2-20-4508/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedhageja Basteg Grupp osaühing (registrikood 11238756, asukoht Betooni 11B, Tallinn); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO osaühing, Rävala pst 2, Tallinn, e-post kalju@heringson.ee); kostja osaühing Hansmix (registrikood 10359038, asukoht Kantsi 4A, Tallinn, e-post hansmix2@gmail.com); kostja lepinguline esindaja Riho Viik.
Legislator headnote
AI generated2-20-4508/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista osaühingult Hansmix välja Basteg Grupp osaühingu kasuks välja viivis põhinõudelt (789.20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.03.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus
Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuli 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number 2-20-4508 Tsiviilasi Basteg Grupp osaühingu hagi osaühing Hansmix vastu töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
852.51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Basteg Grupp osaühing (registrikood 11238756, asukoht Betooni 11B, Tallinn); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO osaühing, Rävala pst 2, Tallinn, e-post kalju@heringson.ee); kostja osaühing Hansmix (registrikood 10359038, asukoht Kantsi 4A, Tallinn, e-post hansmix2@gmail.com); kostja lepinguline esindaja Riho Viik.
Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Mõista osaühingult Hansmix välja Basteg Grupp osaühingu kasuks 789.20 eurot (seitsesada kaheksakümmend üheksa eurot ja 35 senti).
3. Mõista osaühingult Hansmix välja Basteg Grupp osaühingu kasuks välja viivis põhinõudelt (789.20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.03.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda.
2-20-4508
Edasikaebamise kord
Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse
2-20-4508
kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik