2-22-119853/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-119853

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2022, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-22-119853 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi RXXXX KXXXX vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150 Harju maakond), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: Rxxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald, 4xxxx, xxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxx@gmail.com) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlus ja kinnitada Osaühingu Aktiva Finants ja Rxxxx Kxxxxx vahel 13.07.2022 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 2048,61 eurot, intressivõla katteks 206,54 eurot, viivisevõla katteks 901,31 eurot, sissenõudmiskulude katteks

150 eurot, avaldaja menetluskulu katteks 20 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 57,31 eurot, kokku kompromissi summa 3383,78 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Kuupäev Kuumakse (eurot) 16.08.2022 100 16.09.2022 100 16.10.2022 100 16.11.2022 100 16.12.2022 100 16.01.2023 100 16.02.2023 100 16.03.2023 100 16.04.2023 100 16.05.2023 100

2-22-119853 16.06.2023 100 16.07.2023 100 16.08.2023 100 16.09.2023 100 16.10.2023 100 16.11.2023 100 16.12.2023 100 16.01.2024 100 16.02.2024 100 16.03.2024 100 16.04.2024 100 16.05.2024 100 16.06.2024 100 16.07.2024 100 16.08.2024 100 16.09.2024 100 16.10.2024 100 16.11.2024 100 16.12.2024 100 16.01.2025 100 16.02.2025 100 16.03.2025 100 16.04.2025 100 16.05.2025 83,78

1.2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga 915703395.

1.3. Kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromissi punktis 1.1 fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.

1.4. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-119853 menetlus Osaühing Aktiva Finants hagi Rxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada hagejale pool riigilõivust, s.o 57,31 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 06.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Kxxxxxxt 3299,31 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 10.06.2022 Rxxxx

2-22-119853 Kxxxxxxx makseettepaneku. RxxxxxKxxxx esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 29.06.2022.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

10.07.2022 esitasid pooled kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks. Vastavalt kohtu selgitustele (hagejal õigus pool riigilõivu tagasi saada, maksegraafik tuleb ümber teha) esitasid pooled 13.07.2022 parandatud kompromissi, mille palusid kinnitada.

Kohtumääruse põhjendused TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse.

Pooled on esitanud kompromissi enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte parandatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-22-119853 TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid menetluskulude hüvitises kokku kompromissis, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 57,31 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasunud 114,63 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu hagejale tagastada hageja poolt märgitud isikule ja pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik