1-10-7255/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-7255

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12 november 2010 Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-7255 (09230113920)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Maksim Tšurkin

Kriminaalasi

R.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, §

329 järgi; D.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi;

G.F-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja §

25 lg 2 järgi

J.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

järgi.

Lühimenetlus

Prokurör

Maksim Kink

Süüdistatav

R.O

Ik: XXX

, kodakondsuseta, emakeel: vene keel,

kaskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx; viibib vahi all

Vanglas,

Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 02.03.2009 kuni

03.03.2009, 19.11.2009, 26.01.2010, vahistatud alates

27.01.2010

Varasem karistatus:

1. Sillamäe Linnakohtu 30.10.1996 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 3 järgi vabaduskaotuse 6 kuud tingimisi katseajaga 1

aasta;

2. Sillamäe Linnakohtu 13.05.1997 otsusega KrK § 203 lg 1

järgi rahatrahv 448 krooni;

3. Tallinna Linnakohtu 17.02.2004 otsusega KarS § 215 lg 1

järgi vangistus 6 kuud, KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud,

kohaldades KarS § 50 lg

1 sätteid võetud ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, kohaldades KarS

§ 64 lg 1 alusel vangistus 6 kuud, KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga,

4. Harju Maakohtu 29.03.2006 otsusega KarS § 422 lg 1

järgi vangistus 1 aasta ja lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine 1 aastaks. 08.05.2007 vabastatud KarS

§ 76 alusel tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu

26.04.2007 määrusega 1 aastase katseajaga. Karistuse

ärakandmata osa 5 kuud 8 päeva.

Kaitsja

Advokaat Leelo Viil

Süüdistatav

D.I

Ik: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel,

põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht xxx

Tõkend:

kahtlustatavana

kinnipeetud

19.11.2009

-

20.11.2009, 26.01.2010 - 27.01.2010, 15.04.2010 -

16.04.2010, kokku 6 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 11.03.1998 otsusega KrK § 139 lg 3

p 1, § 207 lg 3 p 1, 2, 3, § 2072 lg 1, § 2071 lg 2 p 1, 2, 3

järgi vabadusekaotus 3 aastat 2 kuud;

2. Tallinna Linnakohtu 29.09.2000 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 1 aastase

katseajaga;

3. Lääne Maakohtu 26.09.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 7 järgi vangistus 2 kuud, mis asendatud üldkasuliku

tööga ärakandmata karistuse 1 kuu ja 27 päeva ulatuses,

so 114 tundi täitmise tähtajaga 3 kuud;

4. Harju Maakohtu 02.03.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4

ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud 27 päeva;

5. Harju Maakohtu 18.01.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4

ja § 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud ja 10 päeva;

6. Harju Maakohtu 14.12.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,

7, 8 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud, millest osaliselt KarS

§ 74 lg 2 järgi pöörati täitmisele koheselt 7 kuud

vangistust ning 7 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga.

Harju

Maakohtu

08.01.2010

määrusega

pikendati

katseaega 1 aasta võrra. Vabanes vanglast pärast karistuse

osalist ärakandmist 27.12.2007. Karistuse ärakandmata

osa 7 kuud vangistust.

Kaitsja

Advokaat Eva Rivis

Süüdistatav

G.F

Ik: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel,

keskharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.11.2009,

kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2009, so 1 päev.

Varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Advokaat Eva Tibar

Süüdistatav

J.V

Ik: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel,

kõrgharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx

Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus:

1. Pärnu Maakohtu 14.12.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud, millest osaliselt

KarS § 74 lg 2 järgi pöörati täitmisele koheselt 7 kuud

vangistust ning 7 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg 1, 3

alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise

katseajaga. Harju Maakohtu 18.06.2009 määrusega

pikendati katseaega 1 aasta võrra. Vabanes vanglast

pärast karistuse osalist ärakandmist 27.12.2007. Harju

Maakohtu

11.02.2010

määrusega

pöörati

karistus

täitmisele, algusega 08.02.2010.

2. Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1,

3 järgi vangistus 1 kuu ja 10 päeva, KarS § 65 lg 2 järgi

vangistus 6 kuud ja 29 päeva.

Kaitsja

Advokaat Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

1. R.O süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.

2. R.O süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva.

5. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 29.06.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 5 kuud ja 8 päeva täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus

2 (kaks) aastat ja 18 (kaheksateist) päeva.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.03.2009 kuni 03.03.2009, 19.11.2009, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 15 (viisteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates R.O kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.01.2010.

7. R.O suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

8. D.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3

(kolm) kuud.

9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

10. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Pärnu Maakohtu 14.12.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 7 (seitse) kuud täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud.

11. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so 19.11.2009 kuni 20.11.2009, 26.01.2010 kuni 27.01.2010, 15.04.2010 kuni 16.04.2010 so 6 (kuus) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva.

12. D.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

13. D.I-le mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva ärakandmist arvestada alates D.I karistuse kandmisele asumisest.

14. G.F süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

15. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4

(neli) kuud.

16. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so 19.11.2009 so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

17. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta G.F-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva G.F-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.F temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

18. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.F-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.11.2010.

19. G.F-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

20. J.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

21. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5

(viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

22. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda J.V-le käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 6 kuud ja 29 päeva, mõistes J.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuus ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 17.03.2010, lugedes mõistetud liitkaristuse kantuks.

23. R.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.O , 1-10-7255, kaitsjatasu“.

24. Kohtueelsel menetlusel R.O määratud kaitsjale makstud tasud summas 991 krooni ja 20 senti jätta riigi kanda.

25. R.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.O , 1-10-7255, sundraha“.

26. R.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi SS-0270-09/2385 tegemisel tekkinud kulu 2000 (kaks tuhat) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.O , 1-10-7255, ekspertiisitasu“.

27. D.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.I, 1-10-7255, kaitsjatasu“.

28. D.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.I, 1-10-7255, sundraha“.

29. D.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 2 ja lg 3; 176 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundtoomise kulu 300 (kolmsada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.I, 1-10-7255, sundtoomise kulu“.

30. G.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.F , 1-10-7255, kaitsjatasu“.

31. G.F-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg

1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.F , 1-10-7255, sundraha“.

32. J.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2820 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.V , 1-10-7255, kaitsjatasu“.

33. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

34. D S esitatud tsiviilhagi 8200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista R.O-lt D S kasuks 8200 (kaheksa tuhat kakssada) krooni, milline summa tuleb tasuda D S arvelduskontole nr XXXXXXXXXX.

35. RL’i esitatud tsiviilhagi 500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista R.O-lt RL’i kasuks 500 (viissada) krooni, milline summa tuleb tasuda RL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXSEB pangas.

36. KL’i esitatud tsiviilhagi 3208.30 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista R.O-lt KL’i kasuks 3208 (kolm tuhat kakssada kaheksa) krooni ja

30 senti, milline summa tuleb tasuda KLi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas.

37. KÜ (asukoht XXX) esindaja esitatud tsiviilhagi 3978 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista solidaarselt R.O-lt, D.I-lt ja J.V-lt KÜ kasuks 3978 (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa) krooni.

38. UVesitatud tsiviilhagi 100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista solidaarselt R.O-lt , D.I-lt ja J.V-lt UV kasuks

100 (ükssada) krooni.

39. MÕ’i esitatud tsiviilhagi 150 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista solidaarselt R.O-lt, D.I-lt ja J.V-lt MÕ’i kasuks

150 (ükssada viiskümmend) krooni.

40. A L’i esitatud tsiviilhagi 4800 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista D.I-lt A L’i kasuks 4800 (neli tuhat kaheksasada) krooni, milline summa tuleb tasuda AL arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank.

41. Asitõend: s/a Mercedes Benz Vito riikliku registreerimismärgiga XXX, mis tagastati omanikule D.I-le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule D.I-le .

42. Asitõendid: sõiduautost Mercedes Benz Vito riikliku registreerimismärgiga XXX äravõetud asjad: 1. akulaadija Dania nr. 50513249; 2. väike vasar; 3. elektrikäi; 4. sahtlite kinnitused - 11 tk.; 5. metallist raudkang; 6. suur nuga; 7. kruvikeeraja; 8. plastmassist detail; 9. kleeplint; 10. aku käivitamisjuhtmed; 11. klaviatuuri numbrid; 12. kaks arvutijuhet ja väike hõbejuhe; 13. hõbedast ja pruuni värvi kleeplindid - 2 tk.; 14. kõrvaklapid; 15. mõõdulint; 16. №kia HS-23 handsfree; 17. väike ventilaator; 18. sammulugeja Aeg koos juhendiga; 19. väike hari, sigar, üks pesuklõps, kahepoolne kleeplint; 20. kangast kate; 21. musta värvi kunstnahast kott; 22. kilekott Braun; 23. töökindad Briko; 24. silikoonpasta; 25. voolikuga ehituspüstol; 26. BSCS Europe käekott;

27. Nike Air käekott; 28. kraabits Würth; 29. automaki Sony esipaneel; 30. Nike tossud s. 45; 31. binokkel kotis; 32. väike teatrikott; 33. pokskindad Falco; 34. kilekott Prisma koos tolmuimejaga pakendis; 35. spordikott Dutchman; 36. spordikott Baseball koos erinevate tööriistade, metalltorude ja kruvidega jm. 37. naastrehvid – 4 tükki, mis on vormistatud leiuna ja antud Põhja Prefektuuri Lõuna Politseiosakonda hoiule kuni omaniku tuvastamiseni, jätta Põhja Prefektuuri Lõuna Politseiosakonda asjade omanike tuvastamiseni ja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele.

43. Asitõendid: mobiiltelefon №kia 2610

koos Sim-kaardiga, kaks

märkmikku,

plastmassämber koos Knauf segudega (3 pakki), mis tagastati omanikule D.I-le , jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule D.I-le.

44. Asitõendid: peegel, õhkpüstol GAMO P-23 nr. 04-4C-851815-08, sae varuterad, mälupulk Acme 1Gb, kohver tööriistadega LIFT, mis tagastati omanikule D.I-le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule D.I-le.

45. Asitõendid: valuveljed suverehvidega (4 tk), mis tagastati omanikule UV´le, jätta KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule UVle.

46. Asitõendid: Spordikott Mountan Expedition, elektriline ketassaag Black-and-Decer, auto tolmuimeja Car-Line/All Rider koos pappkarbiga, dekoratiivlint air-line pakendis, tiigrimustrilised istmekatted (2 tk), salongivalgustuse komplekt pakendis, dekoratiivpedaalide komplekt pakendis, üks saekett koos hammasrattaga, porimatid (4 tk), mis tagastati omanikule MÕ’ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule MÕile.

47. Asitõendid: suusasaapad Fischer, mis tagastati omanikule ÜS’ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p

2 alusel asjade omanikule ÜSile.

48. Asitõendid: suuskade triikraud SWIX kohvris, rullsuusad Swenor, suusad Fischer, mis tagastati omanikule ER’ale, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule ER.

49. Asitõendid: subwoofer (bassikõlar) Magnat Edition B30, jalgpallitossud NIKE, musta värvi kohvris akutrell, kruvikeerajate komplekt karbis, PlayStation 2 konsool koos kahe puldiga, neli kruvikeerajat, ehitusnuga koos varuteradega, jope Croupp, jope Reserved, seljakott Adidas, pikendusjuhe, CD hoidik koos 17 plaadiga, DVD film, Thom tehnika CD plaat, TDK plaat kaanega, tarkvara plaat CD Epson (3 tk), CD ümbris, mis tagastati omanikule EMle, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule EM.

50. Asitõendid: kilekott koos kosmeetika tarvikutega, päevituskreem, päevitusõli, peavõru, žiletid, BaByliss juukselõikuri komplekt, mänguauto akulaadija New Brught, rulluisud Rossingol, jope Polar Dreams ja jope Five Seasons, naiste saapad, särk, kaks pikkade varrukatega särk, pesu komplekt koos riidepuuga, karvane krae, mis tagastati omanikule SS’le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule SSle.

51. Asitõendid: musta värvi kott, milles olid raamatud, sõnastikud, kujukesed, fotod jt, mis tagastati omanikule NS´le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule NSle.

52. Asitõend: motoroller QM50QT, mis tagastati omanikule JZ’le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule JZle.

53. Asitõendid: CD mängija/radio Pioneer DEH-P5500MP ja GPS seade TOM-TOM, mis tagastati omanikule LP’ale, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule LPale.

54. Asitõendid: õhuballoon, kaks kruvikeerajat, lapiktangid ja pakk prügikottidega, mis tagastati omanikule DS, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule DSle.

55. Asitõend: musta värvi mapp, mis anti hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

56. Asitõend: halli värvi mantel, mis tagastati omanikule VP’le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule VPle.

57. Asitõendid: kilekott, lauatelefon Panasonic, arvutikaitse ekraanvarjuga, lauatelefon Siemens, kõrvaklapid, mikrofon, 4 mütsi, modem, 4 ämbrit, kapp, laud, bürootool ratastega, paberitega kaaned ja mapid, hari, mis tagastati omanikule TP’le, jätta KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule TPle.

58. Asitõend: kangatükk, mis tagastati omanikule KT, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule KT.

59. Asitõend: õhkpüstol kaliibriga 9mm kohvris, mis saadeti Lõuna Politseiosakonna väärteomenetluse alustamise otsustamiseks jätta Põhja Prefektuuri Lõuna Politseiosakonnale kuni alustatud menetluses lahendi tegemiseni.

60. Asitõend: kilekott koos kangatükkidega, puust küünlaalus, mis anti hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

61. Asitõend: Olympic Casino Bonus Clubi kaart, mis tagastati omanikule Olympic Casino Eesti AS’ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule Olympic Casino Eesti ASle.

62. Asitõend: sõiduk Volkswagen Passat riikliku registreerimismärgiga 114MLI, mis tagastati omanikule AG’ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule AGile.

63. Asitõendid: taskulamp ja sündmuskohalt võetud DNA proovid, murtud noatera tükid, mis anti hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

64. Asitõend: sõiduk Ford Focus riikliku registreerimismärgiga XXX, mis tagastati omanikule HA, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule HA.

65. Asitõendid: musta värvi nahast portfell, kõrvaklapid №kia HS47 ja disk OVI №kia Suite 0751359 ümbrusega, kollased märkpaberid Alter õigusbüroo nimega, paber telefoni numbriga, ümbrik 4 fotoga, dokumendid, musta värvi vihik, kaart, tühi ümbrik, mapp koos ARK erinevate dokumentidega, mapp koos erinevate notariaalselt tõestatud volikirjadega (nr 1339, 2063, 1821, 666, 3123, 6659), mapp koos lihtvolikirjaga, vara hindamise akt, EMT kasutusleping, mapp koos valge paberiga, mapp koos müügilepingutega nr 621, 4239, 3121, 3920, CD plaadid: My doc Folders 10.2006, Microsoft Office XP Small Business, My dokumente, OÜ Eddicont, A.L, Prolain Holding visiitkardid, kolm PIN-kalkulaatori nr XXX, SEB XXX, CD plaat Epro, 4 pastapliiatsit, preservatiiv Romed, MP3 mängija Philips 4GB koos kõrvaklappidega, mälupulk №kia Nseries USB Elash Disk 64Mb nr 089709, presstempel Amro Holding L.P nimele, 2 tavatemplit Handy Stamp SQ-32, märkmik, Tele2 Simpel kaardid nr 58509397, 58509396, 58509395, kliendikaarti, s/a Volvo riikliku registreerimismärgiga 282APB registreerimistunnistus, s/a Mercedes Benz E270 dokumendid, mis tagastati omanikule A L’ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule A Lile.

66. Asitõend: CD plaat Kotkapoja 2 turvakaamera salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd täielikult tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate R.O , D.I , Kristiina-Olga G.F-i ja J.V süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanute LP´a, RLi, DS, KL´i, JZ, AGi, HT, VP, TP, KT, RV’i, ÜS’i, AM’i, KS, UV, MÕ’i, PK, ER, UV, EM, SS ja A L ütlusi, OÜ LH, JZ avaldust, tunnistajate PS’e, M R , A K ’i, G R ’i, Š M , M G , T B , G B ’i, A P , R K , S I , E A , V V , H A ’i ja T P ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Marko T ’e, Kalev L , Marko T ’e ja Igor G ’i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, kahtlustatavate kinnipidamise protokolle, väärteoprotokolle nr.

230207002731,

230207002731,

230207003046, 230207003499, 230207004822, väärteomenetluse 230207003046 lõpetamise määrust, R.O poolt vara väljaandmise akte, sõrmejäljeekspertiisi akti nr. SS-0270- 09/2385, sõidukite vaatlusprotokolle, sõiduki pukseerimise akte, kinnipidamise ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava R.O käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on R.O-le esitatud süüdistus

7 varguse episoodis, millised ta pani süüdistusakti kohaselt toime ajavahemikul 02.03.2009 kuni 26.01.2010, so vähem kui 10 kuu jooksul. Sellistest andmetest saab järeldada, et varguste toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks ning süüdistatava käitumine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegudest kuuel korral pandi kuritegu toime sisenemisega kas sõidukisse, elamu trepikotta, keldrisse või garaaži ning kõigil kordadel on sisenemine sõidukisse või ruumi toimunud sõiduki või ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes.

Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et kolme varguse toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemisena, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Peale selle on on süüdistatava R.O käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.O karistatud Harju Maakohtu 29.03.2006 otsusega KarS § 422 lg 1 järgi ühe aastase vangistusega ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Seega kehtis süüdistatava suhtes üheaastane sõiduki juhtimise keeld kogu selle aja, mil süüdistatav kandis karistust kinnipidamisasutuses ja lisaks kohtuotsusega määratud ühe aasta alates süüdistatava vabanemisest karistuse kandmiselt.

Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 08.05.2007 ning seega kehtis sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine alates 08.05.2007 kuni 07.05.2008. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti R.O mootorsõiduki juhtimisel kinni 03.07.2007, 12.08.2007, 04.09.2007, 14.10.2007 ja 24.11.2007, seega ajal, mil jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega oli temalt ära võetud sõiduki juhtimise õigus. Seejuures peab isik ise sellist lisakaristust täitma ning hoiduma sõiduki juhtimisest jõustunud kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul.

Seega R.O hoidis tahtlikult kõrvale temale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest ning kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena, so KarS § 329 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg

2 p 6, 7, 8, 9 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on D.I-le esitatud süüdistus 5 varguse episoodis, millised on toime pandud 2009 aasta juunist kuni 2010 aasta aprillini, so 10 kuu jooksul. Sellistest andmetest saab järeldada, et varguste toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks ning süüdistatava käitumine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegudest neljal korral pandi kuritegu toime sisenemisega kas sõidukisse, elamu trepikotta, keldrisse või garaaži ning kõigil kordadel on sisenemine sõidukisse või ruumi toimunud sõiduki või ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes.

Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et kõigi varguste toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav varastas koos teise isikuga Swedbank Liising ASle kuuluva ja AGi kasutuses olnud sõiduauto VW Passat maksumusega 437 500 krooni koos autos olnud esemetega, varastades kokku vara 443 700 krooni ulatuses, milline kahju on hinnatav suure varalise kahjuna KarS § 199 lg 2 p 6 mõttes, kuivõrd see kahju ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.

Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemisena, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud suures ulatuses, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani J.V 26.01.2010 toime kaks varavastast kuritegu, olles sel ajal isikuks, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest ja kelle karistus uue varguse toimepanemise ajaks ei olnud kustunud.

Samas pani süüdistatav toime kaks vargust järjest. Seega on tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega ning süüdistatav oli KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungiti mõlemal korral elamu keldrisse ning kõigil kordadel on sisenemine ruumi toimunud ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et kõigi varguste toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt.

Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Olga-Kristina G.F-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Olga-Kristina G.F grupis koos D.I, Marko Tunis’e ja R.O-ga 19.11.2009 kella

03.35 paiku tungis sisse T -V OÜ-le kuuluvasse garaažiboksi nr 9, aadressil Tallinn XXX ja võtsid sealt ära VP’le kuuluva sügismantli maksumusega 3000 krooni ning G OÜ-le kuuluvat vara 5702 krooni väärtuses ning samuti Keeli Teede´le kuuluva kangatüki maksumusega 100 krooni, kokku võõrast vara 8802 krooni väärtuses, mille laadis D.I autosse, kuid ei jõudnud oma tegu lõpuni viia, kuna peeti politseipatrulli poolt kohapeal kinni. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungis süüdistatav võõrasse garaaži ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes.

Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et varguse toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et kuivõrd süüdistatav ei jõudnud kuritegu lõpule viia ja ta peeti kinni, siis on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on D S esitanud tsiviilhagi 8200 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete ning sissetungimisega tekitatud kahju väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ja sissetungimisega tekitas kahju R.O, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 8200 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.O-lt D S ´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on RL esitanud tsiviilhagi 500 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamta loodi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva loodi varastas R.O , kes seda on ka ise tunnistanud.

Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.O-lt RL´i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on KL esitanud tsiviilhagi 3208.30 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgrataste osade väärtust ning remondiga tekkinud kulu. Kannatanu on tsiviilhagi tõendamiseks esitanud kviitungi jalgrataste osade maksumuse ja montaaži teostamise kohta. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas R.O , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3208,30 krooni.

Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.O-lt KL’i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on KÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 3978 krooni nõudes, mis sisaldab endas keldriukse kahe lukusüdamiku lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid ukselukkude lõhkumisega kahju R.O , D.I ja J.V . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3978 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista solidaarselt R.O-lt , D.I-lt ja J.V-lt KÜ kasuks. Kohtueelsel menetlusel on UV esitanud tsiviilhagi 100 krooni nõudes, mis sisaldab endas sissemurdmisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvasse keldrisse murdsid sisse R.O, D.I ja J.V .

Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõistasolidaarselt R.O-lt, D.I-lt ja J.V-lt UVkasuks.

Kohtueelsel menetlusel on MÕ esitanud tsiviilhagi 150 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata saeketi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastasid R.O, D.I ja J.V . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 150 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista solidaarselt R.O-lt, D.I-lt ja J.V-lt MÕ’i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on A L esitanud tsiviilhagi 4800 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete väärtust.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas D.I-ga ühiselt tegutsenud seni tuvastamata jäänud isik. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4800 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista D.I-lt A L kasuks. R.O-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

KarS § 329 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Süüdistatavat süüdistatakse täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises viiel korral. Süüdistatav vabanes Harju Maakohtu 29.03.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmiselt 08.05.2007 tingimisi ennetähtaegselt karistuse ärakandmata osaga 5 kuud ja 8 päeva katseajaga 1 aasta ning määratud katseaja jooksul pani toime viis tahtlikku kuritegu.

Vaatamata sellele, et teda korduvalt kinni peeti, jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud süütegude arv ja nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlus annavad kohtule aluse hinnata, et süüdistatava süü ei ole väike ning süüdistatavale tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuivõrd süüdistataval puudub pikemat aega sissetulek ning teda süüdistatakse ka varavastaste kuritegude toimepanemises, asub kohus seisukohale, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavale inkrimineeritud Kar § 199 lg 2 p 7, 8, 9 kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudus ja puudub käesoleva ajani süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka elatisvahendite saamine varguste toimepanemisest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Menetletavas kriminaalasjas on R.O-le esitatud süüdistus 7 varguse episoodis, millistega kuuel korral lõppkokkuvõttes tekitati varaline kahju ja üks vargus jäi katse staadiumisse. Seejuures peeti teda korduvalt kahtlustatavana kinni ja vabastati seejärel, andes talle võimaluse edasise käitumise muutmiseks, kuid sellele vaatamata jätkas süüdistatav järjekindlalt varguste toimepanemist. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest ja tekitatud kahjude suurusest ning kohus asub seisukohale, et süüdistatavale tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas ilmneb kriminaaltoimikust, et süüdistatav on menetluse vältel aktiivselt kaasa aidanud kuritegude avastamisele, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistused alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid.

Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud eriliigilised süüteod on toime pandud eraldi tahtlusega, need kuriteod riivavad erinevaid õigushüvesid ja on toime pandud erineval ajal ja pikema aja jooksul, mis näitab süüdistatava väljakujunenud negatiivset suhtumist õiguskorda, asub kohus seisukohale, et karistusi liites ei ole võimalik kergemat karistust kaetuks lugeda raskema karistusega ning mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud osa tegudest on toime pandud katseajal, mil ta oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuulub käesoleva otsusega mõistetavale liitkaristusele kuritegude kogumis liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 sätete alusel.

D.I-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudus ja puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 6 korda. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus viies varguse episoodis, millistest ühega tekitati suur varaline kahju. Vaatamata ühe varguse toimepanemiselt kinnipidamisele, jätkas süüdistatav varguste toimepanemist. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest, eesmärgiks seatud varaliste kahjude suurusest ning tegelikkuses tekkinud varalistest kahjudest pärast varastatu äravõtmist. Samas peab kohus vajalikuks karistuse määra valikul arvestada ka sellega, et süüdistatava käitumist iseloomustab neli erinevat kvalifitseerivat tunnust, mis näitab inkrimineeritud tegude ohtlikkust. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava süüd ei saa pidada väikeseks, vaid pigem suureks ning kohus leiab, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 14.12.2007 otsusega varguste toimepanemise eest ning mõistetud karistusest pöörati koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust, mille ärakandmiselt vabanes süüdistatav 27.12.2007. Süüdistatava suhtes kohaldati katseaega 2 aastat ning kaks temale inkrimineeritud kuritegu pani süüdistatav toime temale määratud katseajal. Sellele järgnevalt pikendati süüdistatava suhtes kohaldatud katseaega ühe aasta võrra ning süüdistatav pani pikendatud katseaja jooksul toime veel kolm vargust.

Sellised andmed näitavad süüdistataval õiguskuulekuse jätkuvat puudumist. Samas leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna võib arvestada aktiivset kaasaaitamist kuritegude avastamisele, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses.

J.V-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ja ta kandis eelmist karistust. Varasema otsusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata jäetud 7 kuuline vangistus aga pöörati täitmisele ning käesoleval ajal kannab ta juba järgmise otsusega mõistetud liitkaristust.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat kahe varguse toimepanemises, mis on toime pandud katseajal. Mõlemad kuriteod on toime pandud ühel päeval ning vaatamata varastatu suurele kogusele saadi varastatu kätte. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt ei olnud süüdistatava osalus ka niivõrd aktiivne kui teistel süüdistatavatel nende kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat on juba vahepeal karistatud ning ärakandmata karistus on samuti täitmisele pööratud, leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid ning süüdistatava süü suurust, tekitatud kahju suurust ning kuriteoepisoodide vähesust arvestades peab kohus võimalikuks lugeda käesoleva otsusega mõistetava karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema liitkaristusega.

G.F-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Karistust

kergendava

asjaoluna

arvestab

kohus

süüdistatava

kahetsust. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud.

Seetõttu

tuleb

süüdistatava

suhtes

kohaldada

isiku

vabadust

piiravat

karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse katse toimepanemises, sellest tulenevast süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas, arvestades süüdistatava tahtlust varalise kahju tekitamisel ning see tahtlus ei olnud suunatud sellise kahju tekitamisele, mis mõningal määral ületaks väheväärtusliku vara väärtust, leiab kohus, et süüdistatavale ei saa mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja tal on ülalpidamisel alaealine laps, leiab kohus, et süüdistatav ei vaja veel kriminaalhooldaja järelevalvet ning kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid minimaalse katseajaga.

Märt Toming

kohtunik