Legislator Case Law & Legislation
2-22-6798/6 AI generated

2-22-6798/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-6798/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Bene Est Law Office OÜ (registrikood 11532438; asukoht Raua 34, 10152 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (OÜ Rakmol; e-post: xxx); Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxx; e-post: xxx). Välja mõista kostjalt R. K. hageja Bene Est Law Office OÜ kasuks 2 786,67 eurot, millest 2 528,92 eurot on põhivõlgnevus ja 257,75 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Legislator headnote

AI generated

2-22-6798/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (610 eurot) tuleb kostjal R. K. tasuda hagejale Bene Est Law Office OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.07.2022, Tallinn

Tsiviilasja number 2-22-6798

Tsiviilasi Bene Est Law Office OÜ hagi R. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 393,62 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Bene Est Law Office OÜ (registrikood 11532438; asukoht Raua 34, 10152 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (OÜ Rakmol; e-post: xxx); Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxx; e-post: xxx).

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. K. hageja Bene Est Law Office OÜ kasuks 2 786,67 eurot, millest 2 528,92 eurot on põhivõlgnevus ja 257,75 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista kostjalt R. K. hageja Bene Est Law Office OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (2 528,92 eurot) määras 24% aastas alates 07.05.2022 kuni põhivõlgnevuse (2 528,92 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 2 271,17 euro ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja R. K. kanda.

4.2 Mõista kostjalt R. K. hageja Bene Est Law Office OÜ kasuks välja menetluskulud summas 610 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (610 eurot) tuleb kostjal R. K. tasuda hagejale Bene Est Law Office OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord

2-22-6798

2 (3) Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik).

Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). − Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 332,50 eurot, kokku 752,50 eurot, ning kohustada

2-22-6798

3 (3) kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva vaidluse mahtu ja sisu (tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega) on antud juhul põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tunni ulatuses (sh dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 95 eurot/h ilma käibemaksuta peab kohus mõistlikuks. Eelnevat arvestades määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 190 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (420+190) 610 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 610 eurot ning menetluskuludelt (610 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik