1-08-15808/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2010, Tartu Kohtumaja Asja number 1-08-15808 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oidsalu

Prokurör Katrin Lindpere Tõlk Anna Jänes Kriminaalasja täitemenetlus

Süüdimõistetu I.S-i vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsutamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

I.S ; viibimiskoht: Tartu Vangla; (ik: xxx kannab Harju Maakohtu 16.01.2009. a otsusega temale mõistetud

liitkaristust – 3 aastat 6 kuud ja 24 päeva vangistust; karistuse

kestus: 16.01.2009-08.08.2012; kriminaalkorras karistatud 7 korda, kannab kolmandat reaalset vangistust) RESOLUTSIOON Juhidudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

Määras :

Jätta süüdimõistetu I.S vabastamata temale Harju Maakohtu 16.01.2009. a

otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud Harju Maakohtu 16.01.2009. a otsusega tunnistati I.S süüdi KarS § 331 järgi

enne 17.10.2007 Harju Maakohtu otsust toime pandud kuriteos ja karistuseks mõisteti 3- kuuline vangistus, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks 17.10.2007 Harju Maakohtu

otsusega mõistetud raskema karistusega 5 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Samuti tunnistati I.S süüdi KarS § 331 järgi pärast 17.10.2007 Harju

Maakohtu otsust toime pandud kuritegudes ja karistuseks mõisteti 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 17.10.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6

kuud ja 24 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16.01.2009. a. Kohtuotsus jõustus 03.02.2009. a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalused on I.S KarS § 76

lg 2 p 2 alusel 2/3 karistusaja ärakandmisel 01.06.2011. a ja KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ½ karistusaja ärakandmisel elektroonilise valve kohaldamisega 28.10.2010. a.

Poolte seisukohad I.S ise soovib vabaneda katseajaga tingimisi ennetähtaegselt KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ning on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu sõnul on ta mõistnud,

et tema varasem käitumine ja eluviis ei olnud õige ja aktsepteeritav. Vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme ja erinevaid kursuseid, käib tööl ja omandab eriala,

kusjuures üks elukutse on juba olemas ja omandab teist, joonistab ja teeb sporti. Süüdimõistetu usub, et tal ei tule vabanemise järgselt raskusi endale töökoha leidmisega ning

elama kavatseb ta asuda oma ema juurde. Ta tunnistab, et tal on olnud suuri probleeme narkootikumide tarvitamisega, mille tõttu oli ka varasemalt oma tegude suhtes ebaadekvaatne, kuid praeguseks on juba 3 aastat neid tarvitamata olnud ning usub, et võib narkootikumidest lõplikult loobuda. Narkootikumidest võõrutamiseks sai kinnipeetav bioloogilist ravi, suhtles

sõltuvusest vabanenud narkomaanidega ja ka hetkel suhtleb anonüümsete narkomaanidega sooviga nende programmi läbida.

Tartu Vangla ei toeta I.S-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist

elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja Eluviisitreening“,

osalenud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni toetavates tegevustes, töötab vanglas

abitöölisena, lõpetanud riigikeele algõppe, kuid riigikeele testidele ei ilmunud, kuna tema jaoks on väidetavalt tööl käimine prioriteetsem. Vabanemise järgselt soovib asuda elama ema

ja kasuisa juurde, kes on valmis teda igakülgselt toetama ning samuti kuulub kinnipeetava

lähivõrgustikku teisi isikuid, kes on nõus teda toetama ning kellega ta on suhelnud ka

vangistuse ajal. Ema ja kasuisa sõnul on kinnipeetaval olemas vabanemise järgselt kindlad

eesmärgid ja tulevikuplaanid, kuid ohufaktoriks on kriminaalse taustaga ja narkootikume

tarvitavate inimestega suhtlemine. Kinnipeetava enda sõnul on tema suhted kriminaalse

taustaga isikutega vangistuse ajal katkenud. Varasemalt kantud vangistuse ajal hakkas kinnipeetav enda sõnul narkootikume tarvitama ja tarvitas igapäevaselt, viimati aastail 2006-

2008 ning vangla iseloomustuse kohaselt on seega reaalne oht, et isik jätkab vabanemisel

narkootikumide tarvitamisega. Garanteeritud töökoht vabanemise järgselt kinnipeetaval

puudub, kuid vanemad on valmis materiaalselt toetama. Enne vangistust elatus peamiselt ebaseaduslikul teel saadud vahenditest, enda sõnul külastas sagedasti kasiinosid. Käesoleval

ajal on kinnipeetava suhtes täitmisel nõudeid üle 46 000 krooni. Vangistuse ajal on kinnipeetava hoiakutes, enesehinnangus ja suhtumises ühiskonda märgata olulisi positiivseid muutusi, kuid samas võib täheldada ka vangla subkultuuri hoiakuid, mis on ilmselt pikaajalise

vanglakogemuse tagajärg. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, kuid tervislik seisund on vangistuse jooksul oluliselt paranenud. Varasem sõltuvusest tingitud käitumishäire

piiras oluliselt kinnipeetava adekvaatset sotsiaalset adaptsiooni, mistõttu pani toime

kuritegusid, kuid käeoleval ajal kontrollitud keskkonnas olemisega on psüühika

normaliseerunud. Impulsiivsusele viitab vabaduses katseaja tingimuste rikkumine ja

sõltuvusainete tarvitamine, kuid vestlusel oli koostööaldis, viisakas ning suutis tegeleda

põhjaliku ja realistliku analüüsiga. Minevikus esinenud manipulatiivset enesevigastamist,

kuid käesoleval ajal selline risk puudub. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus on 2 aasta jooksul 28% ja seksuaalning vägivalla kuriteo toimeopanemise tõenäosus on 5 aasta jooksul 63%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu I.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanemisel oleks süüdimõistetul olemas toetav pere ja lähikond, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal. Elama asuks süüdimõistetu ema ja kasuisa korterisse, kus elavad veel ka õde ja vend. Korter sobib valveseadme paigaldamiseks ning on

olemas kõigi seal elavate isikute nõusolek. Süüdimõistetul puudub kindel eriala, ta omab töökogemust tislerina, kuid enne vangistust ta ei töötanud, vaid sai elatusvahendeid peamiselt

ebaseaduslikul teel. Toimetulekuoskus on kinnipeetaval madal ja seda võib mõjutada ka

narkootikumide ostmine. Ta omab tasumata nõudeid, vabanemisel puudub garanteeritud

töökoht, kuid vanemad on valmis teda materiaalselt toetama. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab temal väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile

ja elustiilile. Süüdimõistetu viibib vanglas mitmendat korda, käeoleva vangistuse aluseks

oleva kuriteo pani toime katseajal, mil ta ei täitnud ka kontrollnõudeid. Peamiseks süüdimõistetu probleemiks on narkootikumide tarvitamine, mille eest on teda ka vangistuse ajal kriminaalkorras karistatud ja tema ema sõnul võib ta joobes olekus käituda agressiivselt. Vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogramme ning tema

ema sõnul on süüdimõistetul olemas motivatsioon narkootikumidest vabanemiseks, kuid negatiivset mõju võib avaldada tutvusringkonnas narkootikume tarvitavate ja kriminaalse

taustaga isikute olemasolu. Süüdimõistetu on kasutanud oma eesmärkide saavutamiseks

vägivalda, täheldatavad on impulsiivsed otsustused, tagajärgedele mittemõtlemine ning

probleemide lahendusstrateegiate ebaotstarbekus. Arvestades seda, et isik on varasemalt

korduvalt karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, tal on reaalne oht narkootikumide tarvitamise jätkamiseks, isikul ei ole olemas garanteeritud töökohta ja tema konkurentsivõime tööturul on madal ning tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse tausta ja narkoprobleemidega isiku, siis ei poolda kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi vabastamist.

Prokurör ei toeta I.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna isikut on varasemalt korduvalt karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega ning samuti on varasemalt mõistetud tingimisi karistus käitumiskontrolli

nõuete rikkumise tõttu täitmisele pööratud. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud

distsiplinaarkorras ja vangistuse ajal toime pandud kuritegude eest ning tal on esinenud

tõsiseid probleeme narkootikumide tarvitamisega. Positiivseks on süüdimõistetu puhul

kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisel elukoha olemasolu ja töötamine

vangistuses, kuid prokuröri arvates ei ole nimetatud asjaolud piisavad, et toetada isiku ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava

isikliku toimikuga, leiab, et süüdimõistetu I.S-i katseajaga tingimisi

ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning I.S tuleb jätta vabastamata.

Täidetud on formaalsed eeldused I.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega – I.S on ära

kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast, nõustub elektroonilise valve

kohaldamisega ning on täidetud tingimused valveseadme paigaldamiseks kinnipeetava vabastamisjärgsesse elukohta.

I.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas raskete esimese astme kuritegude eest. Ta kannab korduvat vanglakaristust ning teda on varasemalt tingimisi vangistusega karistatud, kuid isik rikkus katseaja nõudeid, pani toime uue kuriteo ja ei täitnud

kriminaalhooldust, mistõttu on tingimisi karistus ka täitmisele pööratud. Samuti on süüdimõistetu pannud toime uue kuriteo vangistuses viibimise ajal. Seega võib kohtu arvates

eelnevast järeldada, et isiku varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, isik on säilitanud kriminaalsed hoiakud ning on jätkanud süütegude toimepanemist. Samuti tuleneb katseaja nõuete rikkumisest see, et isik ei ole enda jaoks tähtsustanud seda, et temale on antud

võimalus tõestada, et ta suudab edaspidi elada seadusekuulekalt ning on käitunud seega impulsiivselt ega ole mõelnud pikema perspektiivi või oma tegude tagajärgede peale.

Süüdimõistetul on olnud pikka aega probleeme narkootikumide tarvitamisega, mis on

omakorda mõjutanud ka isiku käitumist ja hoiakuid. Süüdistatava ema sõnul muutus isik

narkojoobes olles ka agressiivseks ning samuti on süüdimõistetu ise tunnistanud, et tema poolt toime pandud süüteod on suuresti seotud narkootikumide tarvitamisega. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta narkootikume varasemalt pikka aega igapäevaselt, kuid käesolevaks ajaks on ta valmis neist loobuma, mistõttu on osalenud ka sõltuvusrehabilitatsiooni programmides ja

suhelnud teiste narkomaanidega vastavate programmide raames. Materjalidest ilmneb, et

varasemalt oli isikul narkootikumide tõttu probleeme ka adekvaatse käitumisega ja

arusaamisega, millele on ka süüdimõistetu ise viidanud, kuid vangistuse ajal on isiku

psüühiline seisund paranenud. Arvestades isiku pikaaegset narkootikumide tarvitamise

kogemust, siis leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine võiks mõjuda ebasoodsalt

narkootikumide tarvitamisest loobumise ravi juures, kuna vanglas on isik kontrollitud

keskkonnas ning seega on väiksem tõenäosus sellele, et isik hakkaks uuesti narkootikume

tarvitama. Samuti usub kohus, et vanglas on isikul tõhusamad võimalused

sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammides osalemiseks ja vastava abi saamiseks. Materjalidest ilmneb ka see, et isiku tervislik seisund on vanglas oleku jooksul reaalselt paremaks läinud,

mistõttu leiab kohus, et isiku tervislikustja emotsionaalsest seisukohast ei oleks tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal otstarbekas ja kasulik. Positiivseks on isikul lähedaste ja perekonna igakülgse toetuse olemasolu ning see, et isik on vangistuse ajal olnud aktiivne enese arendamisel ja enda jaoks problemaatiliste asjaoludega

tegelemisel. Süüdimõistetu on osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja

sõltuvusrehabilitatsioonitegevustel, õppinud riigikeelt ja osalenud vangla tööhõives. Samuti

ilmneb materjalidest, et isik suudab olukordi realistlikult hinnata ja analüüsida, on

koosööaldis ja tema hoiakutes ning suhtumises enda tegevusse ja ühiskonda on toimunud positiivseid muudatusi. Samas aga ei ole kohtul materjalide pinnalt uskumust, et käesoleval

ajal oleks isik piisavalt enesekindel oma narkootikumide tervitamise probleemiga

tegelemiseks ning käesolevaks ajaks ära kantud karistus oleks piisav, et mõjutada isikud edaspidi seadusekuulekalt elama. Samuti on ohufaktoriks see, et isikul puudub garanteeritud

töökoht ja varasemalt on ta elatist teeninud enamalt just ebaseaduslikul teel. Kuigi süüdimõistetu vanemad on lubanud teda vajadusel ka materiaalselt toetada, siis ei kõrvalda

see kohtu arvates siiski piisavalt kindlalt riski, et isik jätkab majanduslikust olukorrast tulenevalt süütegude toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.S-i tingimisi katseajaga enne tähtaega

vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning I.S tuleb jätta vabastamata.

Peet Teidearu Kohtunik