4-22-945/27 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4- -945

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2022. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-22-945 Kohtunik

Piia Jaaksoo

Istungisekretär

Gerda Raidla

Väärteoasi J.L kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 07.03.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2740,21,001779 Menetlusosalised

Kaebuse esitaja J.L isikukood , XXX, Kaitsja jurist Henno Nurmsalu,

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuur Kuressaare politseijaoskond, asukoht

Transvaali 58 Kuressaare, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Jätta J.L kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 07.03.2022 otsus väärteoasjas 2740,21,001779 muutmata.

2. tuleb tasuda 07.03.2022. a Väärteootsusega määratud rahatrahv 40 eurot väärteootsuses nr näidatud arvele, märkides nime ja 2740,21,001779 viitenumbri

10220225016335. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv ja menetluskulud nõuetekohaselt täidetuks, kui J.L tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

3. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada põhiseaduse vastaseks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkt 8.

4. . Jätta läbi vaatamata taotlus hüvita menetluskulude miseks

5. Edastada kohtuotsus J.L-ile

, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

4- -945

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

1.1.30.12.2021. a koostas Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond

-4/ selle kohta, et J.L väärteoprotokolli /väärteotoimik, edaspidi VT, tl 3 30.12.2021. a kella 10.40 paiku viibis avalikus siseruumis Auriga Keskuses, kus nakkusohutust kinnitavat tõendit ei kontrollita ja kehtib maski kandmise kohustus, ei kandnud maski ja tema Oma teoga rikkus l puudus maski kandmist vabastav põhjus. menetlusalune isik Vabariigi Valitsuse (edaspidi ka korraldus 23.08.2021 korraldust nr 305 ) p 8 ning Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lg 6 sätestatud nõuet, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NETS § 462 lg 1 järgi.

1.2.07.03.2022. a otsusega nr 2740,21,001779 /VTT tl 17-19/ määras kohtuvälise menetleja nimetatud väärteo toimepanemise eest ETS § 46 J.L-ile karistuseks N

2 lg 1 alusel rahatrahvi 10

40 eurot. trahviühikut, s.o

1.3 J.L .21.03.2022 saabus Pärnu Maakohtusse kaitsja jurist Henno Nurmsalu

esitatud /kohtutoimik, edaspidi KT, tl 3-6/. Kaebaja vaidlustas e nr kaebus väärteootsus

2740,21,001779 täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotles tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks korralduse p 8 ja jätta see kohaldamata ning jätta menetluskulud Politseija Piirivalveameti kanda.

1.4. eisukohad Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteotoimiku ja s kaebuse osas /KT tl 17-21/ ning . Kohtuväline menetleja avaldas, et ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega palus

otsus muutmata. jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

2.

KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

2.1. kas J.L on toime pannud teo, mille eest Kõigepealt kohus uurib, kohtuväline menetleja teda karistas.

Vaidlust ei ole selles, et J.L viibis 30.12.2021. a kella 10.40 paiku avalikus siseruumis Auriga Keskuses ega kandnud maski. J.L ise avaldas kohtuistungil /KT tl 25pöördel 26pöördel/ - , et viibis 30.12.2021. a Kuressaare linnas Auriga Keskuses ega kandnud seal maski. poes käies

NETS § 28 lg 2 p 5 kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib

Terviseamet haldusaktiga kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid.

4- -945

NETS § 28 lg 6 kohaselt kui sama paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse ajal s.o 30.12.2021 kehtis Vabariigi Valitsuse

23.08.2021. a korraldus nr 305 „COVID 19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud - meetmed ja piirangud“ (avaldamismärge RT III, 17.12.2021, 3).

Teo toimepanemise ajal kehtinud korralduse p 10 alapunkti 8 kohaselt sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda kui on täidetud punktides 7-81 ja 9 sätestatud nõuded. Korralduse punkt 8 kehtestas avalikes siseruumides kaitsemaski kandmise kohustuse. Auriga kaubanduskeskus ja seal olevad kauplused on avalik siseruum, sinna on võimalik minna igal isikul. Seega kehtis seal maski kandmise kohustus. J.L viibis Auriga kaubanduskeskuse üldkasutatavas ruumis ei kandnud maski. ja

Korralduse punktis 81 oli sätestatud, kellele ja mis tingimustel punktis 8 nimetatud kohustus ei laiene s.o 1) alla 12-aastastele isikutele; 2) neile, kellel kaitsemaski kandmine ei ol – e

tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja; 3) on tagatud punkti 14 alapunkti 5 tingimuste täitmine (ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud ; 4) maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu ) võimalik.

J.L leidis, et tema oli isikuks, kellel tervislikel põhjustel ei olnud maski kandmine võimalik. ta ei kanna maski, kuna see on tervise tõttu J.L selgitas, et

vastunäidustatud. Terviseprobleem seisneb selles, et läbi nina hingamine on takistatud, hingab läbi suu. Ühtegi tõendit tal maski kandmise vabastuse kohta politseile esitada ei olnud, kuna perearst seda temale ei väljastanud ning rohkem ta ei uurinud ka edasi, kes temale vastava tõendi väljastaks.

Kaebaja esitas ambulatoorse epikriisi /KT tl 12-13/, tõendamaks terviseprobleemi.

Epikriisist nähtub, et J.L

on põhihaigusena diagnoositud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx b tal . Epikriisist ei nähtu, et diagnoos takista kaitsemaski kanda.

Tõendamaks J.L võimatust tervislikel põhjustel kaitsemaski kanda, taotles kaebuse esitaja tunnistajana üle kuulata kaebaja raviarsti . Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi , et ükski J.L diagnoositud haigus ei takista kaitsemaski /KT tl 27-28/ kandmist. Kohus leiab, et J.L poolt tema terviseseisundiga seoses avaldatu ei ole maski kandmisest vabastav põhjus, sest talle ei ole tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit, et tal ei ole võimalk tervislikel põhjustel maski kanda. Ka erialaarst kinnitas kohtuistungil, et J.L terviseprobleemid ei takista kaitsemaski kandmist. Seega J.L ei olnud 30.12.2021 Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr

305 punktis 81 alapunktis 2 nimetatud isikuks.

4- -945

16.06.2022 saatis J.L kaitsja Pärnu Maakohtule avalduse, milles kaitsja seab kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab ulenevalt VTMS § kohus t -st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt nt R nr 3-1-1-66-09, p 12). Seega KKKo jätab kohus kaitsja 16.06.2022. a saadetud avalduse ja selle lisad tähelepanuta.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, et J.L puhul oleks 30.12.2021 esinenud mõni muu Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punktis 8

1 nimetatud

põhjus, mis oleks ta vabastanud kaitsemaski kandmise kohustusest avalikes siseruumides.

Kaebaja märgib kaebuses, et korralduses puuduvad täpsed nõuded maskile ja selle korrektsele kandmisele. Korralduse seletuskirjadest nimetatud täpsustuste leidmine ei ole eriteadmisteta isikul võimalik. märkused jäävad arusa Kaebaja sellised amatuks, kuna J.L-ile ei heideta ette seda, et ta ei kandnud nõuetekohast või kandis seda valesti maski . Samas

nagu kirjalikus seisukohas asjakohaselt kohus märgib, et kohtuväline menetleja on

viidanud, ega kaasas. Samuti on maski siis maski kandmise juhis on müüdavate maskid kandmise info kättesaadav Terviseameti kodulehel (https://www.terviseamet.ee/et/maskidekasutamisest). Kaitsemaski mõiste hõlmab nii meditsiinilist maski, kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski. Seega saanuks menetlusalune isik oma tervislikku eripära arvesse võttes kasutada talle sobivamat kaitsemaski (näiteks puuvillast maski). J.L ei ole avaldanud, et ta oleks proovinud erinevaid maske, et maskikandmisest tulenevaid vaevusi vähendada.

Seega puudus J.L 30.12.2021 korralduse p 8 nimetatud kaitsemaski

kandmisest vabastav põhjus. J.L oli 30.12.2021, viibides avalikus kohas

Auriga Keskuses, kohustus täita Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 kanda avalikus siseruumis kaitsemaski. Seega on J.L toime – pannud teo, millist talle väärteoprotokollis süüks arvatakse.

2.2.Taotlus tunnistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse punkt 8 põhiseaduse vastaseks ja jätta see kohaldamata.

2.2.1.Kaebuse seisukohad P (edaspidi PS) 15 lg 1 ls 2 kohaselt õhiseaduse § võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kaebuse esitaja leiab, et maski kandmise nõue on õhiseadusega p vastuolus. Kaebaja palub kohtul l a viimasest kohtupraktikast, s.o 1. mail tehtud lahendist nr 3-21-2163 ning ähtud

tunnistada Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 põhiseaduse vastaseks ja jätta see kohaldamata.

K -21-2163. Kohtute ohus ei tuvastanud ühtegi 1. mail tehtud lahendit numbriga 3 infosüsteemis on olemas küll asjas nr 3-21-2163 lahend, kuid see kannab kuupäeva 31.05.2022. Tegemist on lahendiga mis on jõustumata, mistõttu ei saa hetkel rääkida kohtupaktikast kui sellisest. Lisaks ei käsitleta selles lahendis maskikandmise temaatikat, vaid põhivaidlus seisneb vaktsineerimata inimestele seatud piirangutes (korralduse p 10 piirangud). -21-2163 Kaebaja ei ole ka ise täpsustanud, milliseid kohtulahendi nr 3 põhjendusi ta silmas peab.

4- -945

Menetlusalune isik on

seisukohal, et maskikandmise nõue ei ole põhjendatud, eesmärgipärane ja proportsionaalne nõue. põhjendus (mh Puudub asjakohane teadusuuringud ja statistilised andmed) lausaliseks maskikandmiseks üleüldse. Korralduse p

8 on ebaproportsionaalne, kuna sellel puudub tegelik seos viiruse leviku piiramisega vms muu legitiimne , sellise kohustuse kehtestamine on igusvastane. Kaebaja eesmärk mistõttu õ leiab, et mitte millegagi pole , et maskide kandmine aitaks mingilgi

tõendatud määral tõkestada või vähendada , piirata Sars-Cov-2 viiruse levimist, korralduse punktis 8 mistõttu kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole ega aita korralduse

põhjendatud täita eesmärke (nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine ning inimeste elu ja tervise kaitse). Seetõttu palub kaebaja jätta nimetatud õigusnorm kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusevastaseks kui proportsionaalsusnõudele mittevastav.

Kaebaja leiab ka seda, et korralduse punktis 8 kehtestatud kohustus kanda avalikus ruumis näomaski kaebaja õigust vabale eneseteostusele, mis tuleneb PS § rikub

-st 19 ning on vastuolus inimväärikuse põhimõttega. Kaebajalt on võetud ära õigus liikuda avalikus kohas katmata näoga ja tunda end avalikes kohtades liikudes vabalt. Talle on pandud kohustus oma isiklike soovide ja tahte vastaselt soetada ja kasutada näomaske, mis moonutab tema välimust, raskendab hingamist ning muudab avalikes siseruumides viibimise ning teiste inimestega suhtlemise ebamugavamaks ja ebameeldivamaks. Tegemist on intensiivse õiguste riivega, kuna see kohustus mõjutab kaebaja elu igapäevaselt.

Lisaks leiab kaebaja, et korralduse punkt 8 rikub ka tema liikuda (PS õigust vabalt § 34).

Avalikus siseruumis maski kandmise kohustuse kehtestamine tähendab sisuliselt, et kui kaebajal kas pole parasjagu maski või ta ei soovi maski kanda, kehtib talle liikumispiirang ehk keeld siseneda avalikesse siseruumidesse ning nendes ruumides viibida, samas kui ilma maski kandmise kohustuseta oleks kaebajal vabadus nendes kohtades vabalt liikuda.

Tegemist on intensiivse põhiõiguste riivega, kuna see mõjutab kaebaja igapäevaelu ning sunnib kaebajat tegema muudatusi oma juures. harjumuspärase elu

Kaebaja leiab, et korralduse punktis 8 sätestatud kohustuse kehtestamiseks puudub ka õiguslik alus, kuna NETS, mille alusel korraldus on kehtestatud, lubab kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Maski kandmise kohustus aga pole kuidagi seotud nakkusohutuse tagamisega või vähemalt puuduvad tõendid, mis sellist seost kinnitaks. Seega on tegemist põhjendamatu kaebaja eneseteostusvabaduse piiramisega, mis on baduse ja vastuolus põhiseadusega ning kujutab endast õigusvastast eneseteostusva inimväärikuse (PS § 10) rikkumist. Sellest tulenevalt nõuab kaebaja korralduse punkti 8 kohaldamata jätmist.

2.2.2.Kohtu seisukoht

Kaebuse esitaja taotleb tunnistada põhiseaduse vastaseks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkt 8

ja selle kohaldamata jätmist. Käesolevas kohtuasjas tuleb nimetatud normi kohaldada. Nimetatud norm mõjutab kaebuse lahendamist selliselt, et juhul kui norm ei vasta põhiseadusele, tuleb kohtul teha teistsugune otsus e. kui juhul kui norm vastab põhiseadusel

P

õhiseadus lubab riigivõimu teostamiseks põhiõigusi piirata üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 esimene lause ja § 11). Piirangud peavad olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

4- -945

Korralduse nr 305 p-s on sätestatud avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustus.

K , et maskide kandmise kohustuse orralduse nr 305 muutmise seletuskirjas on märgitud eesmärk on tõkestada nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist.

Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (RKPJKo nr 3-4-1-16-08, p 29).

Näomaski vähendab viiruse levikut takistab märgatavalt kasutamine , kuna viiruse osakeste edasiliikumist haigelt inimeselt tervele inimesele Maski kandmist koroonaviiruse SARS- . CoV-2 leviku tõkestamise lisameetmena toetavad ka teadusuuringud (

). Uuringus on jõutud

järeldusele, et viiruse ülekandumise risk meditsiiniliste ja N95 respiraatorite kandmisel väheneb keskmiselt viis korda. Mittemeditsiinilistel (puuvillast, sünteetilistest materjalidest jms) näomaskidel võib mitme hiljutise uuringu kohaselt olla soodsaid filtreerivaid omadusi, mis on võrreldavad meditsiiniliste näomaskidega, sõltuvalt materjalist, kihtide arvust, koostisest ja kujust.

Kaebaja leiab, et korralduse nr 305 seletuskirjas maski kandmist koroonaviiruse SARS-

CoV-2 leviku tõkestamise lisameetmena toetav teadusuuring ei toeta maski kandmist koroonaviiruse leviku tõkestamise lisameetmena. Kaebaja arvamus tugineb sellel, et viidatud uuringu ühes peatükis on autorid öelnud, et puuduvad uuringud, milles oleks võrreldud konkreetselt mittemeditsiiniliste näomaskide efektiivsust COVID-19 ennetamisel meditsiiniliste näomaskide efektiivsusega. Kohus leiab, et sellise Samuti uuringu puudumine ei lükka ümber teisi uuringu tulemusi.

väärib märkimist, et maski kandmine ei ole midagi uut haiguste leviku tõkestamisel.

K . Juhul kui need aitsemaske on kasutatud nakkusohu vähendamiseks juba aastakümneid oleksid nii kasutud nagu kaebaja väidab, ei oleks neid nii pikalt kasutatud.

Kohus leiab, et uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda ettevaatuspõhimõttest õutav , et abinõu eesmärgi absoluutse kindlusega saavutak . N ei ole s, vaid piisab, et see aitab kaasa seatud eesmärgi saavutamisele (vt Riigikohtu otsuseid asjade 3-4-1-9-10, p 58; 3-4-1-1-02, p 15). Seega maski kandmine peab tagama ei ole määrav, et just 100%- Uuringute ei lise nakkusohu tõrjumise iga juhtumi korral. tulemustest lähtuvalt saa väita, et ilmselgelt ebatõhus ja põhjendamatu ning et maski kandmine oleks see ei aita üldse taotletavat eesmärki saavutada. Seega kuna kaitsemaski kandmise kohustus avalikus siseruumis soodustab COVID- kestamise saavutamist on tegemist

19 epideemilist leviku tõ sobiva ga. abinõu

Kohus leiab, et kehtestatud piirang on ka vajalik . Kaitsemaski kandmise ja mõõdukas kohustus on vajalik, et tõhusamalt tõkestada nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist. Uuringutega on tuvastatud, et kaitsemaski kandmine vähendab viiruse levikut, ei saa öelda, et kaitsemaski kandmine on ebavajalik seega

taotletava

eesmärgi saavutamiseks. Põhiõiguste piiramisel tuleb lähtuda põhimõttest. Intensiivsemalt põhiõigusi riivavad meetmed on õigustatud üksnes juhul, kui

4- -945

põhiõigusi vähem riivavate vahenditega pole võimalik eesmärki saavutada (RKÜKo nr 3-4- 1-16-10, p 92.). Kuna maski kandmise kohustuse kehtestamise hetkel puudusid muud sama efektiivsed meetmed, mis koormaks küll isikut vähem, kuid aitaks saavutada eesmärke sama tõhusalt, saab kaitsemaski kandmise kohustust pidada vajalikuks abinõuks. Kaitsemaski kandmise kohustus kehtib kõigile isikutele, v.a korralduse p-s 81 nimetatud isikutele. Seega ei piirata sellega mitte ainult menetlusaluse isiku , vaid ka teiste isikute õigusi õigusi, et kaitsta inimeste elu ja tervist. Õigust elule võib pidada kõige olulisemaks põhiõiguseks, sest see on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisel Seega õ e. igus elule ja tervise kaitsele kaalub üles maski kandmisega kaasnevad teiste põhiõiguste piiramised.

Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse § 16 ja § 28 lõige 1 sätesta igaühe õiguse Riigil tuleb tagada, et võetaks vad elule ja tervise kaitsele.

kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise kaitseks ehk riik peab tegema kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks.

Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute P kokkupuutumise võimalusi. õhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vaba (vt korralduse nr 305 duste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendussätete p 25). Lisaks on kaebuse esitaja toonud välja, et maski kandmise kohustus riivab tema õigust vabale eneseteostusele ja inimväärikust. Kaebaja poolt välja toodud õiguste realiseerimise vabadus ei ole aga selliseks ülekaalukaks argumendiks, mis jääks riivatud põhiõigustele alla. Üksikindiviid saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi (PS § 19 lg 2). Nakkushaiguse leviku tõkestamata jätmine ohustab aga kolmandate isikute elu ja tervist ning riigi toimimist ja arstiabi kättesaadavust ülekaalukas avalik huvi . Kohus leiab, et seab kaebaja riive viibida avalikus siseruumis ilma kaitsemaski kandmata intensiivsuse madalamale astmele kui seda õigustavate põhjuste kaalukus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 määruse nr

305 punktis 8 sätestatud kaitsemaski kandmise kohustus avalikus siseruumis on põhiseadusega kooskõlas.

2.3.

Väärteo kvalifikatsioon

J.L rikkus oma tegevusega NETS § 28 lg 2, 6 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8, punkti 10 alapunkti 8. Väärteootsuses on rikutud õigusnormidena nimetatud korralduse punkti 8 ja NETS § 28 lg

6. Samas ei ole kohtu hinnangul korralduse punkti 10 alapunkti 8 ja NETS § 28 lg 2 punkti

5 märkimata jätmine otsuses toonud menetlusaluse isiku jaoks kaasa üllatuslikku väärteokvalifikatsiooni, sest jääb ja väärteoproto kvalifikatsioon samaks kollis on

ammendavalt kajastatud J.L-ile etteheidetud väärteo faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohtupraktika kohaselt on kohtul õigus/kohustus, tuginedes väärteokirjelduses olevatele faktilistele asjaoludele, tuvastada, milliseid õigusnorme isik rikkus. J.L-ile etteheidetav tegu on kvalifitseeritud NETS § 46

2 lg 1 järgi, mis sätestab väärteona NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise. J.L-ile etteheidetav tegu õigesti kvalifitseeritud.

4- -945

Kohus peab vajalikuks viidata ka asjaolule, et käesoleva otsuse koostamise ajal ei kehti enam

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021. a korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, mis oli J.L-ile etteheidetava väärteo toimepanemise ajal NETS § 28 lg 6 volitusnormi alusel antud ning mis kohustas avalikes siseruumides kandma kaitsemaski. See ei mõjuta aga asjaolu, et 30.12.2021, s.o J.L-ile etteheidetava teo toimepanemise ajal oli Vabariigi Valitsuse korraldus antud seadusest tuleneva volitusnormi alusel ning kehtiv. Samuti on käesoleva otsuse tegemise ajal samas sõnastuses kehtiv NETS § 462 lg 1, mis ei seo isiku vastutust vastavalt olukorrale Vabariigi Valitsuse poolt antud korralduste kehtivusega, vaid seob vastutuse otsesõnu NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumisega. Seega ei kohaldu käesolevas väärteoasjas KarS § 5 lg 2, mis välistaks vastutuse, kui teo toimepanemise ajal kehtinud seadus on vahepeal muutunud selliselt, et see tegu enam karistatav ei ole. Seadus ei ole muutunud, vaid on muutunud epidemioloogiline olukord ning sellele vastavalt on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt viidatud korralduse kehtetuks muutmisega reageerinud.

2.4. Teo subjektiivne külg Kohus leiab, et J.L pani teo toime J.L teadis, et otsese tahtlusega –

avalikes siseruumides peab maski kandma, kuid ei kandnud maski, sest leidis, et tal on terviseprobleem, mille tõttu ei pea maski kandma. Samas oli J.L teadlik sellest, et kaitsemaski kandmise kohustusest ei vabasta mitte üksnes terviseprobleemi olemasolu, vaid maski kandmise kohustusest vabastab tõend, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja. J.L ütluste kohaselt perearst temale vastavat tõendit ei väljastanud. Perearst oli kaebuse esitaja ütluste kohaselt sellel teemal rääkinud ka erialaarsti dr uga, kes oli öelnud, et sellist tõendit ei väljasta Rohkem kusagilt J.L tõendit ei taotlenud, t a.

eriarstiga isiklikult ei konsulteerinud. Eeltoodu J.L teadis, et näitab, et maskikandmise kohustusest vabastab eelkirjeldatud tõend, ta teadis, et tal sellist tõendit ei ole. Seega J.L teadlikult eiras siseruumides maskikandmise kohustust.

2.5.Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

2.6.

Süüküsimus. Kohus leiab, et J.L NETS 46 on talle süüks arvatud §

2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd süüdi välistav asjaolu.

2.7

. Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et J.L poolt toime pandud tegu vastab NETS § 462 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

2.8 e

. Väärteomen tluse lõpetamine

Kohus

loetletud

ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Kahtlemata esineb avalik menetlushuvi väärteoasjades, milles isikule heidetakse ette rikkumist, mille puhul võib ohtu sattuda määratlemata hulga inimeste elu ja tervis.

2.9.Karistus

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. NETS § 462 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

4- -945

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kohtuväline menetleja määras J.L-ile väärteootsusega karistuseks 07.03.2022 rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja on määranud karistuse vastavalt KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Karistus vastab J.L süü, mis ei ole suur, suurusele. J.L on karistatud miinimumilähedase karistusega. Väärteootsuse kohaselt on arvestatud karistust kergendava asjaoluna menetlusalusel isikul kehtivate karistuste puudumist, mida KarS § 57 lg 1 otsesõnu karistust kergendava asjaoluna ette ei näe, kuid mida võib kohaldada KarS § 57 lg 2 alusel. Muid karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja oma otsuses tuvastanud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus.

2.10.Menetleja

Väärteoasja nr on menetlenud ja otsuse teinud Lääne prefektuuri 2740,21,001779 Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi väärteomenetleja I Õunpuu. lme

NETS § 49 lg 3 kohaselt NETS § 462 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politseija Piirivalveamet, kui ta on kaasatud NETS § 452 sätestatud korras Terviseameti ülesannete täitmisse.

Politseija Piirivalveamet korrakaitseorganina on kaasatud Terviseameti järelevalveülesannete täitmisesse alates 16.08.2021 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 294 (§ 452 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 27. mai 2021.a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord" § 3 lõigete 2 ja 3 alusel). Seega PPA oli pädev käesolevas asjas kohtuvälist menetlust läbi viima.

2.11. -s 150 on loetletud VTMS § väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus J.L kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

3.MENETLUSKULUD

Kaebuses taotleti menetluskulude jätmist riigi kanda. Kaebuse esitaja kaitsja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja selle lisad /KT tl 31-33/ 15.06.2022 kella 23.27 ajal /allkirjastatud 15.06.2022 kell 23.25/ kohtu , s.o pärast siirdumist nõupidamistuppa (kohtuistung lõppes 15.06.2022 kell 14.37 ).

Kohus märgib, et menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt nt RKKKo 3- 1-1-4-16, p 49, RKKKo 3-1-1-90-12, p 10, RKKKm 3-1-1-70-08, p-d 10 ja 14 ning RKKKo 3-1-1-76-09, p 12).

VTMS § 129 kohaselt küsib pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist kohtuliku kohtunik arutamise osalistelt, kas neil on taotlusi. Menetlusosalistel taotlusi ei olnud. Menetluskulude

4- -945

taotlust ei esitanud kaebuse esitaja ka kohtuvaidluste ajal enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata

.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo Kohtunik