3-22-1537/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-1537 Määruse kuupäev 19. juuli 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Helen Halliku kaebus korteriühistu tegevuse peale RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte Helen Hallikule.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Helen Hallik esitas 16. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Pärnu linn, Rohu tn 107 korteriühistu tegevuse peale. H. Hallik selgitas, et soovis korteriühistu esinaiselt ja raamatupidajalt korteriühistu koosoleku protokolli, kuid keegi ei reageerinud. H. Hallik palub infot, kas on võimalik teha Pärnu linn, Rohu tn 107 korteriühistu esinaisele Eha Kasele (Kask) ettekirjutus väljastada täismahus 28. juunil 2022 (kaebuses ekslikult märgitud juulil) toimunud koosoleku protokolli kogu sisu ja koosolekul reaalselt viibinud korteriomanike nimekiri.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-i 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb avalik-õigusliku suhte all mõista õigussuhet, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte üheks pooleks peab olema avaliku võimu kandja ning eraisiku tegevuse peale kaebamisel tuleb esmalt tuvastada see, kas eraisik täitis konkreetsel juhul avalikku ülesannet (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura, 2013, § 4 kommentaar lk 36‒42 ja seal viidatud kohtupraktika).

3. Praeguse vaidluse esemeks on korteriomaniku nõue korteriühistu juhatuse vastu korteriühistut puudutavate dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

4. Korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriühistu ja liikmete vahelised õigussuhted on oma olemuselt eraõiguslikud. Praeguses asjas ei ole ilmnenud, et korteriühistu täidaks kaebuses esile toodud asjaoludega seoses avalik-õiguslikku ülesannet. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, on

tsiviilasi ja kuulub lahendamisele maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1, § 9 lg 1 ja § 11 lg 1).

5. KrtS § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

TsMS 61. peatükk „Korteriomandi ja kaasomandi asjad“ reguleerib hagita menetlust korteriomaniku ja korteriühistu vaheliste vaidluste lahendamiseks.

6. Niisiis kuulub praegune vaidlus kui tsiviilasi lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses. H. Hallikul tuleb oma murega pöörduda Pärnu Maakohtusse. Halduskohus ei ole pädev seda vaidlust lahendama.

7. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik