olema kooskõlas konkursitingimustes märgitud õigusaktidest

tulenevate nõuetega, kuid kolmanda isiku töö nendele nõuetele selgelt ei vastanud. Asja

lahendamisel ei oma tähtsust see, kui pikk tee on ideekavandist või eskiislahendusest projektini,

vaid see, millised tingimused on hankija hankemenetluses esitatavatele pakkumustele seadnud.

Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu olnuks konkursitingimustega ette nähtud nõuete kohaldamine

tööde koostamisel üksnes soovituslik.

Konkursitööde hindamine laiemalt pidi toimuma 2 astmes: esimeses astmes tuli hinnata, millised

tööd vastasid konkursitingimustele ja teises astmes tuli anda konkursitingimustele vastavatele

töödele subjektiivne hinnang vastavalt osa C punktis 4 toodud viiele kriteeriumidele.

Pärast ringkonnakohtu 8. märtsi 2022. a määruse tegemist ei ole menetluses esile tulnud asjaolusid,

mis lubaksid jätta kaebuse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebused tuleb rahuldada.

19. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all nii see, milliste õigusnormidest pidi

vastustaja lähtuma konkursitööde hindamisel, kas eraldi tuli hinnata tööde vastavust

konkursitingimustele ja anda seejärel töödele hindepunkte või oli tegemist ühe tervikliku

hindamismenetlusega, samuti kas kolmanda isiku töö kvalifitseerub selle võimalike puuduste tõttu

ilmselgelt konkursitingimustele mittevastavaks.

20. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et olukorras, kus RHS-s puuduvad erinormid

allapoole lihthanke piirmäära jääva ideekonkursi kohta, tuleb asja lahendamisel lähtuda eelkõige

RHS üldnormidest, kuid analoogia korras võivad olla asjakohased ka RHS-s lihthankemenetluse

normid. Ringkonnakohus on jätkuvalt 8. märtsi 2022. a määruses toodud seisukohal, et Mustvee

vald on hankija RHS mõttes (RHS § 5 lg 2 p 2) ning, et tegemist ei ole RHS §-s 11 sätestatud

erandiga, siis oli ta ideekonkursi läbiviimisel kohustatud järgima vähemalt riigihanke korraldamise

põhimõtteid. Konkursi tingimuste kujundamisel oli vastustajal lai otsustusruum, arvestades et

RHS hankemenetluse ega ideekonkursi läbiviimist täpsemalt reguleerivad sätted ei olnud

vastustajale siduvad. Lihthankemenetlust reguleeriv RHS § 125 näeb teises lõikes otsesõnu ette

hankija õiguse määrata alusdokumentides asjakohane menetluskord. Menetluskorra kehtestamisel

võib hankija juhinduda spetsiifilistest RHS sätetest, kuid ei pea seda tegema (RHS § 125 lg 2 ls

2). Seega pidi vastustaja konkursitööde hindamisel lähtuma eelkõige konkursitingimustest. RHS

eriosa normid said seejuures olla siduvad üksnes juhul, kui see tulenes konkursitingimustest.

21. Halduskohtu osutatud2 lahendis on Riigikohus selgitanud ideekonkursi kohtuliku kontrolli

kohta, et arhitektuurikonkursi žürii peab hindamisel lähtuma küll kutses sätestatud kriteeriumitest

(RHS v.r § 81 lg 4), kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on

piiratud

n-ö

ilmselguse

kriteeriumiga.

Hankevaidlusi

lahendavad

organid

saavad

arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda nt siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks

tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö.

Riigkohtu lahendatud asjas ei olnud vaidluse all, et kolmanda isiku töös oli kõrvalekaldeid

lähteülesandest: järgitud ei olnud tuleohutusnõudeid, hoone ei vastanud invanõuetele ja

ruumiprogrammile, varikatus oli 0,3 m võrra vajalikust madalam. Samas nõustus Riigikohus3

VAKO hinnanguga, et tegu ei ole puudustega, mis välistaks igal juhul kolmanda isiku võitjaks

tunnistamise, märkides seejuures, et kõrvalekaldeid puudutavad žürii otsused ja hinnangud ei ole

ilmselgelt asjakohatud või ideekonkursi eesmärgi või kutse kriteeriumidega vastuolus. Vaidlustaja

väidete üksikasjalik analüüs väljuks aga piiratud kohtuliku kontrolli raamidest.

Ringkonnakohtu hinnangul on kahe vaidluse asjaolud piisavalt sarnased, et lähtuda toodud

seisukohtadest ka käesoleva vaidluse lahendamisel.

22. Praegusel juhul sätestasid konkursitingimused konkursitööde vastavuse hindamise kohta

C. Osa punktis 4 (tl 38), et žüriil on õigus konkursitöid mitte hinnata, kui töö ei ole esitatud

tähtajaks või kui töö ei vasta konkursi tingimustele. Seega oli küsimus reguleeritud

konkursitingimustega ja asjakohane ei ole kaebaja viide RHS §-le 114, mis sätestab

hankemenetluses pakkumuste vastavuse kontrollimise korra ja tagajärjed. Konkursitingimustes

kasutatud sõnastus „žüriil on õigus“ viitab žürii kaalutlusruumile. Tööde vastavus

konkursitingimustele (s.t nende hindamine või hindamata jätmine) tuli otsustada kooskõlas

konkursi eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve.

Konkursitingimuste sõnastusest ning vastustaja kohtumenetluses antud selgitustest ilmneb, et

konkursi korraldamise eesmärgiks oli leida lasteaia uue hoone projekteerimisel aluseks võetav

arhitektuurne lahendus idee tasandil. Selline lahendus ei pidanud vastama eelprojekti nõuetele,

vaid pakkuma hoone üldise väljanägemise ja ruumijaotuse. Arhitektuurse lahenduse muutmine

ja/või täiendamine projekteerimisele eelnevalt või selle käigus oli lubatav. Vastustaja (samuti

kolmanda isiku) isiku seisukohta toetavad konkursitingimuste ülejäänud sätted. Nii nähti

konkursitingimuste B osa punktis 1 (tl 37) ette, et konkursitöö ruumiprogramm peab üldjoontes

kattuma vastustaja esitatud ruumiprogrammiga, kuid aktsepteeritakse ruumiprogrammi

parandavaid ettepanekuid. B osa punktis 2 on töö eeldusena nimetatud üksnes seda, et hoone

projekteeritakse kolmerühmaliseks, millest üks on sõimerühm ja kaks tavarühmad.

Ringkonnakohus mõistab neid konkursitingimuste sätteid selliselt, et kuigi vastustaja nimetas

ruumiprogrammis konkreetsed ruumid, mida ta lasteaia hoones vajalikuks pidas, ei olnud

2 Vt RKHK 9. augusti 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-51-16 (p 17.2)

3 Vt sealsamas (p 21)

muudatused ruumide jaotuse osas siiski välistatud. Oluline oli, et hoone kavandatakse kahe

lasteaiarühma ja ühe sõimerühma tarbeks.

Seega oli žürii õigustatud hindama, kas kolmanda isiku töös esitatud ruumilahendus, mis osaliselt

ei lange kokku konkursitingimustes antud ruumiprogrammiga, kaldub sedavõrd oluliselt

konkursitingimustest kõrvale, et jätta töö üldse hindamata, s.o tunnistada see konkursitingimustele

mittevastavaks.

23. Halduskohtu hinnangul kolmanda isiku töö ilma kahtluseta ei vastanud konkursitingimustele,

kuna ruumiprogrammis nimetatud personali puhketoa ja tugispetsialistide ruumi ühildamisel on

kavandatav hoone kaotanud osa funktsionaalsusest ja esines ka muid kõrvalekaldeid.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

24. Ringkonnakohus mõistab konkursitingimusi selliselt, et vastustaja ei soovinud siduda

ideekonkursil

osalejaid

jäigalt

ruumiprogrammiga,

märkides

konkursitingimustes,

et

ruumiprogrammi parandavad ettepanekud on aktsepteeritavad. Muudatuste väljapakkumisel ei

saanud aga osalejad olla kindlad, kas pakutud muudatus on žürii (ja seega hankija) positsioonilt

vaadates ruumiprogrammi parandav või mitte. Konkursi eesmärgi ning olemusega oleks vastuolus,

kui ettepanekud ruumiprogrammi muutmiseks, mis hankija heakskiitu ei leia, tingiksid

konkursitöö mittevastavuse konkursitingimustele. Ideekonkursi eesmärgiks oligi leida ka selliseid

võimalikke lahendusi, mida vastustaja konkurssi korraldades ise ei osanud ette näha ega välja

pakkuda. Selle eesmärgiga kooskõlas olevaks saab pidada ka selliste tööde aktsepteerimist, mille

ruumilahendust on projekteerimisel vaja muuta, sest pakutud ruumilahendus siiski ei osutu

vastustaja hinnangul otstarbekaks või ei ole teostatav õigusaktidest tulenevate nõuete või

piirangute tõttu. Hankija seisukohalt ebaõnnestunud ruumilahendust sai arvesse võtta tööde

hindamisel.

25. Konkursitingimuste B osa punktis 2 on loetletud õigusaktid, mis töö esitamisel tuli aluseks

võtta. Kuid ka töös esinevat iga võimalikku vastuolu mõne konkursitingimustes loetletud õigusakti

sättega ei ole põhjust pidada selliseks konkursitingimustele mittevastavuseks, et žürii pidanuks

jätma töö hindamata. Vastustaja ja kolmas isik on siinkohal põhjendatult osutanud sellele, et

konkursilt arhitektuurse eskiislahenduse saamiseks ei saa nõuda sama detailsusastet nagu

ehitusprojektilt. Kehtiv õigus ei reguleeri nõudeid eskiisprojektile. Seetõttu on ka selles küsimus

asjakohane lähtuda konkursitingimuste tõlgendamisel konkursi eesmärgist. Konkursitingimuste

D osa punkti 1 (tl 38p) kohaselt jäävad konkursitööd korraldaja omandisse pärast konkursi

preemiate väljamaksmist. Preemiatena nähti kolmele kutsutud osalejale ette vastavalt 5000, 3000

ja 2000 eurot. Kaudselt osutavad ka preemiasummad sellele, millise detailsusastmega töid

vastustaja ootas, s.h kui rangeks saab pidada õigusaktides sätestatud nõuete arvestamise kohustust

töö koostamisel. Avinurme lasteaia ja hoolekogu 9. detsembril 2021 vastustajale esitatud analüüs

(tl 10-13) tööde vastavusest konkursitingimustele näitab ilmekalt, et range nõue tööde kooskõlast

õigusaktidest tulenevate nõuetega võinuks viia konkursi nurjumiseni, sest analüüsi koostajad tegid

märkusi kõigi kolme töö kohta. Tõsi, kolmanda isiku töö kohta on märkusi kõige rohkem.

26. Vastustaja selgitas halduskohtule 14. jaanuaril 2022 esitatud seisukohas (tl 42-46) kolmanda

isiku töös esile toodud puuduste kohta järgmist:

a) personali puhketuba on liidetud tugispetsialistide ruumiga - personali koosseisu vähesuse

tõttu on ristkasutus võimalik, tugispetsialistid ei viibi lasteaiahoones igapäevaselt, vaid

ainult kokkulepitud tööaegadel. Selline ruumikasutus toimib Mustvee valla teistes

lasteaedades;

b) personalile mõeldud tualettruumi suurus on 5,3 m2 - ruutmeetrite arv ei ole siduv, see võib

parima lahenduse saamiseks õppe- ja üldruumide projekteerimise käigus muutuda

väiksemaks või suuremaks;

c) peasissepääsudest tuleva külma õhu pääs ruumidesse ei ole takistatud (hoonel puudub

tuulekoda) - tuulekoda ei ole ainus lahendus, kuidas takistada peasissepääsust tuleva külma

õhu pääsu hoone ruumidesse. Lahendusena on võimalik paigaldada soojakardin;

d) rühmaruumide põranda pindala on nõutavast väiksem - rühma registreeritud laste arvuga

lasteasutuses on arvestatud, arvestama ei pea õigusega suurendada laste arvu rühmades;

Konkursi tingimustes oli märgitud, et võistlustöödes tuleb ette näha võimalus lasteaia

laiendamiseks neljanda rühma juurde ehitamiseks;

e) kaks lasteaiarühma jagavad tualettruumi, milles on nõutavast 2 tualettpotti ja 2

kätepesuvalamut vähem - probleem on võimalik lahendada projekteerimise käigus;

f) sõimerühma tualettruumis puudub valamu täiskasvanutele, samuti erivalamu laste pottide

pesemiseks - probleem on võimalik lahendada projekteerimise käigus;

g) funktsioone ühendavad lahendused ei ole praktiliselt teostatavad - funktsioone ühendavaid

lahendusi on võimalik kasutada, kuna Avinurme lasteaias töötab ainult kolm rühma ning

seetõttu on ka personali arv väike. Õppetegevus kestab lasteaias tavapäraselt 10 kuni 35

minutit ning kõiki tegevusi saab läbi viia erinevatel aegadel teisi segamata.

Eeltoodud seisukohti vaidlustatud korralduses ei esitatud. Küll nähtub vaidlustatud korraldusest,

et žürii kogunes juba 26. novembril 2021 ning otsustas, et kõik tööd vastasid konkursitingimustele

ning kuulusid hindamisele. Žürii koosoleku kohta protokolli ei koostatud. 10. detsembril 2021

toimunud žürii koosoleku kohta esitatud protokollist (tl 53) nähtub, et muu hulgas arutati ka tööde

vastavust tingimustele ja seda, kas leitakse žürii konsensus tööde paremusjärjestuse osas. Seega

hindas žürii pärast 9. detsembril 2021 analüüsi esitamist veelkordselt tööde vastavust

konkursitingimustele, ei pidanud vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta selles osas ja hindas

kõiki töid sisuliselt. Kuigi protokollis ei ole kajastatud arutelu käiku täpsemalt, nähtub protokollist

siiski, et tööde võimalikud puudused olid arutusel. Arvestades, et selleks ajaks oli analüüs juba

esitatud, on tõenäoline, et arutelu objektiks olid muu hulgas analüüsis esile toodud tööde

võimalikud puudused. Tunnistaja M. Toominga ütlustest ilmneb, et ta tegi žürii liikmena

ettepaneku lugeda kolmanda isiku töö konkursitingimustele mittevastavaks. Kuna žürii sellist

otsust ei teinud, saab järeldada, et žürii liikmete enamuse hinnangul ei olnud võimalikud puudused

sedavõrd olulised, et lugeda kolmanda isiku töö konkursitingimustele mittevastavaks.

27. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et žürii on kolmanda isiku töö

konkursitingimustele vastavust hinnanud. Kohtumenetluses esitatud väited ja põhjendused ei ole

ilmselgelt asjakohatud ega vastuolus ideekonkursi eesmärgiga. Kohtliku kontrolli raames ei saa

asuda hindama seda, kas kõik kolmanda isiku töö võimalikud puudused on projekteerimise käigus

kõrvaldatavad või kas ühendatud funktsiooniga ruumid võimaldavad lasteaial mõistlikul viisil

toimida.

Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda see, et halduskohus leidis, et personali puhkeruumi ja

tugispetsialisti ruumide ühendamisega on muudetud hoone funktsionaalsust. Halduskohus lähtus

siinkohal eeldusest, et konkursitingimuste järgi oli ruumiprogrammi muutmine lubatud üksnes

ruumide lisamise, mitte nende ühendamise või ärajätmise kaudu. Sellist tingimust

konkursitingimused aga ette ei näinud. Vastustaja on ka ruumide ühendamise küsimuses selgituse

andnud. Selgituse pinnalt ei saa järeldada, et kolmanda isiku töös pakutud lahendus ilmselgelt

välistaks ruumi kasutamise mõlema ühendatud funktsiooni täitmiseks. Seega ei saa järeldada

sedagi, et kolmanda isiku pakutud lahendus ilmselgelt väljuks konkursitingimustega lubatud

piirest.

Seetõttu ei saa pidada õigusvastaseks kolmanda isiku töö konkursilt kõrvaldamata jätmist ja töö

hindamist koos teiste töödega.

28. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et žürii ei eksinud ka parima töö

väljaselgitamisel. Vaidluse all ei ole, et iga žürii liikme individuaalsete punktide summeerimisel

said kaebaja ja kolmanda isiku tööd võrdse arvu punkte. Konkursitingimuste osa C punkti 4

kohaselt, kui žürii ei suuda konsensuslikult valida parimat tööd, otsustatakse võidutöö

hääletamisel. Ringkonnakohus ei näe, et vaidlustatud otsus oleks vastuolus selle reegliga.

Kolmanda isiku tööd pidasid parimaks neli žürii liiget ja kaebaja tööd hindas parimaks kaks žürii

liiget. Konkursitööde hindamisel on paratamatu subjektiivne element, kuna žürii liikmed

väljendasid hinnetes oma arusaama sellest, kuidas tööd vastasid hindamiskriteeriumitele. See

kandub üle ka lõpphinnangusse, s.t otsustusse sellest, millist tööd iga žürii liige parimaks pidas.

Kuna subjektiivsete hinnangute arvestamine tuleneb otsesõnu konkursitingimustest, siis ei ole

põhjust otsida alternatiivi parima töö väljaselgitamise korrale ja jätta kõrvale žürii liikmete

enamuse arvamus. Kaebaja väide, et punktide võrdse jaotuse korral tulnuks lähtuda rahva

arvamusest, ei tugine konkursitingimustele. Rahva arvamus kajastub töödele antud punktides,

punktide võrdse jagunemise korral ei ole antud sellele eraldi otsustavat kaalu parima töö

määratlemiseks.

29. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isikuga selles, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, sest

kaebaja ilma mõjuva põhjuseta jättis kohustusliku kohtueelse menetluse VAKO-s läbimata.

Ringkonnakohus on selles küsimuses seisukoha võtnud 8. märtsi 2022. a määruses. See, et kaebaja

eest õigusabikulusid kandev Väljaotsa OÜ võib olla saanud samalt advokaadibüroolt

õigusabiteenust juba enne kaebaja arvatavat pöördumist advokaadibüroo poole õigusabi saamiseks

20. detsembril 2021, ei muuda ringkonnakohtu seisukohta. Sellest faktist ei järeldu, et varasem

õigusabi seondub käesoleva vaidlusega ega seegi, et õigusabiteenuse tegelikuks saajaks oli

kaebaja, mitte Väljaotsa OÜ ise. Kaebaja pöördus selle advokaadibüroo poole pärast

M. Toomingaga konsulteerimist. See viitab pigem võimalusele, et M. Toomingal või temaga

seotud Väljaotsa OÜ-l oli varasem kokkupuude advokaadibürooga, mistõttu soovitas M. Tooming

advokaadibürood õigusabiteenuse osutajana ka kaebajale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga

põhjendatud nende asjaolude täpsem selgitamine käesolevas asjas. Kaebaja poolt VAKO-le

vaidlustuse esitamisega hilinemise vabandatavus tuleneb eelkõige vaidlustuse esitamise

erakordselt lühikese tähtaja (kolm päeva) ja vastustaja poolt vaidlustatud korralduses märgitud

eksitava vaidlustuskorra koosmõjust. Eksitava vaidlustamisviite tõttu võis isegi asjatundjalt

oodatava hoolsuse korral olla takistatud vaidlustuse tähtaegne esitamine. Seetõttu, isegi kui

kaebaja ise jõudis äratundmisele, et erinevalt vaidlustatud korralduses märgitust, tuleb järgida

hankemenetluses hankija otsuste vaidlustamise korda ja tähtaegu, ei pidanud ta otseselt käesoleva

vaidluse asjaoludel kohalduva normi puudumisel mõistma, et vaidlustuse esitamise tähtaeg on

tavapärase kümne päeva asemel kolm päeva. Asjaoludega esmasel tutvumisel ei pruukinud see

olla selge ka õigusabiteenuse osutajale.

Seega on halduskohus õigesti leidnud, et menetluse lõpetamiseks puudub alus. Kuna halduskohus

käsitas kolmanda isiku sellekohast seisukohta taotlusena menetluse lõpetamiseks, tulnuks see

lahendada otsuse resolutsioonis (HKMS § 162 lg 1). See eksimus ei ole aga asja lahendamisel

määrav, kuna kaebust rahuldamata jättes halduskohus siiski selgelt otsustas mitte rahuldada

taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Lisaks saab ringkonnakohus eksimuse kõrvaldada.

30. Ringkonnakohus selgitab veel, et kuigi konkursitingimuste kohaselt võetakse ideekonkursi

võitnud töö aluseks hoone edasisel projekteerimisel, siis ei ole siiski välistatud, et vastustaja

muudab seisukohta selles küsimuses ja otsustab muu lahenduse kasuks. Ideekonkursi eesmärgiks

oli leida parim lahendus lasteaia uue hoone jaoks. Vastustajal ei ole aga keelatud jätta konkursil

leitud lahendus kõrvale, kui avalik arvamus on selgelt selle vastu. Konkursi tulemustest ei teki

kolmandal isikul subjektiivset õigust nõuda, et tema tööd kasutataks uue lasteaiahoone

projekteerimise alusena või et ta ise saab hoone projekteerida. Seetõttu ei ole ideekonkursi

tulemuste kinnitamisega lõplikult otsustatud lasteaia uue hoone rajamine võidutöös pakutud

lahenduse alusel.

31. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus kolmanda isiku ja vastustaja apellatsioonkaebuse,

tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 kuni 4 ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab kaebuse rahuldamata ning jagab menetluskulud.

32. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad

menetluskulud nii halduskohtus kui apellatsioonimenetluses kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei halduskohus ega ka

nüüd apellatsioonimenetluses. Samas tasus vastustaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

640 eurot. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et olukorras, kus kaebaja esitas kaebuses

kaks nõuet ja apellatsioonkaebusega vaidlustati ühe nõude kohta tehtud otsustust, tuli tasuda

riigilõivu 320 eurot, s.o pooles ulatuses hankeasjas halduskohtule kaebuse esitamisel tasumisele

kuuluvast riigilõivust. Nimelt sätestab riigilõivu seaduse § 60 lg 7, et halduskohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel

esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Ringkonnakohus tagastab

vastustajale riigilõivu enam tasutud osas vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 1. Ülejäänus osas peab

ringkonnakohus põhjendatuks mõista riigilõiv välja kaebajalt, kuna selle kulutuse kandmine ning

ka kulu suurus oli kaebaja jaoks ettenähtav ja ta sai selle kui võimaliku kuluga arvestada juba

kaebuse esitamisel.

33. Kolmas

isik

taotles

õigusabikuluna

halduskohtus

kokku

3525

euro

ning

apellatsioonimenetluses 1912,50 euro ja riigilõivu 320 euro väljamõistmist kaebajalt.

Õigusabikulu summad on esitatud ilma käibemaksuta. Esmalt vähendab ringkonnakohus kaebajalt

väljamõistetavat summat siiski 337,50 euro võrra kulude osas, mille väljamõistmist kolmas isik

taotleb

apellatsioonimenetluses,

kuid

mis

nii

tekkimise

aja

kui

sisu

poolest

apellatsioonimenetlusega ei seondu. Teiseks leiab ringkonnakohus, et vaidluse mahtu ja keerukust

silmas pidades on õigusabikulud nii halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses ülepaisutatud

ega ole kooskõlas asjas kaalulu oleva õigushüve väärtusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks

põhjendatud õigusabikuluks halduskohtus 2000 ja apellatsioonimenetluses 1000 eurot. Seega tuleb

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista õigusabikuluna kokku 3000 eurot ilma käibemaksuta

ning 320 eurot riigilõivu katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)