2-21-113750/24 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuli 2022 Paide

Tsiviilasja number 2-21-113750

Tsiviilasi Cargoservice OÜ hagi IMPERIUM GRUPP OÜ vastu võla nõudes

Hagihind 4440 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Cargoservice OÜ, registrikood 14084118, asukoht Võru tn

244 Tartu, lepinguline esindaja Merike Jürgenson

Kostja: IMPERIUM GRUPP OÜ, registrikood 14284395, asukoht x tn x x, esindaja Indrek Naur, vandeadvokaat

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista IMPERIUM GRUPP OÜ-lt Cargoservice OÜ kasuks IMPERIUM GRUPP OÜ ja Cargoservice OÜ vahel 24.07.2020 rendilepingust nr x tulenev võlgnevus 2400 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja leppetrahvi nõue summas 1440 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Cargoservice OÜ menetluskulud jätta 62,5% ulatuses IMPERIUM GRUPP OÜ kanda ning IMPERIUM GRUPP OÜ menetluskulud 32,5% ulatuses Cargoservice OÜ kanda.

2. Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD 23.08.2021 esitas Cargoservice OÜ Harju Maakohtule hagi IMPERIUM GRUPP OÜ vastu võla nõudes. 14.09.2021 määrusega edastas Harju Maakohus Cargoservice OÜ hagi IMPERIUM GRUPP OÜ vastu võla nõudes kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.07.2020 rendilepingu nr x, millega hageja kohustus rentima kostjale kolmeteljelise haagise SCHMITZ SKI 24/L (tehasetähis x) rendiperioodiga 24.07.2020- 24.07.2021 ning kostja kohustus hagejale tasuma objekti rentimise eest arvete alusel. Kostja asus rendiobjekti kasutama, kuid jättis hagejale maksmata arvete nr 2100356, 2100827, 2101211 ja 2101696 alusel kokku 3600 eurot. 27.04.2021 esitas hageja kostjale leppetrahvi arve nr 2101706 summas 1440 eurot, mis on käesoleva ajani kostja poolt tasumata. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja 05.05.2021 rendilepingu üles. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 3000 eurot ning leppetrahvi summas 1440 eurot.

11.05.2021 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles pakkus kostjale kompromissina võlgnevuse likvideerimist osade kaupa, st maksegraafiku alusel. Kostja hageja pakkumisega ei nõustunud. 14.06.2021 alates on kostja tasunud arvest nr 2100827 kolme maksena kokku 600 eurot. 21.01.2022 esitas hageja kohtule avalduse, milles palus vähendada kostjalt väljamõistetavat põhivõlga 1200 euro võrra, kuna kostja on nimetatud summa 20.01.2022 seisuga hagejale ära tasunud. Alates 14.06.2021 on kostja tasunud hagejale arvest nr 2100827 viie maksega kokku 900 eurot ning 15.10.2021 ja 14.11.2021 alates arvest nr 2100356 300 eurot. Kokku on kostja tasunud alates 14.06.2021 kuni 20.01.2022 hagejale 1200 eurot. 21.01.2022 seisuga on kostja poolt hagejale tasumata tasumata arve nr 2101696 summas 900 eurot, arve nr 2101211 summas 900 eurot; leppetrahvi arve nr 2101706 summas 1440 eurot ja arve nr 2100356 summas

600 eurot. Seega on hageja lõplikuks nõudeks põhivõlg summas 2400 eurot ja leppetrahv summas 1440 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED 15.02.2022 vastuses hagile ei tunnista kostja põhivõlga osaliselt ja leppetrahvi nõuet täies ulatuses. Kostja hinnangul oli hagiavalduse esitamise hetkeks võla suurus mitte 3000 eurot, vaid 2600 eurot, sest hagi esitamise hetkeks oli kostja tasunud 400 eurot põhivõlast. Kuna hageja loobus 21.01.2022 avaldusega põhinõudest 1200 euro ulatuses, palub kostja TsMS § 429 lg 3 alusel proportsionaalselt hagi vähendatud ulatuses mõista kostja menetluskulud välja hagejalt. Kostja ei tunnista hageja leppetrahvi nõuet. Hageja on kohtule esitanud 27.04.2021 arve nr 2101706, mille alusel nõuab kostjalt leppetrahvi perioodil 04.02.2021 - 30.04.2021, 07.03.2021 - 30.04.2021 ja 01.04.2021- 30.04.2021 arvetega hilinemise eest. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu p 4.4 annab hagejale õiguse nõuda

2 (2) Tsiviilasi nr 2-21-113750

kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi 50 eurot iga viivitatud nädala eest. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi tekkimise aluseid. Leppetrahvi nõudeõigus tekib lepingu rikkumisest (VÕS § 158 lg 1), seega peab olema tõendatud lepingu rikkumine. Hageja ainus tõend leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise kohta on arve nr 2101706, mis on raamatupidamisdokument, muid dokumente lepingu rikkumise kohta ei ole esitatud. Leppetrahvi saab nõuda ainult siis, kui poolele on esitatud eelnev teade ja kui teadet ei ole õigeaegselt esitatud, kaotab pool õiguse nõuda leppetrahvi (VÕS § 159 lg 2). Raamatupidamisdokumendi esitamine ei ole leppetrahvi teade. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et arve nr 2101706 üldse kostjani on jõudnud. Hagi esitamise ja kostjale kättetoimetamise hetkeks oli hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD ja PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 24.07.2020 sõlmitud rendilepingust nr x. Lepingu sõlmimise kohta poolte vahel vaidlus puudub.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

Lepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse täita lepingu tingimusi, sealhulgas ka maksetingimusi. Kostja jättis maksetähtajaks hagejale tasumata arve nr 2100356 summas 900 eurot, arve nr 2100827 summas 900 eurot, arve nr 2101211 summas 900 eurot ja arve nr 2101696 summas 900 eurot, kokku summas 3600 eurot.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Käesolevaks hetkeks on kostja tasunud hagejale arve nr 2100827 summas 900 eurot ning arve nr 2100356 osaliselt, st summas 300 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees kokku 2400 (300+900+900) eurot. Eelmärgitu üle pooltel vaidlus puudub. Kostja ei ole vaidlustanud esitatud arvete suurust ning on kohtule 07.11.2021 e-kirjaga teatanud, et ta on võlast teadlik ning tegeleb selle likvideerimisega vastavalt oma võimalustele. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhivõla 2400 euro saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi tasumist summas 1440 eurot vastavalt rendilepingu üldtingimuste p-le

4.4. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud leppetrahvi tekkimise aluseid. Hageja toetub leppetrahvi nõudes rendilepingu üldtingimuste punktile 4.4, mille kohaselt on rendileandjal õigus kohustuste tasumisega viivitmise korral nõuda rentnikult leppetrahvi 50 eurot nädalas iga maksetega viivitatud nädala eest. Kostja väidab, et kuna leppetrahvi nõudeõigus tekib lepingu rikkumisest (VÕS § 158 lg 1), peab olema tõendatud lepingu rikkumine. Kohtu hinnangul on kostja poolt lepingu rikkumine tõendatud arvete maksmata jätmisega, kuivõrd lepinguga võttis kostja endale kohustuse tasuda rendiobjekti rentimise eest arvete alusel, st arvetel märgitud summas ja tasumistähtajaks.

VÕS § 159 lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta on kostjat teavitanud, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja väitel saatis ta 27.04.2021 kostjale e-kirja, kus on ära toodud leppetrahvi arve. Väidetud e-kirja ei ole hageja kohtule esitanud. Oma väite tõendamise kohustus lasub TsMs § 230 lg 1 alusel hagejal. Seega puuduvad tõendid, et hageja 27.04.2021 e-kirjas teatas kostjale, et ta leppetrahvi nõuab. Pelgalt leppetrahvi arve saatmine kostjale ei ole kohtu hinnangul käsitatav kostjale leppetrahvi nõudest teatamisena VÕS § 159 lg 2 mõttes. Asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta teatas kostjale leppetrahvi nõudeõiguse kasutamisest, annab alust järeldada, et hageja ei ole kostjat sellest teavitanud. See omakorda tähendab, et hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi VÕS § 159 lg 2 mõttes.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja leppetrahvi nõude rahuldamata.

3. Kohus on jõudnud otsuse punktides 1-2 seisukohale, et hageja nõue põhivõla osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Seega rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2400 eurot.

MENETLUSKULUD TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi 62,5% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 62,5% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 32,5% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulu käesolevas asjas kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik