2-22-7171/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

1

K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7171 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi T. P. vastu võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 3 937,25 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post: tarvo.ilves@plusplus.ee Kostja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; epost: xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja T. P. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. 2. Mõista kostjalt T. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja 13.11.2020 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 3504609218 tulenev põhivõlgnevus 1 990,26 eurot, intressid 223,74 eurot, viivised (perioodi 16.04.2021 – 13.05.2022 eest) 874,23 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 3 123,23 eurot. 3. Mõista kostjalt T. P.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis määras 40,90% aastas alates 14.05.2022 põhinõudelt 1 990,26 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 1 116,03 eurot. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2. Mõista kostjalt T. P.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 635 eurot (s.o riigilõiv 455 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 4.3. Kohustada kostjat T. P.t tasuma menetluskuludelt (635 eurolt) hagejale PlusPlus Capital AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 13.05.2022 Pärnu Maakohtule hagi T. P. (kostja) vastu põhinõude 1990,26 euro, intresside 223,74 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 874,23 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis hagi 26.05.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja ja kreeditor Esto AS sõlmisid 13.11.2020 krediidikonto lepingu nr 3504609218, mille alusel võimaldas pank kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest

3 intressimäär 40,90% aastas. Kostja ja kreeditor sõlmisid 07.01.2021 lepingu lisa, mille kohaselt võimaldas Kreeditor Kostjale maksepuhkust järgmistel kuudel: 2021-02; 2021-03; 2021-04. Nimetatud kuudel kuulus tasumisele intressimakse. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud tagasimakseid alates lepingu lisa sõlmimisest 07.01.2021 ning jättis tasumata intressi. Kreeditor ütles lepingu ennetähtaegselt üles ja andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15.04.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1990,26 eurot. 12.05.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale PlusPlus Capital AS-ile. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 1 990,26 eurot, intresside tasumist perioodi 07.01.2021 kuni 15.04.2021 eest summas 223,74 eurot, sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise tasumist perioodi 16.04.2021 kuni hagi esitamiseni 13.05.2022 eest summas 874,23 eurot ja lisanduva viivise nõudes põhinõudelt 1990,26 eurolt alates 14.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 26.05.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil xxx, dokumendid võttis 09.06.2022 vastu kostja elukaaslane M. V.. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 27.06.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (27.06.2022) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud. 3. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 455 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 7. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

4 8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 635 eurot (riigilõiv 455 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik