1-09-12153/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-09-12153

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoobri 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 26.10.2010.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-09-12153 (09240102047) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Kolesnikova Kriminaalasi

Jelena Žuk süüdistuses KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Jelena Žuk (P.H)

Elukoht xxx, isikukood XXX, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 22.05.2009.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON

Tunnistada Jelena Žuk süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Jelena Žuk´it vangistusega 4 (neli) aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Jelena Žuk karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

22.05.2010.a, s.o 1 (üks) päev, ning lõplikult ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 11 (üheksateist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Jelena Žuk´i tõkend – elukohast lahkumise keeld muuta vahistamiseks. Võtta Jelena Žuk vahi alla kohtusaalis.

Karituse kandmise alguseks lugeda 26.10.2010.a.

1-09-12153

2 Sotsiaalabiametile otsustada küsimus Jelena Žuk´i laste viibimise asukoha kohta.

Asitõendid:

- kannatanu xxx T-särk, mis on hoiul Narva Politseijaoskonna hoiatusruumis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

- nuga, mis on kriminaalasja materjalides - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

- CD plaat 1 tk, kannatanu DNA-proov, jätta hoiul kriminaalasja materjalides.

Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 26.10.2010.a kohtumenetluses 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, millest käibemaks on 900 (üheksasada) krooni.

Mõista Jelena Žuk´ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10875 (kümme tuhat

kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud õigusabi eest 6787 (kuus tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni 20 senti, kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 86 (kaheksakümmend kuus) krooni 80

senti, ekspertiisi tegemise eest 3000 (kolm tuhat) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina 26.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 5400 (viis tuhat nelisada) krooni.

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Jelena Žuk, 1-09-12153, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. oktoobrist 2010.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 18. novembrist 2010.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

Jelena Žukit süüdistatakse selles, et ta 21.05.2009 kella 20.00 ajal oma elukohas aadressil Xxx tekkinud tüli käigus, raske kehavigastuse tekitamise eesmärgil lõi noaga kõhtu oma elukaaslast

Xxxit, tekitades talle tungiva torke-lõikehaava koos maksa parema sagara vigastusega. s.o. tekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel 21.05.2009a. kella 21.45 ajal Xxx suri haiglas, seega pani Elena Žuk toime raske tervisekahjustuse, mis oli eluohtlikud tekitamise ajal s.o.

1-09-12153

3

KarS § 118 p.1 ettenähtud kuriteo ning samuti põhjustas Elena Žuk nimetatud tegudega ettevaatamatusest Xxxi surma, s.o. pani toime ettenähtud kuriteo. KarS § 117 lg 1

II Kohtuistung

Süüdistatav Jelena Žuk tunnistas kohtuistungil ennast KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kannatanu Xxx (hukkunu ema) ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungi alguses, kuid pärast kriminaaltoimiku materjalide avaldamist väljendas soovi täiendada oma eeluurimisel antud ütlused ning seletas kohtule, et nägi tema poja kehal lõikehaavu enne tema surma. Poeg ei rääkinud sellest, kelle poolt olid tekitatud need noahaavad, kuid ta ise arvab, et neid võis tekitada pojale just Jelena Žuk.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid:

Kahtlustatava Jelena Žuki ütlused (lk 29-35), mille kohaselt ta on varem kaks korda kohtulikult karistatud – oma mehe tapmise eest hädakaitse piiride ületamisel ning kehavigastuste tekitamise eest oma sõbrannale, mille tagajärjel oli ettevaatamatusest kannatanu surm. Tal on kaks alaealist last, kellest noorem on tema elukaaslase, Xxxi, laps. Elas koos Xxxiga umbes 5 aastat. Kooselu alguses oli kõik hästi, siis hakkas Xxx kuritarvitama alkoholi, teda vallandati töölt. Kui Xxx purjus oli, siis ta korraldas kodus konflikte, peksis teda läbi. 21.05.2009 kella 18.00 paiku Xxx tuli koju alkoholijoobes. Tekkinu tüli, mille käigus ta solvas teda, lõi noorema poega. Ta astus poja kaitseks välja, sai tigedaks. Xxx tõusis laua äärest püsti ja tuli tema juurde, lõi ta rusikaga näkku ja siis vastu pead. Sel hetkel ei pidanud ta vastu, olin nii solvanud, et ta laseb käed käiku ja lapse juures teda peksab. Oli sunnitud haarama kööginoa ja lööma teda. Lõi Xxxd vasaku külje piirkonda – ribi alla. Noalöögist rahunes ta kohe maha. Läksin naabrinaisele Irinale juurde, kes kutsus kiirabi. Xxx suri. Tema surma ei soovinud.

Kannatanu Xxx ütlused (lk 88-92), mille kohaselt tema poeg Xxx elas koos Jelena Žukiga, neil on ühine poeg. Poja ja Jelena vahel tekkisid konfliktid, sest nad mõlemad kuritarvitasid alkoholi.Poja surmast sai teada Jelena käest, kes seletas talle, et nende vahel tekkis tüli, ta tahtis lüüa Xxxd noaga vastu kätt, kuid juhuslikult lõi teda vastu rinda. Varem ta oli ka Xxxd noaga löönud.

Tunnistaja Xxx ütlused (lk 1-4), mille kohaselt 21.05.2009 kell 21.30 oli kiirabiga toimetatud

aadressilt Xxx tundmatu kliinilises surmas olev mees. Rinnakorvi paremal poolel oli tal torkelõikehaav. Kell 21.45 konstateeriti surm.

Tunnistaja Xxx ütlused (lk 57-62), mille kohaselt ta on Jelena Žuki naaber, elab vastaskorteris. Žuk elas koos mehe nimega Xxx. Nii Xxx, kui ka Jelena tarvitasid alkoholi ning ta nägi neid korduvalt joobnutena. Alkoholitarvitamise käigus olid neil korteris praktiliselt iga kord konfliktid. Xxx, erinevalt Jelenast, oli palju rahulikum. Kella 21.00 paiku helistas Jelena tema korteri uksele. Tema mees, Jevgeni, tegi ukse lahti ja läks koos Jelenaga tema korterisse. Pärast seda, kui Jevgeni tuli

tagasi, ta ütles, et korteris nr 57 lamab Xxx, kes jookseb verest tühjaks, tal on küljes noahaav. Helistas kiirabile, kuid enne kiirabi kohale saabumist Xxx suri.

Tunnistaja Xxxi ütlused (lk 63-68), kes kinnitas Xxx ütlusi selle kohta, et ta nägi korteris aadressil Xxx lamavat Xxxd, kes jooksis verest tühjaks, tal oli küljes noahaav. Samuti ta lisanud, et Jelena Žuk on, erinevalt Xxxst, on väga raevukas naine, eriti kui ta purjus on.

Tunnistaja Xxxi ütlused (lk 51-56), mille kohaselt Xxx on tema kasuisa. Ta kuritarvitas alkoholi ja tihti peksis tema ema, Jelena Žuki. Sündmuse ajal korteris ei olnud. Hiljem sai emalt teada, et Xxx tungis nagu alati talle rusikatega kallale ja ta oli sunnitud teda noaga lööma.

1-09-12153

4

Kahtlustatava ütluste olustikuga seostamise protokoll (lk 43-48), mille kohaselt Jelena Žuk kinnitas varem antud ütlusi selle kohta, et just tema lõi Xxxit noaga korteris aadressil Xxx.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 7-21)

Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 69-75)

Surnu kohtuarstliku ekspertiis nr 187 (lk 77-87), mille kohaselt Xxxi surma põhjuseks on üks kõhtu tungiv, haavakanali suunal maksa paremat sagarat vigastatav, tõrke-lõikehaav paremal koos järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Elavatel isikutel

kõhtu tungiv torke-lõikehaav koos maksa vigastusega, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõi endaga kaasa surmlõppe. Xxxi surnukeha ja

uriini kohtukeemilisel uuringul leiti verest – 2.45 mg/g ja uriinist 5.36 mg/g etüülalkoholi, mis rakendatuna elavate isikute suhtes on keskmine alkoholne joove.

Patsiendikaart (lk 5), mille kohaselt Xxx toimetati haiglasse kliinilise surma seisundis 21.05.2009 kell 21.30. Kell 21.45 konstateeriti surma.

Kiirabikaart nr 1737 (lk 6), mille kohaselt sõitis kiirabi välja kell 21.03 ja saabus kohale kell 21.08.

Jelena Žuki puhtsüdamlik kahetsus (lk 25).

Politsei poolt väljastatud tõend (lk 93), mille kohaselt 03.07.2008 kella 12.30 paiku pöördus alkoholijoobes Xxx vasaku käe lõikehaavadega. Avaldust ei esitatud.

Väljavõte Karistusregistrist Xxxi suhtes (lk 95), mille kohaselt ajavahemikul 2004-2009 Xxx oli 7

korda karistatud väärtegude (Alkoholiseaduse rikkumine ja avaliku korda rikkumine) toimepanemise eest.

Väljavõte Karistusregistrist Jelena Žuki suhtes (lk 101,102), mille kohasel Jelena Žuk oli varem kohtu poolt karistatud 28.04.1995 KrK §104 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 a katseaega 1 a ning 14.04.1999 KrK §105 alusel tingimisi vabadusekaotusega 3 a katseaega 3 a.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt,

sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis,

jõudis kohus järeldusele, et Jelena Žuki süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises - tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ning teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, s.o kuriteos KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud.

Raske tervisekahjustuse tekitamine (KarS §118) on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline

tagajärjedelikt, mis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske

tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega

koosseisuga. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu

tervisekahjustuse ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest.

1-09-12153

5

Jelena Žuk on tunnistanud ennast süüdi selles, et ta 21.05.2009 kella 20.00 ajal oma elukohas aadressil Xxx tekkinud tüli käigus tekitas Xxxi noahaava. Eeluurimisel rääkis ta üksikasjalikult noahaava tekitamisest. Nimetatud kuupäeval A.Xxxile noahaava tekitamist just Jelena Žuki poolt, peale Jelena Žuki enda

ütluste, kinnitavad ka tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt ta nägi korteris aadressil Xxx lamavat Xxxit, kes jooksis verest tühjaks, tal oli küljes noahaav.

Xxxile noahaava tekitamist kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa fototabel, milles vaadeldi Xxxi T-särgi riietust, mille kohaselt T-särgi paremal küljel oli avastatud auk.

Raske tervisekahjustuse esinemist A.Xxxil kinnitab patsiendikaart, kiirabikaart ning surnu

ekspertiisiakt nr 187, mille kohaselt Xxxi surma põhjuseks on üks kõhtu tungiv, haavakanali

suunal maksa paremat sagarat vigastatav, tõrke-lõikehaav paremal koos järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Elavatel isikutel kõhtu tungiv torkelõikehaav koos maksa vigastusega, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõi endaga kaasa surmlõppe. Kohus on seisukohal, et noahaava tekitamise ajal ei olnud Jelena Žuk hädakaitse seisundis.

Vastavalt KarS § 28 lõikele 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Kohus peab vajalikuks märkida seda, et Jelena Žuki ütlused selle kohta, et Xxx lõi teda 21.05.2009, tegelikult ei ole kinnitatud mingite objektiivsete tõenditega, sest arsti abi saamiseks ta ei pöördunud vaatamata sellele, et, peale 22.05.2009, vahi all ta ei olnud.

Kohus on seisukohal, et kui isegi pidada Jelena Žuki väidet tegelikkusele vastavaks, ei ole tegemist olukorraga, kus ta oli hädakaitse seisundis.

Tegemist oli tavalise olmetüliga elukaaslaste vahel. Nagu nähtub ülalnimetatud tunnistajate ja

kannatanu ütlustest, niisugused tülid olid Žuki ja Xxxi vahel sagedased. Vaatamata sellele, et kuriteo on toimepandud elutoas, Žuki käes selleks momendiks juba oli kööginuga, mida ta võttis köögist. Seoses sellega tuleb kohus järeldusele, et Žuk võttis nuga juba enne seda, kui Xxx teda väidetavalt löönud. Ülaltoodu alusel ongi kohus seisukohal, et kuriteo toimepanemise ajal Žuk ei olnud hädakaitse seisundis, sest reaalset ohtu tema elule või tervisele polnud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus leiab, et J.Žuk pani KarS § 118 p

1 järgi kvalifitseeritav kuritegu toime otsese tahtlusega. Lüües inimest noaga rindu, ei saa

välistada raske tervisekahjustuse tekitamist. Seda enam, et varem juba oli Žuk kaks korda süüdimõistetud tegude eest, mis põhjustasid kahe inimese surma.

Surma ettevaatamatu põhjustamise (KarS §117) on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille

koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.

J.Žuki poolt kannatanule tervisekahjustamise tekitamine, millega kaasnes oht elule leidis

tõendamist eelpool. Nimetatud teoga kaasnenud surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud ülalnimetatud patsiendikaardi, kiirabikaardi ning surnu ekspertiisiaktiga nr 187.

Subjektiivsest küljest iseloomustab nimetatud koosseisu ettevaatamatus. Kohus leiab, et J.Žuk

pani nimetatud kuriteo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime

kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

1-09-12153

6

Kuna tõendamist leidis, et süüdistatav tekitas kannatanule tahtlikult raske tervisekahjustuse ja põhjustas seejuures ka ettevaatamatusest tema surma, siis tuleb tema tegu kvalifitseerida §-de 117 ja 118 järgi kogumina.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistust

kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on toime pannud ettevaatamatusest (KarS § 117 lg 1) teise astme kuriteo ja tahtlikult

esimese astme kuriteo (KarS § 118 p 1). Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat

karistamatust ning ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Samuti arvestas kohus süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest nähtub, et ta kahetseb toimepandut. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka süüdistatava perekonnaseisuga (tal on kaks alaealist last).

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid Jelena Žuki puhul ei esine.

KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi lähtudes KarS § 63 lg-st 1 peab kohus põhjendatuks, arvestades

süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, mõista talle vangistus alla keskmist määra, s.o 6 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise aja hulka J.Žuk`i poolt eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2009, s.o 1 päev.

Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-

1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest, st alates 26.10.2010.a.

IV Asitõendid

Kannatanu A. Xxxi T-särk, mis on hoiul Narva Politseijaoskonna hoiatusruumis nuga, mis on kriminaalasja materjalides tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD plaat 1 tk, kannatanu DNA- proov tuleb jätta hoiule kriminaalasja materjalides.

V Tsiviilhagi

Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole esitatud.

VI Menetluskulud

Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Jelena Žukilt väljamõistmisele sundraha

esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 10 875 krooni, milline

1-09-12153

7 summa vastab 2,5 palga alammäärale ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tekkimisega tekkinud kulud.

Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik