1-10-7522/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Lühimenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis Istungisekretär 26.10.2010 Tartu Kohtumaja

kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Istungi aeg

Kriminaalasja number 25.10.2010

1-10-7522 Riikliku süüdistuse esindaja

Kannatanud menetluses

Ringkonnaprokurör Toomas Liiva

S.K. T.K. K.K. Süüdistus L.G süüdistus KarS § 118 p 1; § 263 p 1, 4 järgi I.H süüdistus KarS § 263 p 1,4 järgi Süüdistatavate andmed

L.G (ik:XXX, asukoht: Tartu Vangla, Turu 56; tõkend: vahistamine alates 29.12.2009.a; haridus: 5 klassi; emakeel: eesti keel; enne vahistamist ei töötanud ega õppinud; kriminaalkorras karistatud 1 kord, väärtegude eest karistatud 8 korda)

I.H (ik:XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXXX; kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 7 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld)

2

Kaitsjad Advokaat Andres Veski (kokkuleppel) – I.H kaitsja

Advokaat Aivar Kello (riigi õigusabi korras) – L.G` kaitsja.

Juhindudes KrMS § 233-238, § 310- 313, § 315 , kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada I.H KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistada teda üheksa (9) kuulise vangistusega.

KarS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra ja karistada I.H kuue (6) kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel vangistust I.H-le täitmisele mitte pöörata kui tema ühe aasta ja kuue kuulisel katseajal kriminaalhoolduse all täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elab määratud alalises elukohas;

2) tuleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks

Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada L.G KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistada teda ühe (1) aastase vangistusega. Süüdi tunnistada L.G KarS § 118 p 1 järgi ja karistada teda nelja (4) aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.G-le liitkaristuseks neli (4) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

KarS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra –

kuueteistkümne kuu võrra – ning karistada L.G kolmekümne kahe kuulise, s.o. kahe (2) aasta ja kaheksa (8) kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel arvestada vangistuse algust vahistamisest, s.o 27. detsembrist 2009.

Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista L.G-lt VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel 2249 (kaks tuhat kakssada nelikümmend üheksa) krooni kannatanule K.K. kahju hüvituseks.

Välja mõista L.G-lt VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kannatanule S.K. kahju hüvituseks.

Menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista L.G-lt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigieelarvesse.

3 KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.G-lt kaitsjatasu 9000 (üheksa tuhat)

krooni, ekspertiisikulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

postikulu 80 (kaheksakümmend) krooni, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 7 (seitse) krooni riigieelarvesse.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.H-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümemnd viis) krooni riigieelarvesse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.H-lt postikulu 80 (kaheksakümmend) krooni, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 7 (seitse) krooni riigi eelarvesse.

Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest

arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017, viitenumber 2800049874; Swedbank-s

221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber 2800049874.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

Asitõend – noatera-hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – S.K. `i jope – tagastada S.K. `le kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – K.K. jope (tagastatud K.K. `le) – vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus Tartu Ringkonnakohtu 15 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel kohustuslik 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjaliku apellatsiooniteate esitamine.

Terviklik kohtuotsus koostatakse kui on esitatud 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Otsus

kättesaadav kohtukantseleis 15 päeva pärast esimese apellatsiooniteate kohtukatselisse saabumist.

Esitatud süüdistused

I.H süüdistatakse selles, et tema viibides alkoholijoobes, grupis koos L.G-ga rikkudes rahu ja avalikku korda 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Tartumaal Elva linnas Kesk 30 asuva Elva Huvialaja Kultuurikeskuse Sinilind parkla kõrval, tekitas füüsilise konflikti T.K. ga, mis seisnes selles, et T.K. möödudes tõukas ta kannatanut õlaga ja seejärel

tekkinud vaidluse käigus võttis taskust välja noa, millega ähvardas T.K. ees. Kui I.H-lt

nõuti noa ärapanekut, siis seda I.H ka tegi ja järgnevalt tekkinud rüseluse käigus T.K. ga lõi ta peaga T.K. le näkku, mis põhjustas T.K. füüsilist valu.

Rahu või avaliku korra rikkumisega, kui see oli seotud vägivallaga ja isikute grupis, pani I.H toime Kars § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.G süüdistatakse selles, et: - tema 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Tartumaal Elvas Kesk 30 asuva Elva Huvialaja Kultuurikeskuse Sinilind parklas lõi S.K. ile selja tagant noaga korduvalt rindkere piirkonda, põhjustades S.K. ile eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal

parempoolse õhk-veririnnaga ning võõrkeha (nuga) peetumisega rinnaõõnes. №aga

löömisega tekitas L.G S.K. ile materiaalset kahju rikutud jope näol summas 2400 krooni.

Raske tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani L.G toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4

- tema viibides alkoholijoobes, grupis koos I.H-ga rikkudes rahu ja avalikku korda 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Tartumaal Elva linnas Kesk 30 asuva Elva Huvialaja

Kultuurikeskuse Sinilind parkla kõrval, peale seda kui I.H tekitas füüsilise konflikti T.K. ga, ning peale seda, kui oli löönud S.K. ile korduvalt noaga rindkere piirkonda, lõi löömise lähedal olnud K.K. terava esemega vastu vasakut käsivart, mistõttu tekkis K.K. i jope sisse auk. Löömisega põhjustas L.G K.K. materiaalset kahju rikutud jope näol 2249 krooni.

Rahu või avaliku korra rikkumisega, kui see oli seotud vägivallaga ja isikute grupis, pani L.G toime Kars § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatavad I.H ja L.G kinnitasid, et on nõus süüdistuse arutamisega lühimenetluses ning tunnistasid ennast mõlemad neile esitatud süüdistustes süüdi.

Süüdistatava L.G ütlustest (tl 58-61), I.H ütlustest (tl 45-46),

tunnistaja L.K. ütlustest (tl 36-37) ja tunnistaja K.M. ütlustest (tl 38-39) ilmneb, et

27.12.2009. a olid nemad neljakesi koos Elvas Püramiidi pubis, kus noormehed tarvitasid viina ja õlut ning peale südaööd liiguti sealt Elvas Kesk tänavas asuva Sinilinnu parkla poole,

kusjuures I.H liikus teistest eespool. Tunnistaja L.K. ütluste kohaselt olid

noormehed üpriski purjus ega saanud enam väga hästi aru, mis ümberringi toimus. Ka süüdistatavad ja tunnistaja K.M. kinnitavad, et olid alkoholi tarbinud.

Kannatanu T.K. ütlustest (tl 17-20) ilmneb, et 27.12.2009.a kella 01.40 ajal oli tema koos S.K. i, K.K. i, H.E. , K.R. ja M.V. Elvas Kesk tänaval asuva Elva Huvija Kultuurikeskuse Sinilind juures, kusjuures tema koos K.R. oli teistest natukene eemal, kui nendest möödus üks

noormees, kes tõukas kannatanut õlaga. T.K. l tekkis teda õlaga tõuganud noormehega vaidlus, mispeale võttis noormees välja noa ja vehkis sellega, kuid palumise peale pani ta noa siiski ära. Seejärel tekkis T.K. ja teda õlaga tõuganud noormehe vahel rüselus, mille käigus lõi nimetatud noormees T.K. t näkku.

Kannatanu T.K. ütlusi kinnitavad kannatanu K.K. i ütlused (tl 21-22), kannatanu S.K. i

ütlused (tl 1-5), tunnistaja H.E. ütlused (tl 26-27), tunnistaja K.R. ütlused (tl 30-31) ja tunnistaja M.V. ütlused (tl 32-33). Lisaks viitavad sellele, et T.K. t süüdistuses nimetatud ajal

ja kohas näkku löödi ka tunnistaja T.S. ütlused (tl 40-41), mille kohaselt nägi tema pärast sündmuste toimumist Sinilinnu juurde tulles seal verise näoga T.K. t ning T.K. ise on samuti kinnitanud, et löömise tagajärjel hakkas temal ninast verd jooksma. Asjaolu, et T.K. t löödi näkku just peaga, kinnitavad tunnistaja H.E. ütlused.

Süüdistatav I.H on kohtueelses menetluses antud ütlustes (tl 47-48) tunnistanud, et tema lõi 27.12.2009. a peale südaööd Sinilinnu juures mingile noormehele rüseluse käigus peaga näkku ning tunnistaja L.K. ütlused (tl 36-37) kinnitavad, et nimetatud ajal ja nimetatud

kohas nägi tema I.H mingi suurema seltskonna juures kaklemas. Seega on kohtu arvates tõendatud, et just I.H lõi T.K. le süüdistuses märgitud ajal ja kohas

peaga näkku ning kohus peab eluliselt usutavaks, et sellise tegevusega põhjustatakse kannatanule ka füüsilist valu.

Süüdistatava I.H ütluseid sellest, et tema Sinilinnu juures konflikti ei alustanud,

vaid seal olev seltskond tuli temale kallale peale seda, kui tema oli kogemata neist ühte noormeest õlaga müksanud ning et eelnimetatud seltskonnaga liitus veel teine seltskond, kes

tuli lähedal olevast autost ja asus samuti teda maas lamamise ajal lööma, ei pea kohus usutavateks. Nimetatud ütlusi ei tõenda ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend. Tunnistaja

5 L.K. ütlustest ilmneb küll see, et tema arvates oli I.H kakluses passiivsem pool ja üritas ennast kaitsta, kuid samas tuleb arvestada, et selline hinnang ei pruugi olla täielikult

objektiivne ja samuti ei anna nimetatud asjaolu tõendust selle kohta, kes oli kakluse initsiaatoriks. Kakluse initsiaatorit ei ole osanud nimetada ka süüdistatav L.G, kes

on küll kohtueelses menetluses antud ütlustes (tl 58-61) kinnitanud, et nägi mingil hetkel

I.H maas ja tema peal kedagi võõrast seltskonnast, kuid kohus leiab, et

nimetatud asjaolu ei tõenda siiski I.H kui löömise ohvri rolli. Kohus on

seisukohal, et rüseluse korral ei saa eeldada, et üks pooltest oleks rahulik ja laseks ennast

vastu hakkamata lüüa, mistõttu on usutav, et konflikti käigus võisid rollid ka selliselt

muutuda, et kõrvaltvaatajale võis tunduda, et hoopis I.H on langenud teiste

isikute löömise ohvriks. Kohus leiab, et kriminaalasja tõendite pinnalt tuleb siiski lugeda

tõendatuks see, et konflikti algatajaks oli I.H , kes oli ka aktiivselt ründavaks pooleks.

Kannatanu T.K. ütlustest tuleneb, et teda õlaga tõuganud ja näkku löönud noormees kutsus rüseluse käigus appi oma sõpru, mida kinnitavad ka tunnistajate K.R. , M.V. ja H.E. ütlused. Kannatanu K.K. i ütlustest ilmneb, et nimetatud noormehe sõpradest liikusid kutsumise peale sündmuskoha poole K.M. , üks naine ja üks mees, keda kutsuti Alvariks. Nimetatud ütluseid kinnitavad ka tunnistaja K.M. ütlused (tl 38-39) ja süüdistatava I.H enda ütlused (tl 45-46).

Kannatanu K.K. i ütlustest ilmneb, et T.K. t rünnanud noormehe kutsumise peale konflikti poole tulnud Alvari nimeline noormees jõudis rüseluseni sellel hetkel, kui T.K. oli maas, teda

õlaga müksanud noormees tema peal ja teda üritas omakorda ära tõmmata S.K. , kes oli Alvari nimelise noormehe poole seljaga. Tunnistaja K.R. ütlustest tuleneb, et üks T.K. t õlaga

tõuganud noormehe sõpradest lõi S.K. ile mitu korda selga ja tunnistaja Merili Viridet kinnitab, et S.K. ile lõi selga Alvari nimeline noormees. Eeltoodud ütluseid kinnitavad samuti tunnistaja H.E. ütlused, millest ilmneb, et S.K. i selja taha jõudes lõi rüseluse juurde tulnud noormees S.K. ile 3-4 korda selja piirkonda ja 29.12.2009. a äratundmiseks esitamisel (tl 28- 29) on H.E. tundnud S.K. i lööjana ära L.G. Ka tunnistaja L.K. ütlustest ilmneb, et tema arvamuse kohaselt lõi L.G ühte noormeest noaga, kuna kuulis, et keegi hõikas midagi noaga seoses ja L.G jooksis hõikamise juurest minema ning peale seda nägi tunnistaja ühel noormehel selja peal haavasid.

Kannatanu S.K. ise kinnitab samuti, et tundis T.K. t ja temaga kaklevat noormeest lahutades

3-4 hoopi selga. Asjaolule, et kannatanut vähemalt 4 korda selga löödi viitab ka Lõuna Prefektuuri 11.02.2010. a asitõendi vaatlusprotokoll, millel on S.K. i jopes näha nelja auku seljaja küljeosal ning tunnistaja K.K. ütlused (tl 15-16), mille kohaselt sai tema peale S.K. i

haiglassetoimetamist kätte kannatanu jope, kus oli sees mitu suurt auku. Kannatanu S.K. i sõnul tema enda lööjat ei näinud, sest see jooksis minema. Kannatanu sõnul tekitati temale

noaga löömise läbi peale tervisekahjustuse ka materiaalset kahju jope kasutuskõlbmatuks

muutmise läbi ning kannatanu soovib tekitatud kahju hüvitamist summas 2400 krooni, mis vastab jope esialgsele väärtusele.

Kannatanu K.K. i ütlustest ilmneb, et peale S.K. i ründamist tuli L.G kannatanu suunas, võttis endal põuest mingi asja välja ja lõi kannatanut selle asjaga vasaku käe pihta,

misjärel jooksid nii kannatanu kui ka teda rünnanud noormees eemale. Kannatanu sõnul ei tundnud tema löömise läbi valu, kuid avastas jopelt löömise kohast hommikul augu, mistõttu ei ole jope tema jaoks enam kandmiskõlblik ja temale tekitati seega matriaalset kahju summas 2249 krooni (esitatud ka jope ostutšekk, tl 23).

6 Lõuna Prefektuuri 19.02.2010. a asitõendi vaatlusprotokollist ilmneb, et K.K. i jopel on

tõepoolest vasakul varrukal lõhe. Tunnistaja M.V. ütlustest tuleneb samuti, et tema nägi,

kuidas L.G läks K.K. i juurde ja rääkis temaga midagi, mispeale jooksis K.K.

temast eemale, kuid tunnistaja ütluste kohaselt toimus nimetatud sündmus enne seda, kui Alvar S.K. i selga lõi.

Süüdistatav L.G on kohtueelses menetluses antud ütlustes (tl 58-61) tunnistanud, et

tema lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ühele noormehele selja tagant parema külje piirkonda, kasutades selleks fileerimisnuga, mis oli tal endaga kaasas ja mis läks peale löömist

katki. Samas aga mäletab süüdistatav vaid ühte lööki, peale mida ta enam kedagi teist ei

löönud, vaid jooksis sündmuskohalt minema, visates teepeal maha ka kätte jäänud noa käepideme. Kuna kohtus on leidnud tuvastamist, et L.G oli süüdistuses nimetatud

ajal alkoholijoobes ning Lõuna Politseiprefektuuri joobeseisundis isiku kainenemisele

toimetamise protokollist (tl 53-54) ilmneb, et L.G esines ka märgatavaid

koordinatsioonihäireid ja agressiivsust, siis peab kohus tõenäoliseks, et süüdistatava

alkoholijoove ja sellest tulenev seisund võisid negatiivselt mõjutada isiku arusaamisvõimet ümbritsevast ning sündmuste hilisemat meenutamist, mistõttu on tõenäoline, et süüdistataval on asetleidnud sündmused mõnevõrra teisiti meeles kui need tegelikkuses toimusid ja kuidas

nähtub teistest tõendiallikatest. Kohus leiab, et esitatud tõendite põhjal saab lugeda tõendatuks, et L.G lõi kannatanu S.K. i selja tagant korduvalt noaga, põhjustades

sellega kannatanu selga haavad ning tekitades temale jope lõkumisega materiaalset kahju.

Samuti on tõendatud L.G poolt kannatanu K.K. i löömine viimasele vasaku käsivarre pihta ja sellega kannatanule materiaalse kahju tekitamine Elvas Sinilinnu keskuse juures, kuid nimetatud episoodi osas tuleb kohtu arvates jätta süüdistusest välja löömise täpne aeg, sest esitatud tõendite põhjal ei ole tuvastatav, kas löömine toimus enne või pärast S.K. i noaga löömist.

Tunnistajate H.E. ja A.T. ütlustest tuleneb, et nii I.H kui ka L.G jooksid sündmuskohalt peale süüdistuses nimetatud tegusid minema. Tunnistaja A.T. ütlustest tuleneb, et tema ajas koos oma tuttavaga I.H taga, kuid lõpuks pääses I.H neilt siiski käest ära ning sündmuskohale teda tagasi tuua ei õnnesunud. Ka I.H

ise kinnitab, et tema sündmuskohale tagasi ei pördunud. Kannatanu K.K. i, tunnistajate L.K., K.M. ja A.T. ütlustest (tl 34-35) ilmneb, et keegi sündmuskoha läheduses

olnud inimestest hakkas taga ajama ka ära jooksnud L.G ning mõne aja pärast

toodi ta Sinilinnu juurde tagasi, kus teda hoiti kuni politsei tulekuni kinni. Samuti ilmneb

Lõuna Prefektuuri patrullilehelt (tl 42-44), et politsei on saanud Elvasse Kesk tänavale

Sinilinnu juurde väljakutse 26.12.2009. a kell 01.51, kust on politseile üle antud L.G , kes oli väidetavalt löönud S.K. ile mitu korda noaga selga.

Kohus peab vajalikuks märkida seda, et kuigi süüdistatav I.H-le lõplikult esitatud süüdistuses ei ole tema tegu kvalifitseeritud KarS § 263 p 3 alusel, leiab kohus, et oluline on analüüsida ka I.H noa olemasolu, kuna nimetatud asjaolule on süüdistusaktis viidatud. Nagu eelnevalt juba nimetatud on kannatanud ja mitmed tunnistajad kinnitanud, et nägid I.H käes konflikti alguses ka nuga, kuid süüdistatav I.H

ise on kohtueelses menetluses antud ütlustes (tl 45-46, 49-50) eitanud endal noa

olemasolu ja lisanud, et nimetatud asjaolu kontrollisid ka isikud, kes püüdsid ta peale

sündmuskohalt ärajooksmist kinni. Tunnistaja A.T. ütlused (tl 34-35) kinnitavad I.H

eeltoodud väiteid ning samuti ilmneb tunnistaja ütlustest, et nende nähes I.H midagi ära ka ei visanud. Kohus nendib, et kuigi kannatanute ja mitmete tunnistajate ütlustest ilmneb, et nemad nägid I.H noaga vehkimas, siis reaalselt ei ole tema käest nuga leitud ning samuti ei ole isikut vahetult taga ajanud isikud näinud teda ka midagi ära viskamas. Seega ei ole I.H noa olemasolu kohtu arvates piisavalt tõendatud,

7

on küll olemas selle kohased kahtlused, kuid lähtuvalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb nimetatud

kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti märgib kohus, et isegi kui nimetatud

asjaolu tõendamist oleks leidnud, siis ei saaks isikut nimetatud kvalifitseeriva tunnuse osas

siiski süüdi tunnistada, kuna selline tegevus raskendaks isiku olukorda ja kujutaks endast olulist süüdistatava kaitseõiguse rikkumist.

I.H ja L.G süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi.

Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et on leidnud kinnitust I.H ja L.G viibimine

alkoholijoobes 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Elvas Kesk tänaval asuva Elva Huvialaja Kultuurikeskuse Sinilind juures. Kinnitust on leidnud ka, et I.H tõukas T.K. t õlaga, neil tekkis vaidlus ja rüselus, mille käigus lõi I.H peaga T.K. le näkku.

Samuti on leidnud kinnitust, et I.H kutsus rüseluse ajal endale appi L.G

, kes oli sündmusest veidi eemal ning kes rüseluse juurde I.H

kutsumisel ka tuli ja lõi mingil hetkel samuti Silinlinnu juures olnud K.K. vastu vasakut käsivart, millega tekitas K.K. i jope käsivarrele augu. I.H ja L.G süüditunnistamiseks KarS § 263 p 1 ja 4 järgi on vaja

aga lisaks tõendada, et süüdistuses toodud sündmuste toimumise koha näol on tegemist avaliku kohaga ning süüdistatavad rikkusid oma tegudega avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda, tehes seda grupis koos ning kasutades seejuures vägivalda. Avalikuks kohaks tuleb lugeda sellist kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole

õigusrikkujaga isiklikult seotud. Kohus on arvamusel, et linnatänavat ja Sinilinnu

kultuurikeskuse parklat koos selle vahetu ümbrusega tuleb käsitleda avaliku kohana, kuna

nimetatud kohtadele on võimaldatud vaba juurdepääs kõigile isikutele, kes seda vaid soovivad. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega

kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja

võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, teatud

juhtudel samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Kohus on arvamusel, et

avalikus kohas alkoholijoobes isiku agressiivne käitumine temale tundmatute ja kõrvaliste

isikute suhtes ei ole kooskõlas inimühiskonnas aktsepteeritud ühiselureeglitega ning sellise tegevusega häiritakse teiste isikute rahu ja füüsilist ning materiaalset turvalisust. Seega leiab

kohus, et I.H tegevust alkoholijoobes ja agressiivselt meelestatud olekus

Sinilinnu juures kannatanu T.K. õlaga tõukamisel ja temaga konflikti tekitamisel tuleb

käsitleda nii avaliku korra rikkumisena kui ka tema ja teiste ümbritsevate isikute rahu rikkumisena. Samuti tuleb L.G tegevust kannatanu K.K. i löömisel käsitleda avaliku korra ja rahu rikkumisena, kuna L.G pöördus ilma välise põhjuseta temasse

mittepuutuva K.K. i poole, käitudes seejuures viimase füüsilist ja materiaalset turvalisust ohustavalt ja minnes vastuollu inimestevahelistes suhetes üldiselt aktsepteeritud reeglitega ja käitumistavadega.

Kuna I.H-le ja L.G-le esitatud süüdistused eeldavad ka seda, et

avaliku korra või rahu rikkumisel oleksid nad kasutanud vägivalda, siis on vaja järgnevalt

tõendada ka see, et süüteokoosseisu täites tarvitasid süüdistatavad neile kõrvaliste isikute suhtes vägivalda. Kuna kohus on varasemalt lugenud tõendatuks, et I.H lõi

kannatanu T.K. t peaga näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ja

millega põhjustati kannatanule füüsilist valu, siis on kohtu arvates tõendatud I.H

poolt avaliku korra ja rahu rikkumisel vägivalla kasutamine. Samuti saab kohtu arvates lugeda tõendatuks L.G poolt nimetatud kuriteo toimepanemisel vägivalla kasutamise. Kuigi kannatanu K.K. i ütluste kohaselt ei tundnud ta L.G poolt tema löömise järel füüsilist valu, siis tuleneb kannatanu ja tunnistaja M.V. ütlustest, et K.K. jooksis

8

peale kokkupuudet L.G-ga sündmuskohast mõnevõrra eemale, mis viitab kohtu arvates sellele, et L.G põhjustas oma käitumisega kannatanus hirmuseisundi, milles ta kartis oma tervise pärast. Samuti on kannatanu oma kohtueelses menetluses antud ütlustes viidanud sellele, et L.G oli tema juurde tulles „imelik pilk“, millest võib

kohtu arvates samuti järeldada, et kannatanu tunnetas süüdistatava silmavaates teatud

ähvardavat positsiooni. Seega tuleb L.G käitumist käsitleda ähvardusena

kannatanu tervise kahjustamise kohta, mille toimumist kannatanu ka reaalselt kartis, kuna oma tegevusega kannatanu käsivarre pihta löömisel ja hoiakuga andis süüdistatav kannatanule

reaalse aluse ähvarduste täideviimise uskumiseks. Kohus leiab, et tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui selle toimepanemist on alust kannatanul ka uskuda, on KarS § 263 kuriteokoosseisu mõttes käsitletav samuti vägivalla kasutamisena. Järgnevalt on vajalik tõendada ka see, et I.H ja L.G panid käsitletava

süüteo toime grupis. Kuigi kannatanu T.K. on ütlustes väljendanud seda, et tema teada suhtlesid I.H ja L.G vaid siis, kui I.H kutsus L.G

endale rüseluse käigus appi ning ka teiste kannatanute ja tunnistajate ütlustest ei tulene, et süüdistatavad oleksid kuriteo toimepanemise ajal rohkem suhelnud, siis leiab kohus, et grupiviisiline kuriteo toimepanemine on võimalik ka vaikiva kokkuleppe alusel. Kohus on arvamusel, et hetkest, mil L.G reageeris I.H appikutsele ning asus ise konflikti sekkuma ja lõi kannatanu K.K. i, saab öelda, et on tegemist süüdistatavate vaikiva kokkuleppega süüteokoosseisu ühiseks täitmiseks. Eeltooduga on kohtu arvates tõendatud I.H ja L.G poolt KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsete koosseisutunnuste täitmine.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 p 1 ja 4 süüteokoosseis tahtlust. Kohus leiab, et

I.H ja L.G panid nimetatud süütekoosseisu toime vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatavad pidid teadma, et oma tegevusega rikuvad nad ühiselt avaliku korda ja häirivad seejuures teiste isikute rahu ning turvalisust, kuid sellest olenemata soovisid nad konflikti algatada ja seejuures ka vägivalda kasutada ning käitusid vastavalt sellisele soovile ja ettekujutlusele. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.H ja L.G süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi on leidnud tõendamist ning I.H ja L.G tuleb KarS § 263 p 1, 4 järgi süüdi tunnistada.

L.G süüdistus KarS § 118 p 1 järgi.

Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et on leidnud kinnitust, et L.G lõi 27.12.2009. a kella 01.50 ajal Elvas Kesk tänaval asuva Elva Huvija Kultuurikeskuse Sinilind juures S.K. i korduvalt

selja tagant noaga seljaja külje piirkonda, millega põhjustas L.G S.K. ile seljapiirkonnas noahaavad ja viimase jope kahjustamisega ka materiaalse kahju. L.G süüditunnistamiseks KarS § 118 p 1 järgi on vaja aga lisaks tõendada, et oma tegevusega tekitas ta S.K. ile sellise tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu tema elule.

Eluohtlikuks tervisekahjustuseks tuleb lugeda sellist inimese kehalise või vaimse häirituse

seisundit, mille väljaravimine eeldab meditsiinilist sekkumist ja mis ohustab kas tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel reaalselt inimese elu. Kuna eelpool on tõendatud, et L.G lõi S.K. i 27.12.2009. a noaga selga ja nuga

murdus seejuures ära ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi protokollist nr 2009-23422 (tl 6) ilmneb, et S.K. ile 27.12.2009. a teostatud operatsiooni käigus eemaldati tema rindkerest ilma peata noatera, siis on kohtu arvates tõendatud, et just L.G poolt S.K. i löömine põhjustas kannatanule sellised kehalised vigastused, mille ravimine oli vajalik operatsiooniga. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 01.03.2010.a ekspertiisiaktile (tl 8-9) oli S.K. ile

põhjustatud rinnaõõnde tungiv torke-lõike haav paremal parempoolse õhk-veririnnaga ning

9

noa peetumisega rinnaõõnes. Nimetatud ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamuse

kohaselt võis nimetatud eluohtlik tervisekahjustus olla põhjustatud 27.12.2009. a saadud löögist teravaotsalise noaga. Eeltooduga on kohtu arvates tõendatud, et L.G poolt

noaga S.K. i seljapiirkonda tehtud löögid põhjustasid S.K. ile eluohtliku tervisekahjustuse

ning seega on leidnud kinnistust L.G poolt KarS § 118 p 1 süüteokoosseisu objektiivsete koosseisutunnuste täitmine. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 118 p 1 süüteokoosseis tahtlust. Kohus leiab, et L.G

täitis nimetatud süüteokoosseisu vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates pidi

L.G teist isikut noaga korduvalt selga lüües vähemalt võimalikuks pidama, et ta tekitab sellega isikule raske tervisekahjustuse, mis võib osutuda ka eluohtlikuks, kuid selles hoolimata möönas ta oma teo iseloomu ja võimalikke tagajärgi ning lõi S.K. i noaga korduvalt selga. Seega on L.G poolt täidetud ka süütekoosseisu subjektiivsed tunnused. Kohus ei ole tuvastanud L.G teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.G süüdistus KarS § 118 p 1 järgi on leidnud tõendamist ning L.G tuleb KarS § 118 p 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistused Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste süü

suurust, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et L.G-le karistuse mõistmisel ei ole põhjendatud mõista temale KarS § 263 p 1, 4 ja KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest KarS § 63 lg 1 alusel

üks karistus, mis näeb ette karistuse raskema kuriteo eest, kuna nimetatud kuriteod ei ole toime pandud samaaegselt ega sama ründeobjekti vastu ning seetõttu tuleb KarS § 63 lg-st 2 lähtuvalt mõista temale karistus mõlema teo eest eraldi. Kohus leiab, et KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel oli L.G ja I.H süüteo toimepanemiseks nn vaikiv kokkulepe ning kummalgi süüdistataval ei olnud süüteo toimepanemisel juhtivat rolli. Samas aga leiab kohus, et I.H

süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole võrdeline L.G süüga. I.H ei põhjustanud kuriteo toimeopanemisega varalist kahju, erinevalt L.G-st , kes põhjustas omapoolse tegevusega ka varalise kahju kannatanu Kaspar Kriisale, mistõttu on kohus seisukohal, et L.G süüd tuleb lugeda suuremaks ning vastavalt sellele mõista temale ka raskem karistus kui I.H-le.

I.H-le karistuse mõistmisel leiab kohus, et tema suhtes puuduvad karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava süüteo

toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib rahalise karistuse mõista 30-500 päevamäära ulatuses

ning KarS § 45 lg 1 kohaselt on vangistuse mõistmisel alammääraks 30 päevamäära.

Arvestades I.H süü suurust ja kuriteo toimepanemises väljendunud kuritegelikku hoiakut leiab kohus, et I.H-le on põhjendatud sanktsiooni esimese kolmandiku piires oleva karistuse mõistmine. Arvestades ka seda, et I.H ei ole

varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid teda on korduvalt karistatud väärteokorras, sealhulgas rahatrahviga avaliku korra rikkumise eest ning kaaludes võimalusi mõjutada isikut

edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma, leiab kohus, et ei ole võimalik I.H

karistamine sanktsiooni kergeima karistusliigi, s.o rahalise karistuse piires.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista I.H-le karistuseks 9- kuuline vangistus, mida lühimenetluse tõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada

ja mõista karistuseks 6 kuu pikkune vangistus. Arvestades I.H poolt kuriteo

toimepanemise asjaolusid ning tema isikut on kohus aga seisukohal, et I.H-le

mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning temale mõistetav karistus tuleb KarS § 74 alusel jätta tingimisi katseajaga ja kriminaalhoolduse kohaldamisega täielikult

10

täitmisele pööramata kui I.H ei pane katseajal toime uut kuritegu ja järgib kriminaalhoolduse nõudeid.

L.G-le karistuse mõistmisel leiab kohus, et tema suhtes puuduvad karistust

raskendavad asjaolud, kuid karistust kergendava asjaoluna tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestada puhtsüdamliku kahetsusega, mida süüdistatav väljendas kohtuistungil kannatanutelt vabandust paludes. Kohus leiab, et arvestades L.G süü suurust KarS § 263 p 1 ja 4

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises osas ja kuriteo toimepanemises avaldunud

kuritegelikku hoiakut on põhjendatud temale karistuse mõistmine, mis jääks sanktsiooni

esimesse kolmandikku. Arvestades ka seda, et L.G on varasemalt ühel korral

karistatud kriminaalkorras grupis toimepandud teo eest tingimis vangistusega ja teda on

korduvalt karistatud ka väärteokorras, sealhulgas rahatrahviga avaliku korra rikkumise eest ning kaaludes võimalust mõjutada isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, leiab kohus, et ei ole võimalik L.G karistamine sankstiooni kergema karistusliigi, s.o

rahaalise karistuse piires. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista L.G-le karistuseks 1-aastane vangistus. Arvestades L.G süü suurust KarS §

118 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise osas ja tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemises avaldunud kuritegelikku hoiakut, leiab kohus, et on põhjendatud temale karistuse mõistmine sanktsiooni esimese kolmandiku piires. Arvestades ka seda, et isikut ei

ole varasemalt isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta on avaldnud

kahetsust toimepandu suhtes, siis leiab kohus, et on põhjendatud L.G-le KarS §

118 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest sankstiooni alammääralise karistuse, s.o 4- aastase vangistuse mõistmine. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb L.G-le KarS § 263 p 1, 4 ja KarS § 118 p 1 järgi mõistetavad karistused liita, lugedes seejuures kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõistes liitkaristuseks 4-aastane vangistus, mida lühimenetluse tõttu

tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada ja mõista karistuseks 2 aasta ja 8 kuu

pikkune vangistus. Arvestades L.G poolt temale süüksarvatavate kuritegude

toimepanemise asjaolusid ja tema isikut, leiab kohus, et tema suhtes ei ole võimalik mõistetava karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine. Isik on süüdi tunnistatud kahes

kuriteoepisoodis, kusjuures üks neist on raske esimese astme kuritegu, mille eest on

minimaalse karistusena ette nähtud 4-aastane vangistus. KarS § 118 p 1 süüteo toimepanemisel süüdistatava poolt kannatanule korduvalt noaga löömine väljendab kohtu

arvates kuriteo toimepanemise viisis ja süüdistatava hoiakutes erilise pahatahtlikkuse

esinemist. Samuti on isik varasemalt korduvalt pannud toime erinevaid süütegusid, teda on ühe korra kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega, mille katseaeg on lõppenud vaid mõni kuu enne käesoleva kriminaalasja aluseks olevate kuritegude toimepanemist. Nimetatu

väljendab kohtu arvates seda, et varasem katseag ei ole isikut piisavalt mõjutanud, isik on säilitanud kriminaalsed hoiakud ning jätkanud kriminaalset tegevust. Eeltoodust tulenevalt ei

ole kohtul käesoleval ajal piisavalt usaldust selle vastu, et isiku tingimisi vangistusest

vabastamine käitumiskontrolliga oleks otstarbekas ning lisaks leiab kohus, et see ei oleks

kuriteo asjaolusid kaaludes ka põhjendatud, mistõttu tuleb L.G-le mõistetav karistus täielikult täitmisele pöörata.

Tsiviilhagid

Kannatanud S.K. ja K.K. kinnitasid kohtuistungil, et jäävad esitatud tsiviilhagide juurde, kannatanu T.K. kinnitas, et tema tsiviilhagi esitada ei soovi ning süüdistatav L.G avaldas nõusolekut tsiviilhagiga. Kohtuistungil on leidnud kinnitamist L.G süü KarS § 118 p 1 ja § 263 p 1, 4 järgi ja ka see, et nimetatud kuritegude toimepanemisel on ta tekitanud kannatanute S.K. i ja K.K. i

jopedesse augud. Mõlemad kannatanud on taotlenud jope väärtuse täielikku hüvitamist,

vastavalt S.K. i puhul summas 2400 krooni ja K.K. i puhul summas 2249 krooni ning on

kinnitanud, et neile tekkinud kahju vastab taotletavale hüvitise summale. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kannatanute väidetes kahtlemiseks.

11 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid tuleb täies ulatuses rahuldada ja mõista L.G-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S.K. i kasuks välja tsiviilhagi summas 2400 krooni ning K.K. i kasuks tsiviilhagi summas 2249 krooni.

Menetluskulud

Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et I.H ja L.G tuleb neile esitatud

süüdistustes süüdi tunnistada, siis tuleb neilt vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 riigieelarvesse välja mõista ka kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. I.H-lt tuleb menetluskuludena välja mõista postikulu summas 80 krooni (tl 143),

kaitsjale kriminaaltoimiku tegemise kulu summas 7 krooni (tl 93) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni. L.G-lt tuleb menetluskuludena välja mõista postikulu summas 80 krooni (tl 143), kaitsjale kriminaaltoimiku tegemise kulu summas 7 krooni (tl 94), määratud kaitsjale makstud

tasu summas 9000 krooni (tl 62-67, 96-97, 103-104, 142) ja ekspertiisikulu summas 2875

krooni (tl 10). Kuna L.G poolt toimepandud KarS § 118 p 1 süüteokoosseisu

puhul on tegemist esimese astme kuriteoga, siis tuleb temal tasuda süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnevat sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o summas 10 875 krooni.

Kohtunik: