3-21-1454/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1454 Määruse kuupäev

19. juuli 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X (X) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-1454.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja tõendite kogumise taotlus rahuldamata.

4. Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise ja kaebetähtaja ennistamise taotlused läbi vaatamata.

5. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 30. juunil 2021 X.X kaebus Viru Vangla vastu. Kaebaja soovib, et kohus tühistaks Viru Vangla 21. mai 2021. a otsuse nr 6-16/139-6 ja rahuldaks tema 24. juuni 2020. a kahju hüvitamise avalduses esitatud taotlused ning arvestaks kaebuse põhjendustena

23. augusti 2020. a kahjunõudes ja selle 5. novembri 2020. a täienduses nimetatud asjaolusid.

Kaebuse kohaselt piiras vangla kogu vangistuse vältel kaebaja õigusi enam kui vangistusega paratamatult kaasneb, tehes seda seadusi eirates ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevate seaduste alusel. Kaebaja on seisukohal, et vangla muutis vangistuse tasuliseks ning alandas tema inimväärikust. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

2. Viru Vangla esitas 1. detsembril 2021 kohtule kaebuse asjaoludega seotud haldusmenetluse materjalid (sh Viru Vangla 21. mai 2021. a otsuse nr 6-16/139-6 ja selle aluseks olnud kaebaja pöördumised). Vangla märkis, et 24. juunil 2020 ei ole kaebaja vanglale ühtegi pöördumist esitanud.

3-21-1454

3. Tartu Halduskohtusse saabus 3. jaanuaril 2022 kaebaja taotlus temaga seotud menetluste peatamiseks, kuna ta ei ole võimeline menetlustes osalema, ning riigi õigusabi taotlus.

4. Tartu Halduskohus jättis 10. jaanuari 2022. a määrusega kaebaja taotlused menetluse peatamiseks ning riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega. Kaebajal tuli kohtule esitatud hüvitamiskaebust täpsustada ja selgelt välja tuua juhtumi kirjeldus, millega seoses on kaebus esitatud, ning teatada, kas ta nõuab hüvitist konkreetses suuruses või soovib õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, andis kohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus.

5. Kaebaja esitas 19. jaanuaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kinnitas, et on soovinud esitada hüvitamiskaebuse. Kaebaja osutas, et kahjunõudes nimetatud asjaolud kogumis alandasid tema inimväärikust ning ta taotleb hüvitist kahjunõude punktis 1 nimetatud määras. Kohus võib hüvitise suurust muuta, kui leiab, et taotletav summa on liiga suur või väike.

Kaebaja osutab, et teab, et peab selgitama oma kahjunõudes nimetatud kaebuste sisu, ning on asunud kirja panema kahjunõude osade punktide selgitusi, kuid see jäi pooleli, kuna ta ei suutnud rohkem. Kaebaja palub selgituste vormistamiseks aega. Kaebaja osutab, et kirjutas oma probleemi lahti ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, ning palub sellega tutvuda. Samuti palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg.

6. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas riigi õigusabi andmata jätmist. Tartu Ringkonnakohus tagastas 2. veebruari 2022. a määrusega määruskaebuse.

7. Tartu Halduskohus jättis 21. juuni 2022. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis kaebajale tähtaja kahjunõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Kaebajal tuli lühidalt ja selgelt kaebuse teksti täiendada ning selgitada, millise konkreetse tegevusega ja millisel ajavahemikul või hetkel vangla kaebajale mittevaralist kahju tekitas. Kaebuse puudused tuli kõrvaldada seitsme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

8. Kaebaja esitas 4. juulil 2022 halduskohtu 21. juuni 2022. a määrusele vastuse. Kaebaja teatab, et tänaseks on asjaolud muutunud. Kaebajal on tuvastatud keskmine liikumisja vaimne puue ning ta on tunnistatud töövõimetuks. Kaebaja märgib, et kuna ta on tunnistatud 100% töövõimetuks, siis tal on igal juhul õigus riigi õigusabile.

Kaebaja osutab, et vaatamata korduvatele taotlustele ei ole vangla võimaldanud talle teise psühhiaatri vastuvõttu. Samuti ei võimaldata uue arstiga kohtumist. Kaebaja osutab, et ta on seitsme aasta jooksul, mil ta on vanglas viibinud, teeninud 0,26 eurot, millest sai kätte 30%. Kaebuse põhjendatust tõendab ainuüksi see, et iga kord, kui kaebaja viidi arsti (sh psühhiaatri) vastuvõtule, olid valvurid kogu vastuvõtu aja kaebaja ja arstiga samas ruumis. Kaebus on ka kõige väiksema rikkumise tõttu põhjendatud. Kaebaja osutab, et tema rahaline seis, haridus ja tervislik olukord tingivad selle, et ta ei suuda ise end kohtus esindada. Kaebaja palub riigi õigusabi psühhiaatri vastuvõtule saamiseks ning enda esindamiseks käesolevas asjas alates hetkest, kui ta suudab asja materjalid advokaadile edasi anda.

3-21-1454

Kaebaja palub võtta haldusasja nr 3-22-1048 juurest antud asja juurde tõendid tõendamaks, et tal on puue ja ta on tunnistatud töövõimetuks.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus annab kõigepealt hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I), seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse ja tõendite kogumise taotluse (II) ning viimasena võtab seisukoha kaebaja riigilõivust vabastamise ja kaebetähtaja ennistamise taotluste kohta ning otsustab kaebaja nime varjamise vajaduse üle määruse avalikustamisel (III).

I

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

11. Tartu Halduskohus jättis 21. juuni 2022. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtumääruse isiklikult allkirja vastu kätte 27. juunil 2022. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema 28. juunil 2022 ning möödus 4. juulil 2022. Kaebaja ei ole kaebuses esinenud puuduseid käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud. Kaebaja ei ole kohtult taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Kohus osutab, et 4. juulil 2022 riigi õigusabi taotluse esitamine ei peatanud menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5).

12. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS §-de 37−39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule teada andnud, millise konkreetse tegevusega seoses ta kahju hüvitamist nõuab ning millisel ajavahemikul või hetkel ja kuidas vangla kaebajale mittevaralist kahju tekitas, ei ole kaebaja HKMS § 38 lõike 1 punktist 6 tulenevalt esitanud vaidlustatud haldusakti ja/või toimingu sisu ega kuupäeva ega HKMS § 38 lõike 1 punktile 7 tuginedes kaebuse faktilisi põhjendusi. Kaebaja märkis küll kaebuses, et kõik põhjendused on toodud vanglale esitatud 23. augusti 2020. a kahjunõudes ja selle 5. novembri 2020. a täienduses, kuid kohus ei saa ise hakata kaebust kohtueelse menetluse materjalide põhjal sisustama, seda enam, et kohtu hinnangul ei ole kaebaja ka kohtueelses menetluses kõiki vanglale ette heidetud rikkumisi piisavalt üksikasjalikult kirjeldanud. Kohtusse pöördudes tuleb kaebajal kaebuses ise piisava põhjalikkusega selgitada, millal ja kuidas (millise tegevusega) on haldusorgan talle kahju tekitanud. Praeguses asjas pole kaebaja kohtumenetluses selliseid põhjendusi esitanud. Kohtule jääb selgusetuks, millise ja millal toimunud vangla tegevusega seoses kaebaja kahju hüvitamist nõuab ning kuidas on vangla kaebajale kahju tekitanud. HKMS § 41 lõike 1 järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus rõhutab veel kord, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset (sh kaebuse alust) sisustama. HKMS § 2 lõike 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-21-1454

II

14. Kaebaja on 4. juulil 2022 esitatud taotluses märkinud, et esitab riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks käesolevas haldusasjas. Samuti osutab kaebaja vajadusele saada psühhiaatri vastuvõtule. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja taotlust mõista selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks praeguses halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile 5.

15. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

16. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel keelduda. Praeguses asjas kohtule esitatud kaebaja avaldused kinnitavad, et vajaduse korral on kaebaja võimeline oma mõtteid ja tahet väljendama. Vaatamata sellele, et kaebaja sõnul on tal vaja tulenevalt tervislikust seisundist kohtus esindajat, ei pea kohus seda põhjendatuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate vältel kui ka viimase poole aasta jooksul esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi ja muid avaldusi, mistõttu saab järeldada, et kaebaja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga ning halvenenud terviseseisund ei ole takistanud tal kohtusse pöörduda. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ise menetlusdokumente (sh võimalikku määruskaebust) koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohtule kahjunõude esitamisel ei eeldata kaebajalt põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni, vaid faktilisi põhjendusi. Asjaolusid ei saaks kaebaja eest kirjeldada ka esindaja ilma, et kaebaja neid ise talle ei selgitaks. Kahjunõude lahendamisel on kohus kohustatud kohaldama ise õigust ning järgima selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet, mis kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist.

17. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on ekslik arusaam, et 100%-ne töövõime kaotus on aluseks riigi õigusabi saamisel. RÕS ei sätesta, et isikule tuleks anda riigi õigusabi tulenevalt tema töövõime kaotusest (või puudest). Kuna kaebaja puuduv töövõime ega puue ei tingi talle riigi õigusabi andmist, jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse võtta haldusasja nr 3-22-1048 materjalide hulgast praeguse asja juurde tõendid, mis kinnitavad tema puuduvat töövõimet ja puuet.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

19. Seoses kaebaja sooviga saada psühhiaatri vastuvõtule märgib kohus, et kaebajal on võimalik tervisega seotud probleeme lahendada läbi vangla meditsiiniosakonna, kus vajaduse korral suunatakse kaebaja edasi vastava spetsialisti juurde (vangistusseaduse § 53 lõige 2). Vangla sisekorraeeskirja § 9 lõige 2 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. RÕS ei sätesta, et isikule tuleks anda riigi õigusabi tulenevalt tema väidetavalt kehvast tervislikust seisundist.

3-21-1454

III

20. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise ja kaebetähtaja ennistamise taotluste osas. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

21. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)