2-21-136609/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-21-136609

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. juuli 2022, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

A.K. hagi M.G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

801,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup (e-post

teele.viilup@phlaw.ee)

Kostja: M.G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post:

xxx)

Korraldav kohtuistung

13.mai 2022, osales adv Teele Viilup

RESOLUTSIOON

1. A.K. hagi rahuldada.

2. Välja mõista M.G.lt (G.) A.K. (K.) kasuks 801,67 eurot (sh põhivõlg 500 eurot ja viivised 301,67

eurot).

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses M.G. kanda.

4. Määrata A.K. menetluskulude suuruseks 1124 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 949

eurot (sisaldab 20% käibemaksu)).

5. Välja mõista M.G.lt A.K. kasuks menetluskulude katteks 1124 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442

lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

2-21-136609

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja/või menetluskulude suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude suuruse peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. A.K. esitas 15.11.2021 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M.G.lt 998,30 eurot saamiseks. Kohus tegi 18.11.2021 võlgnikule makseettepaneku,

millele M. G. esitas vastuväite. Seetõttu 20.12.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohtu nõudmisel hageja 03.01.2022 esitas oma põhjendatud nõude hagiavaldusele

ettenähtud vormis ja tasus täiendavalt riigilõivu.

3. 11.02.2022 määrusega Harju Maakohus edastas asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajale.

4. Pärnu Maakohus 12.04.2022 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks

tähtaja. Kohus selgitas, et lahendab asja lihtsustatud menetluses.

5. Kostja 13.04.2022 kohtule saadetud e-kirjades vaidles hageja nõudele vastu.

6. Kuna kostja ei olnud andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras

kohus asjas eelistungi. Kostja 13.04.2022 vastuseks kohtukutse saatmise e-kirjale teatas, et tema

ei ole kohtukutset saanud, samas on kostja enda e-kirja manuses väidetavalt mittesaadud

kohtukutse (nii Word, kui ka .pdf failina).

7. Kostja 13.04.2022 istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohus arutas

eelistungil asja hageja esindajaga, hageja taotlusel kohus lahendas asja kostja osavõtuta ja teeb

sisulise lahendi.

8. Kohus määras hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, toimetas hageja

menetluskulude nimekirja kostjale kätte 17.05.2022 ja määras kostjale tähtaja hageja

menetluskulude kohta vastuväidete esitamiseks. Pärast kostjale määratud tähtaja möödumist kohus

määras kohtulahendi teatavakstegemise aja. Tehnilistel põhjustel kohus allkirjastas kohtuotsuse ja

teeb selle teatavaks pooltele teatatust ühe päeva võrra hiljem.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

9. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja A.K. ja kostja M.G. sõlmisid 21.02.2020.a.

laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 500 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 2 kuud,

kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 21.04.2020. seega muutus laenusumma sissenõutavaks

22.04.2020.

10. Lepingust tulenevate kohustuste katteks kostja 16.01.2021 tasus 200 eurot, mille hageja

arvestas kõrvalkulude (intress ja viivis) katteks. Rohkem makseid ei ole kostja teinud.

Hageja märgib, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites kostja kinnitas hagejalt 500 euro

laenu saamist, kuid leidis, et 16.01.2021 tehtud makse tulnuks lugeda põhivõla katteks, viiviseid

ega intresse ei ole kostja nõus maksma.

11. Hageja põhjendab, et lepingu punktis 2.1. leppisid pooled kokku, et kostja tasub laenusummalt

intressi 2% tasumata laenujäägilt aastas. Hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi alates

2-21-136609

laenusumma väljastamisest 21.02.2020 kuni laenu tagastamise tähtpäevani 21.04.2020,

intressisumma 1,67 eurot.

12. Alates laenusumma sissenõutavaks muutumisest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

vastavalt lepingu punktile 2.2 arvestusega 0,5% päevas. 16.01.2021.a jaanuari seisuga moodustas

kostja viivisvõlgnevus 675 eurot, kuid kooskõlas kohtupraktikaga arvestab hageja maksimaalse

viivisesummana 500 eurot. Koos intressidega oli kostja kõrvalkohustuste suuruseks 16.01.2021.a.

seega 501,67 eurot (500 € + 1,67 €).

13. Tuginedes VÕS § 88 lg-le 8 hageja arvestas kostja poolt tasutu juba sissenõutavaks muutunud

intressi katteks. 16.01.2021.a tehtud maksega vähenes kostja kõrvakohustus 200 euro võrra ja

moodustab 301,67 eurot (501,67 € - 200 €). Hageja ei nõua kostjalt täiendavaid viiviseid ning on

vähendanud oma viivisnõuet põhinõude suuruseni ehk 500 euroni, mis on 198,33 euro (200 € -

1,67 €) ulatuses 16.01.2021.a seisuga tasutud.

14. Kokku moodustab hageja nõue seega 801,67 eurot, millest põhivõlgnevus 500 eurot ja

viivisvõlgnevus 301,67 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja

801,67 eurot, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista A.K. menetluskulud M.G.lt välja.

KOSTJA VASTUS

15. Kostja on oma vastuväited esitanud üksnes lakooniliste e-kirjadena: 13.04.2022 kell 12:31

saadetud e-kirjas (digitoimikus lk 103) kostja märgib, et on osa võlast 500€ tagastanud 200€ ehk

ta on A.K.le võlgu 300€. A.K. pole seda väidet ümber lükanud! Ja kui A.K. valetab auväärsele

kohtule, siis kuidas kohus üldse saab antud teemal kohut mõista, tegemist on lihtlabase spekulandi

ja valetajaga.

Samal päeval, 13.04.2022 kell 15:20 e-kirjaga M.G. esitatud „tagasiväites“ leiab, et kohus on

teinud faktivea. Nimelt M. G. on tagastanud A.K.le 500’st eurost 200, seega tema kohustused on

kohus valesti hinnanud. Kostja vastuväide ennem kohust oli ju selgelt seda kirjeldanud. Manusega

lisatud kontoväljavõte tõestab kostja väidet. M. G. avaldab lootust, et Teele Viilup võtab oma

kliendiga ühendust ning kutsub ka kliendi korrale ja pooled ei pea hakkama valeandmete

esitlemise osas uusi vaidlusi pidama.

16. Vastuseks kostjale saadetud istungiprotokollile ja hageja menetluskulude nimekirjale kostja e-

kirjaga teatas, et kui kohus pole oma kohustusi korrektselt täitnud ja pole välja saatnud

kohtukutset, siis pole midagi siin edasi rääkida ja kohtuotsus tuleb viivitamatult tühistada. Hiljem

kohtu teatele kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta kostja vastas, et kuidas saab jõuda üldse

mingi lahendini, kui kohus pole oma kohustusi täitnud ning edastanud kohtukutset. Seega tuleb

kostja arvates kogu menetlus koheselt lõpetada ja jäädavalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kohus hageja taotlusel lahendas asja

25.11.2021 istungil ilma kostja osavõtuta sisuliselt. Kohus on pooltele hagi menetlusse võtmisel

selgitanud,

et TsMS § 405 kohaselt lahendab asja lihtsustatud korras, järgides

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, poolte kirjalike seisukohtadega ja arutanud

asja hagejaga suuliselt istungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

18. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

- hageja ja kostja sõlmisid 21.02.2020 elektrooniliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ja digitaalselt allkirjastatud laenulepingu (dtl 86), laenu tagastamise tähtajaga 2 kuud,

intressimääraga 2% tagastamata laenusummalt aastas.

- laenulepingu alusel kostja sai hagejalt laenu 500 eurot, laenulepingu p 1.3. kohaselt kanti

laenusumma xxx OÜ kontole laenulepingu allkirjastamise päeval.

- laenu tagastamise tähtpäevaks 21.04.2020 kostja laenu ei tagastanud;

2-21-136609

- 16.01.2021 on xxx OÜ tasunud A.K.le 200 eurot, makse selgitusega „Laen vastavalt

laenulepingule 21.02.2020 – tagasimakse 200.00 – maksta veel 300.00“ (maksekorraldus dtl lk

122).

- hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks

rohkem makseid kostja ega Xxx OÜ teinud ei ole.

19. Poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või

asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama

sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja laenuandjana on kokkulepitud

laenusumma 500 eurot välja maksnud kokkulepitud ajal ja lepingus märgitud isikule, Xxx OÜ-le.

20. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Asjas ei ole

vaidlust, et laenulepingu on pooled sõlminud väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust.

Intressimäär ja intressi maksmise kohustus on lepingus kokku lepitud. Hageja on arvestanud

laenusummalt 500 eurolt intressi 2% aastas alates laenu väljamaksmisest 21.02.2020 kuni

kokklepitud laenu tagastamise tähtpäevani 21.04.2020, sissenõutav intressisumma on 1,67 eurot.

21. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

22. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse täitmise rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse

abinõuna nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kasutada kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitseabinõusid, mida saab üheaegselt kasutada.

VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist.

23. Kohus leiab, et viidatud õigusnormid ja kohtu ette toodud faktilised asjaolud annavad õigusliku

aluse hageja nõude täies ulatuses rahuldamiseks., kuna kostja laenusaajana ei ole täitnud kohustust

tagastada saadud laenusumma kokkulepitud tähtajaks ning tasuda kokkulepitud intressi. Kostja

eest on Xxx OÜ teinud võla katteks osalise tagasimakse, sedagi olulise viivitusega pärast

laenulepingus kokkulepitud tähtaja möödumist. Seega on kostja lepingut rikkunud ning hagejal on

õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise eest viivist.

24. Hageja arvestas põhivõlalt 500 eurolt intressi 1,67 eurot. Samuti hageja arvestas põhivõlalt

viivist alates põhivõla 22.04.2020 sissenõutavaks muutumisest. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega hageja arvestas viivist lepingus kokkulepitud määras. 2021.a jaanuarikuus laenu

osalise tagasimakse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisesumma (arvestatud perioodi

eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast 22.04.2020 kuni osalise tagasimakse päevani

16.01.2021) oli 675 eurot. Hageja on viivisenõuet vähendanud, piirates viivisenõude põhivõla

summaga. Hageja selline käitumine on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega.

Seega 16.01.2021 osalise tagasimakse 200 euro tasumise ajaks oli hagejal lisaks 500 euro

suurusele põhivõlale kostja vastu intressi ja viivise nõue summas 501,67 eurot.

25. Kostja hageja nõudele vastu vaieldes viitab üksnes 16.01.2021 tehtud 200 euro suurusele

maksele. Maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud kostja vastuväidetest järelduvalt

2-21-136609

on kostja seisukohal, et tasutud 200 eurot tulnuks arvestada põhivõla katteks. See tähendab, et

sisuliselt kostja vaidlustab üksnes nõuete tasutuks arvestamise järjekorda. Kostja ei ole

põhjendanud, miks ta ei tunnista intressi ega viivisenõuet, samuti kostja ei põhjenda põhivõlast

ülejäänud 300 euro tasumata jätmist.

26. Kohus leiab, et kostja arusaam, et ta võlgneb hagejale üksnes 300 eurot, on ekslik. Ebapiisavate

maksete tegemise korral erinevate kohustuste täitmise järjekord on määratud seadusega: VÕS §

88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi,

loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi

ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta

määrata kohustuste täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. VÕS § 88 lg -s 8 nimetatud

intress hõlmab nii laenuraha kasutamise eest makstavat intressi, kui ka VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud

viivitusintressi (viivist).

Seega oli hageja õigustatud arvestama Xxx OÜ poolt kostja kohustuse katteks 16.01.2021 tasutud

200 eurot kõrvalkulude katteks. Kostja ei saa ilma hageja nõusolekuta ühepoolselt määrata, et teeb

makse põhivõla katteks. Seda on hageja esindaja kostjale ka 14.04.2022 e-kirjas selgitanud, kostja

ei ole oma vastuväiteid täiendanud.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees jätkuvalt põhivõlg 500 eurot ning kõrvalkulude

võlgnevus summas 301,67 eurot.

Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 801,67 eurot.

Menetluskulude jaotus

27. Vastavalt TsMS § 174 lg -le 1 kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud isik, kelle

kahjuks otsus tehti

Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 144 p

1).

29. A.K. menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

2060,40 eurot (sisaldab 20% käibemaksu) ja riigilõiv 175 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses selle tsiviilasjaga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning nõuab kulude

hüvitamist koos käibemaksuga.

Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on 170 eurot, millele lisandub käibemaks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusabi osutamisel

10,1 tundi järgmistele toimingutele:

- Materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine, 03.01 – 3,5 t.

- Kohtumääruse analüüs, e-kiri kliendile, 13.04 – 0,2 t.

- Kostja e-kirja analüüs, e-kiri kliendile, vastuse koostamine kostjale, 14.04 – 0,9 t.

- e-kirjad kohtuga (istungist), 13.04 – 0,1 t.

- e-kiri kohtule, 14.04 – 0,2 t.

- kohtu kirja analüüs, vastuse koostamine, 10.05 – 0,2 t.

- ettevalmistamine istungiks, istungil osalemine, menetluskulude nimekirja koostamine,

13.05 – 1,9 t.

- sõiduaeg istungile, 13.05 – 3,1 t.

Hageja märgib, et kui kohus ei pea esindaja sõiduaja eest arvestatud tasu suurust (3,1 x 170€

+ 20%) põhjendatuks, palub hageja määrata transpordikulude ja isikliku sõiduauto

kasutamise hüvitisele täiendavalt sõiduaja hüvitiseks lähtuvalt Riigikohtu praktikast (hageja

viitab lahendile tsiviilasjas x-xx-xxxxx) vähemalt 2x25=50 eurot. Hageja palub siiski

2-21-136609

mõista istungile sõitmisega seotud kulu välja tervikuna 3,1 tunni ulatuses, sest hageja

esindaja nõustus kirjaliku menetlusega, kuid lähtudes kohtu korraldusest oli mõistagi

sunnitud kvaliteetse õigusabi osutamiseks istungil osalema.

30. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas loetletud kulud on põhjendatud ja vajalikud

osaliselt.

Vaieldamatult on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks riigilõiv, mille tasumine on kohtusse

pöördumise eelduseks. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud selles asjas riigilõivu

175 eurot.

31. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohtupraktika kohaselt saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

32. Arvestades asja sisu ja väikest mahukust, menetluses esitatud dokumentide suhteliselt väikest

mahtu, sh hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (hageja

esindaja koostas hagiavalduse (3 lk suur reavahega teksti), 14.04.2022 nõude suurust selgitava e-

kirja (6 rida) kostjale, mis saadeti koopiana ka kohtule ning koostas menetluskulude nimekirja),

on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks 5,5 tunni

ulatuses (hageja näidatud 10,1 tunni asemel).

Tegemist on lihtsakoelise laenuvõla nõudega. Asjas ei ole keerulist õiguslikku vaidlust. Sisulisi

vastuväiteid kostja ei esitanud. Kostja peamiselt tegi etteheiteid kohtu suunas, et kohus ei ole asjast

õigesti aru saanud. Vaidluse sisu puudutab ainult väide laenuvõlast 200 euro tasumise kohta ning

soov arvestada seda põhivõla katteks. Hagiavalduses põhjendustest nähtub, et 200 euro tasumist

on hageja nõude suuruses juba arvesse võtnud, lugedes selle kõrvalnõuete katteks. Hageja huvide

kaitsmiseks ei olnud hageja esindajal vajadust reageerida kostja lakoonilistele ja õiguslikult

põhjendamatutele vastuväidetele, kohus ei ole hagejalt kostja vastuväidetele vastamist nõudnud,

hageja ei ole ka kohtule sellist vastust adresseerinud.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses kohtu korraldatud istungiga (istungiaja

kooskõlastamine, hageja lepingulise esindaja nõue kohtule põhjendada istungi korraldamise

vajadust) ei ole kulu, mille kostja peaks hagejale hüvitama. Samuti hageja ei saa eeldada, et kostja

hüvitab kogu hageja ja tema esindaja suhtlemisele kulunud aja hageja ja esindaja vahel

kokkulepitud õigusabiteenuse hinnaga.

Kohus leiab, et piisav ajakulu nõude aluseks olevate dokumentide analüüsimiseks, kliendiga

suhtlemiseks, hagiavalduse koostamiseks, kohtu koostatud dokumentidega ja kostja kirjadega

tutvumiseks, istungiks ettevalmistumiseks, istungil osalemiseks (istung kestis 11 minutit) ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks on kokku 5,5 tundi.

33. Lepinguline esindaja osutab hagejale õigusteenust nende vahel kokkulepitud hinnaga.

Tunnihind 170 eurot + käibemaks ei ületa küll kohtupraktikas tunnustatud hinda, kuid on selles

asjas siiski ülemäärane. Asjas keerulise õigusliku vaidluse puudumist, faktiliste asjaolude selgust

ja tsiviilasja hinda arvestades on põhjendatud tunnitasumäär 140 eurot + käibemaks. Hageja on

TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb kostjal

hagejale kulud hüvitada koos käibemaksuga.

2-21-136609

34. Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja Pärnusse istungile sõitmise ajakulu (3,1

tundi) kompenseerimist õigusteenuse osutamise tunnihinnaga.

Kohus möönab, et lepinguvabaduse põhimõte võimaldab advokaadil leppida esindatavaga kokku

ka sõiduaja tasustamises õigusteenuse tunnihinnaga, kuid hageja ei saa vastaspoolelt oodata kulude

hüvitamist samas ulatuses.

Riigikohus on 29.09.2021 lahendis asjas nr x-xx-xxxxx (p 12) selgitanud: „Menetluskulud

mõistetakse

välja

põhimõtteliselt

samadel

alustel

kahjuhüvitise

väljamõistmisega

võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus,

mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka

Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Kolleegium on varem

kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist

teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17 ja 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13,

p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja

sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad

sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud

Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx/153,

p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras

valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku

sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu

26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kolleegium leiab, et kuna alates

1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord

muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda

justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). /…../ Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151

ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates

8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb

advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise

kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo

kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo

ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1-5).“

Hageja lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest tasu menetluskulude hulka arvamisel lähtub

kohus ka siin tsiviilasjas analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra § 151 asjakohastest sätetest.

Hageja lepinguline esindaja taotles (alternatiivselt nõudele hüvitada sõiduaeg 170 eurot +

käibemaks tunnihinnaga) määrata hüvitis sõidule kulunud aja eest, lähtudes tema tegevuskohaks

oleva advokaadibüroo asukoha (Tallinna linn) ja õigusteenuse osutamise koha (Pärnu linn)

kaugusest. Arvestades ühte suunda, on vastav vahemaa vahemikus 101–150 kilomeetrit, seega,

kohaldades analoogia korras Korra § 151 lg 1 p 3, on hageja esindaja kohtuistungile sõitmise aja

eest hüvitatavaks kuluks 25,00 eurot.

Kohtule ei ole esitatud taotlust hageja esindaja otseste transpordikulude hüvitamiseks ega

vastavaid kuludokumente (sõidukikütuse kulu, bussipiletid vms).

35. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

riigilõiv 175 + õigusabikulud 949 eurot ((140 eurot + käibemaks)*5,5 tundi + 25 eurot esindaja

sõidukulu hüvitis) ning mõistab kostjalt hageja kulude katteks välja 1124 eurot.

Kohtunik Heli Käpp (Allkirjastatud digitaalselt)