2-21-1904/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1904

Tsiviilasi

R. L. hagi M. V., V. V. ja M. V. vastu kahju

hüvitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja nõuded kostja 1 vastu 7280,00 eurot

Hageja nõuded kostja 2 vastu 7280,00 eurot

Hageja nõuded kostja 3 vastu 7280,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

R. S.

Kostja 1 M. V. (isikukood XXX)

Kostja 2 V. V. (isikukood XXX)

Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja M.R.

Kostja 3 M. V. (isikukood XXX)

Kostjate 1, 2 ja 3 lepinguline esindaja A. T.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.05.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes ja kohustada M.

V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul

telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,

ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus

vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L.

kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./

kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ /---/ Kõigepealt ta

võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud

kah“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“

2. Jätta rahuldamata osaliselt R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes kohustada

M. V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul

telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,

ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus

vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L.

kohta järgmise ebaõige faktiväite: No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi

teda“, „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas

välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi

kallale ja lõigi“ ning „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet.“

3. Jätta rahuldamata R. L. hagi M. V. ebaõigete andmete ümberlükkamise esmases

nõudes kohustada M. V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl

20.00 - 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade

(reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud

Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues

ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/

No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./ ei esitatud meile

ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal

kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja

lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja

lõigi“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ „Ta /R. L./ on supervaletaja

ju“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“

4. Rahuldada osaliselt R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes kohustada M. V.t

avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul

telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,

ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus

vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L.

kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. röövib/ teiste vara“ Lükkan selle

ebaõige faktiväite ümber.“

5. Jätta rahuldamata R. L. hagi M. V. vastu esmases nõudes kohustada M. V.t

avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul

telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,

ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus

vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L.

kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. on/ nihuke pasakott, teiste vara

röövib“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“

6. Jätta rahuldamata R. L. hagi V. V. vastu kohustada V. V.t avaldama 7 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris

esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid

ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin

21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige

faktiväite: „R. L. lõi mind vastu vasakut põske“ Lükkan selle ebaõige faktiväite

ümber.“

7. Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 700 eurot.

8. Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 200 eurot.

9. Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 700 eurolt

alates hagi esitamisest, so alates 06.02.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

10. Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 200 eurolt

alates hagi esitamisest, so alates 06.02.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

11. Jätta rahuldamata R. L. hagi V. V. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja

viivise väljamõistmise nõudes.

Menetluskulude jaotus

12. Jätta menetluskulud V. V. vastu esitatud nõuete osas R. L. kanda.

13. Jätta menetluskulud M. V. ja M. V. vastu esitatud hagi osas poolte endi kanda.

14. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt avaldati 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s

episood. Episoodi üheks teemaks oli juhtum x elurajooni nn suuremat sorti kodusõjast, kus

kaks vanemat inimest M. V. ja V. V. (kostjad 1 ja 2) elavad suures majas väidetavalt elektri ja

veeta ning väidavad, et nende väimees R. L. (hageja) jätab nad maa ja taeva vahele.

2. Hageja hinnangul avaldasid kostjad nimetatud episoodis hageja aadressil ebaõigeid ja

hageja au teotavaid väited. Kostja 1 avaldas hageja kohta, et hageja viskas teda tangidega,

hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja võttis kostjatelt ära interneti, hageja on

valetaja ja on raputanud kostjat 1. Kostja 2 avaldas hageja kohta, et hageja lõi teda vastu

põske. Kostja 3 avaldas hageja kohta „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“.

3. Hageja hinnangul ei saanud kostjatel hageja kohta ebaõigete ja tema au teotavate väidete

avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostja

põhjustas hagejale sellega mittevaralist kahju – kui hageja avastas, et kostjad olid hageja

kohta sellised väited avaldanud, hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult hageja

meeleolu ning tekitas hagejas sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist).

Kostjate avaldatu pärast ei räägi isegi naabrid enam hagejaga (ei ütle talle teregi) ning töölgi

suhtutakse hagejasse kostjate öeldu pärast halvasti.

4. Hageja palub:

4.1 Mõista igalt kostjalt (eraldiseisvalt) hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel ning mõista kostjatelt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise

(põhinõude) pealt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

4.2 Kohustada kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda

kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,

ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis):

„Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised

ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta

viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./

ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“

„Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt

küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /R.

L./ on mind siin raputanud kah“ „Ta /R. L./ on supervaletaja ju“ Lükkan need ebaõiged

faktiväited ümber.“

4.3 Alternatiivselt p-le 4.2 (s.o, kui kohus leiab, et p-s 4 esitatud nõuet pole võimalik ükskõik

missugusel põhjusel rahuldada) – kohustada kostjat I avaldama 14 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval

vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade

(reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija

saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./

kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks

kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis

meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta

/R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi

niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ Lükkan need

ebaõiged faktiväited ümber.“

4.4 Kohustada kostjat 2 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda

kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,

ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis):

„Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise

ebaõige faktiväite: „R. L. lõi mind vastu vasakut põske“ Lükkan selle ebaõige faktiväite

ümber.“

4.5 Kohustada kostjat 3 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda

kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,

ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis):

„Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise

ebaõige faktiväite: „/R. L. on/ nihuke pasakott, teiste vara röövib“ Lükkan selle ebaõige

faktiväite ümber.“

4.6 Alternatiivselt p-le 7 (s.o, kui kohus leiab, et p-s 4.5 esitatud nõuet pole võimalik ükskõik

missugusel põhjusel rahuldada) – kohustada kostjat 3 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl

20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate

või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L.

kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. röövib/ teiste vara“ Lükkan selle ebaõige

faktiväite ümber.“

4.7 Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjatelt

hageja kasuks välja menetluskulud 1357,00 eurot. Mõista kostjatelt hageja kasuks

väljamõistetavate menetluskulude pealt välja viivis võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

KOSTJATE VASTUVÄITED

5. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väitel on hagi alusetu ja tõendamata. Kostjate

avaldatud väited vastavad tõele ja on õiged. Kahju tekkimises on hageja ise süüdi, sest tingis

oma provokatiivse käitumisega hagejate vajaduse pöörduda Kuuuurija poole. Kuuuurija

saatest nähtub video, kus hageja on agressiivne kostja 3 suhtes.

6. Tangidega viskamine on tõendatud avaldusega politseisse ja kriminaalmenetluse

alustamata jätmisega. Kui kostja 1 soovis minna oma veenäitu vaatama (veemõõtja asub

hageja poolel) tuli hageja talle koridoris vastu ja sundis ta jõuga lahkuma, raputades teda

õlgadest. Valetamine on tõendatud kostja mustamisega koera varguse kohta Facebookis ning

valetamine, et kostjate vanematel pole mingit korterit olnud (seda kuulis pealt ka

sotsiaaltöötaja) ja hageja sai xxx asuva poolelioleva maja isalt kingituseks. xxx maja ehitus

algas kostja 3 korterimüügist saadud rahadega. Enne seda asus krundil üks kolmnurkse kujuga

mõne ruutmeetri suurune suveonn. Kostjad 1 ja 2 müüsid oma Mustamäel asuva korteri ja

saadud raha eest ehitasid välja xxx asuva garaažipealse eluruumi. Hageja valetas, et hageja ei

ole kostjat 2 löönud. Kostja 2 löömine on tõendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega,

tervisekaardiga ning tsiviilasjaga nr 2-20-5686, V. V. hagi R. L. vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes. Kuuuurija saates tunnistab hageja, et lõi kostjat 2. Pasakotiks nimetab

kostja 3 hagejat seetõttu, et hageja kasutab kostjaid 1 ja 2 ära kostja 3 mõjutamiseks, mis tuleb

välja ka kirjavahetusest. Kõik sellepärast, et hageja kaotas kostjale 3 kohtus vaidluses lapse

hooldusõiguse üle.

7. Käesolev hagiavaldus on esitatud vastusena sellele, et kostjad esitasid 23.10.2020 hageja

vastu hagi alusetu rikastumise nõudes ja hagi mittevaralise kahju nõudes. Hageja ei ole mingit

kahju saanud, vaid mõtleb välja lugusid, kuidas kostjatele kätte maksta ja raiskab laenatud

vara igalt kaasuse algatamiselt riigilõivu tasumisega ja oma kahele esindajale tasumisega.

Lisatud tõendid on piisavad tõendamaks, et hageja tegi ise kõik, et kostjad pöörduksid

"Kuuuurija" saatesse ning rääkisid avalikkusele oma probleemist. Seega on tegu hageja

käitumisega, mis tingis saates esitatud väidete avalikustamise, kusjuures väited ise ei ole

valed.

8. 23.05.2022 toimunud kohtuistungil vabandas kostja 3 hageja ees enda sõnakasutuse pärast.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud nõuete osas. Kostja 2 vastu

esitatud hagi jääb rahuldamata.

10. Hageja leiab, et kostjad on rikkunud tema isikuõigusi, avaldades hageja kohta ebaõigeid ja

au teotavaid faktiväiteid. Kostjad on seisukohal, et avaldatu on õige ja vastab tõele.

11. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kostjad

avaldasid hageja kohta 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s episoodis

järgmised väited. Kostja 1 avaldas: „Kui ma õues ütlesin, et ta kommunaalarved esitaks, siis

ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ (05.54). „Ta

ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruari kuu sees /---

/“ (06.22). „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta hüppas välja ja lihtsalt, et

„Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ (09.36). „Ega ta

on mind siin raputanud kah“ (10.22). „Ta on supervaletaja ju“ (15.04). Kostja 2 avaldas

hageja

aadressil

järgmist: „Lõi

siia“ (näitab

põsele)

(24.25).

Kostja

avaldas

järgmist: „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“ (11.29) (Kuuuurija saate salvestis,

13.08.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2). Kostjad nimetatud väidete avaldamist ei vaidlusta.

12. Kohus täitis 01.07.2021 määrusega selgituskohustuse ning andis kostjate poolt avaldatud

väidetele esialgse hinnangu. Samuti selgitas kohus nimetatud määrusega käesolevale

vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 39-40).

Mittevaraline kahjunõue

13. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu

isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik au

teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046

ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang

on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral

tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-

1-80-13, p 36). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt

selle faktilisest põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p

17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang,

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale

ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15).

14. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele

(VÕS § 1047 lg 2). Hageja peab tõendama väidete avaldamist ning põhistama väidete au

teotavat iseloomu, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost.

15. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

tuvastama rikkumise (kostja tegu – väidete avaldamine, väidete ebaõigsus või hinnangute au

teotavus, hagejale tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel), teo

õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures

toimub

loetletud

elementide

olemasolu

tuvastamine

etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Süü olemasolu eeldatakse ning

kostja peab tõendama süü puudumist.

16. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-

43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Vaidlus puudub, et

kostjad avaldasid 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s episoodis hageja

kohta väiteid. Seega on kostjad avaldajad.

17. Kohus analüüsib, kas kostjate poolt avaldatu on faktiväited või väärtushinnangud.

Kohus leiab, et kostja 1 poolt avaldatud väited, et hageja viskas kostjat 1 tangidega, hageja

läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja ei esitanud ühtegi arvet, hageja võttis kostjatelt ära

interneti ja hageja raputas kostjat 1 on faktiväited. Nimetatud väidete õigsust on võimalik jah-

ei skaalal kontrollida ning tõesust kohtumenetluses tõendada. Kõik avaldatud väited on

hagejat negatiivselt kajastavad. Seega on kostja 1 kohustatud tõendama, et väited vastavad

tõele.

Kohus leiab, et väide hageja on supervaletaja, on väärtushinnang. Tegemist on kostja 1

subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas

hageja on andnud alust selliseks hinnanguks. Kostjal 1 tuleb välja tuua asjaolud, mille põhjal

kostja 1 leiab, et selline hinnang on põhjendatud ja neid asjaolusid tõendada.

Kohus leiab, et kostja 2 poolt avaldatud väide, et hageja lõi teda, on faktiväide. Löömist on

võimalik tõendada. Väide on hagejat negatiivselt kajastav.

Kohus leiab, et kostja 3 poolt avaldatud väide „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“ on

liitväide, mis koosneb kahest osaväitest: (i) osaväide, et hageja võtab ära teiste isikute vara

ehk röövib, ning (ii), et hageja on pasakott. Vara röövimist on võimalik jah/ei skaalal

kontrollida, seega on tegemist faktiväitega. Pasakott on kostja 3 subjektiivne hinnang

hagejale. Võimalik on hinnata kostja 3 hinnangu põhjendatust, st kas hageja käitumine andis

alust hinnanguks, et hageja on pasakott. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures

mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli

mõistlik õigustus teist isiku kohta sellist hinnangut anda.

18. Kohus

analüüsib,

kas

avaldatud

faktiväited

vastavad

tegelikkusele

ja

kas

väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.

Kohus leiab, et kostja 1 poolt avaldatud väited, et hageja viskas kostjat 1 tangidega, hageja

läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja võttis kostjatelt ära interneti, hageja ei esitanud

ühtegi arvet ja hageja raputas kostjat 1 on faktiväited. Kõik avaldatud väited on hagejat

negatiivselt kajastavad. Seega on kostja 1 kohustatud tõendama, et väited vastavad tõele.

18.1 Kohus on seisukohal, et kostja 1 ei ole tõendanud tangidega viskamist. Kostja 1 leiab, et

tangidega viskamine on tõendatud avalduse esitamisega politseile ja kriminaalmenetluse

alustamata jätmisega (tl 46-47 pöördel). Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et

10.05.2020 avalduse näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, kuid nimetatud tõend ei

tõenda tangidega viskamist. Nimetatud tõend tõendab avalduse politseile esitamist. Tõenditest

nähtuvalt ei saanud kostja 1 tangidega pihta. Seega on tegemist ebaõige väitega.

18.2 Väide, et „Hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda“. Kohus leiab, et nimetatu on

tõendamist leidnud. Kostja 1 on tõendanud, et hageja lõi kostjat 2. Nimetatu on tõendatud

„Kuuuurija“ saatelõiguga, kus hageja tunnistab kostja 2 löömist. Hageja avaldas saates “Mina

ei ole löönud, ma lõin sellepärast, et ta kurat /kostja 2/, eemale läheks” (Kuuuurija saate

salvestis 14.28, 13.08.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2). Kohus on seisukohal, et õigeks

tuleb pidada kogu väidet, kuna ei saa lüüa ilma kallale minemata. Samuti on kohtu hinnangul

õige väide, et „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta hüppas välja ja lihtsalt, et

„Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“. Nimetatud väide kinnitab

sama löömise episoodi. Käesolevas menetluses on jutt ainult ühekordsest löömisest, korduvalt

löömist ei ole menetlusosalised esile toonud. Seega tuleb mõlemat löömise väidet pidada

õigeks.

18.3 Interneti väljavõtmine on tõendamata. Kohus selgitas, et väide on hagejat negatiivselt

kajastav ja seega on kostja 1 kohustatud tõendama, et väide vastab tõele. Kostja 1 ei ole

esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et hageja võttis kostjatel interneti ära.

Vastavalt on tegemist ebaõige väitega.

18.4 Väide „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet /. Kohus leiab, et kostja 1 on kohtule

esitatud e-kirjavahetusega hageja ja kostja 3 vahel tõendanud, et hageja ei esitanud kostjatele

arveid. 05.05.2020 kirjutas kostja 3 ja palus saata kostjatele arved alates 01.01.2019, kuna

kostjad soovivad need saata raamatupidajale, et see saaks arvestada välja kostja 1 ja kostja 2

võlgnevuse hagejale. Samuti soovis kostja 3 pilti veenäitudega, et ausalt oma tarbitud vee eest

maksta (tl 27 ja 27 pöördel). Hageja ei vaidlustanud kostja 1 väidet arvete mitteesitamise osas.

Seega on tegemist õige väitega.

18.5 Väide raputamise kohta. Kostja 1 selgitas, et kui kostja 1 soovis minna oma veenäitu

vaatama (veemõõtja asub hageja poolel) tuli hageja talle koridoris vastu ja sundis ta jõuga

lahkuma, raputades teda õlgadest. Kostja 1 selgitus ei tõenda raputamist. Seega ei ole kostja 1

enda avaldatud väidet tõendanud ja tegemist on ebaõige väitega.

18.6 Kohus võtab seisukoha, kas hinnang „supervaletaja“ on kohane. Mõistlik inimene

mõistab „supervaletajast“, et selline isik valetab pidevalt.

Kostja 1 tõi esile, et supervaletajaks olemist tõendavad kostja 3 mustamine Facebookis koera

varguse osas, kuna hageja teadis, et koer on kostja 3 valduses. Kirjavahetus toimus

16.04.2020, Facebooki läks teade üles alles 22.04.2020. Hageja esindaja tõi 23.05.2022

toimunud kohtuistungil esile, et „Kuuuurija“ saates taandub kogu põhimõte selgelt asjaolule,

et korteri oleks hageja nagu endale võtnud ja pole raha tagastanud. Koera teema ei puuduta

kuidagi M. V.t. Valetamise väidet tuleb analüüsida selle saate kontekstis (tl 117 pöördel).

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et valetamise väidet ei saa analüüsida koera teemast

lähtuvalt. Väidet tuleb analüüsida saate kontekstis.

Kostja 1 ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad müüsid korterid maha ja ehitus

algas kostja 3 rahadega. Tõendamata on ka väide, et kostja 1 ja 2 müüsid oma Mustamäel

asuva korteri ning saadud raha eest ehitasid välja xxx asuva garaažipealse eluruumi.

Hageja eitas algselt kostja 2 löömist. Kostja 1 on tõendanud, et hageja lõi kostjat 2. Nimetatu

on tõendatud „Kuuuurija“ saatelõiguga, kus hageja tunnistab kostja 2 löömist.

Seega on tõendatud üksnes see, et hageja valetas selle kohta, et ta ei ole kostjat 2 löönud.

Nimetatu ei anna aga alust anda hageja kohta hinnangut „supervaletaja“. Tegemist on

negatiivse hinnanguga. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat

konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus.

Nimetatud hinnang anti hagejale avalikkuse ees ning on sellest tulenevalt au teotav. Teise

isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest

keelatud ega õigusvastane. Samas on tegemist hagejale antud hinnanguga telesaates väga

paljude televaatajate ees. Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et hageja valetabki kogu aeg.

kostja 1 suutis kohtu ette tuua ja tõendada üksnes ühe väite valetamise kohta. Seega on

tegemist õigusvastase hinnanguga.

19. Kohus võtab seisukoha, kas kostja 2 poolt avaldatud vastab tõele.

Kostja 2 avaldas, et hageja lõi teda. Väide on hagejat negatiivselt kajastav. Seetõttu on väite

tõele vastavuse tõendamise koormis kostjal. Löömine on tõendatud „Kuuuurija“ saatelõiguga,

kus hageja tunnistab kostja 2 löömist. Hageja avaldas saates “Mina ei ole löönud, ma lõin

sellepärast, et ta kurat /kostja 2/, eemale läheks” (Kuuuurija saate salvestis 14.28, 13.08.2021

menetlusdokumendi lisa nr 2,). Kriminaalmenetluse algatamata jätmise määruse kohaselt

nähtub Politsei andmebaasist, et 13.02.2020 kell 22.07 tegi kõne Häirekeskusesse kostja 1 ja

kell 22.20 hageja (tl 48). Hageja poolt esitatud turvakaamera salvestiselt nähtub kahe isiku

vahel sõnavahetus, mis kasvab üle vastastikuseks füüsiliseks konfliktiks, mille käigus

mõlemad osapooled käituvad vastaspoole suhtes ründavalt (tl 48-48 pöördel). Seega ei olnud

tegemist ühepoolse situatsiooniga ning lihtsalt hageja poolt kostja 2 löömisega. Samas ei

muuda kahepoolne füüsiline kontakt seda, et hageja lõi kostjat 2. Kohtule esitatud

tervisekaardi kohaselt tuvastati kostjal 2 13.20.2020 kl 22.28 huule ja suuõõne pindmine

vigastus (tl 49. Nimetatud tõend ei tõenda seda, et hageja lõi kostjat 2. Nimetatud tõend

tõendab kehavigastust. Kohtu hinnangul on kahte tõendit kogumis hinnates tõenäoline, et

kostja 2 vigastused tekkisid hageja ja kostja 2 vahel toimunud konflikti ja löömise tõttu. Kõne

häirekeskusesse tehti kl 22.07 ning kehavigastus fikseeriti kl 22.28. Seega on tõendamist

leidnud, et hageja lõi kostjat 2. Vastavalt on tegemist õige faktiväitega, täidetud ei ole

objektiivne teokoosseis ja ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.

Kostja 2 vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Kahjunõude

rahuldamata jäämise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.

20. Kohus tuvastab, kas kostja 3 poolt avaldatud faktiväide „teiste vara röövib“, on tõene

ning kas hinnang, „pasakott“, on kohane.

Väide, „teiste vara röövib“, on hagejat negatiivselt kajastav. Seega on kostja 1 kohustatud

tõendama, et väide vastab tõele.

Seletav sõnaraamat ütleb, et röövimine on varavastane kuritegu, kus hõivatakse võõras vara

omastamise eesmärgil, kasutades või ähvardades kasutada teise elule või tervisele ohtlikku

vägivalda (vt https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=r%C3%B6%C3%B6vimine&F=M).

Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et hageja võtab teise vara, sh kostja 3 vara endale.

Kohus leiab, et kostja 3 ei ole tõendanud enda avaldatud väite õigsust. Kostja 3 ei ole asjade

ja korterite röövimise kohta esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei tõenda vara röövimist

kirjavahetus asjade tagasisaamiseks, nõudekiri ega kirjavahetus elektri äravõtmise ja arvete

kohta. Kostja 3 ei ole tõendanud, et asjad, mida tagasi nõutakse, ei ole hageja omad ja

kuuluvad kostjatele. Kostjad ei ole asjade omandiõiguse tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.

Seega on tegemist ebaõige faktiväitega.

21. Kohus analüüsib, kas hinnang „pasakott“ on kohane. Väärtushinnangu põhjendatus ei

tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas

väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isiku kohta sellist hinnangut anda. Isiku

au teotamine ebakohase väärtushinnanguga on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti (VÕS § 1046 lg 1 ls 1). Isiku au teotamine on võimalik hinnangu andmisega isiku

kohta. Isiku au teotavate väärtushinnangutena ei saa käsitada ükskõik missugust lauset, milles

väljendub negatiivne arvamus või millest mõni lugeja võib tekitada ebakohase

väärtushinnangu.

Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust,

tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

negatiivne tähendus. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest

või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 159-14, p 17). Väärtushinnangu

põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist

isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang

käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus

on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav

tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud

ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees

sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).

Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat.

Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. Hageja ei

ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli eelpool

nimetatud väidete puhul hageja inimväärikust alandada. Kohus leiab, et kuigi kostja 3

avaldatud „pasakott“ oli hageja suhtes negatiivne ja solvav, ei olnud kostja 3 väljendusviis

„pasakott“ ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Teise isiku kohta negatiivse

arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega

õigusvastane. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata igat solvavat ja negatiivset

hinnangut. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav. „Kuuuurija“

saatelõigust ja poolte poolt kohtule esitatust nähtuvalt on poolte suhted väga halvad ja

teravad. Hageja ja kostjad ei suuda viisakalt ega rahulikult suhelda. Seega ei saa antud

kontekstis pidada „pasakotti“ au teotavaks. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kõnealuse

hinnangu puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks

õigusvastasuse ja süü osas.

22. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja 1 on rikkunud hageja isikuõigusi

järgmiste ebaõigete faktiväidetega: 1) hageja viskas kostjat 1 tangidega, 2) hageja võttis

kostjatelt ära interneti ja 3) ja hageja raputas kostjat. Kostja 3 on rikkunud ebaõige faktiväite

avaldamisega vara röövimise kohta hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju.

Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle

põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud nimetatud

faktiväidete puhul objektiivne teokoosseis.

23. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas

kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb

sekkuda.

24. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Juhul, kui õiguste rikkumine seisneb isiku au

teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks

hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1

esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse

rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2

järgi kaalutlusotsuse. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja

ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab

rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Isiklike

õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse

kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise

isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047

lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu

avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise

suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis

vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).

25. Kohus tuvastas, et ebaõigete faktiväidete avaldamine on hageja õiguste rikkumine ning

kostja 1 ja 3 ei tõendanud, et väite avaldamised olid õiguspärased. Kostjad leidsid, et väidete

avaldamine on põhjendatud, kuna hageja võttis neilt ära kaks korterit. Korterite äravõtmist

kostjad 1 ja 2 tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei muuda kostjate kavatsused võidelda

väidetava ebaõigluse vastu korterite äravõtmisel ebaõigete faktiväidete avaldamist

õiguspäraseks. Eeltoodust tulenevalt rikkusid kostja 1 ja 3 hageja isiklikke õigusi ning

õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.

26. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd

välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja 1 ja 3 oma õigusvastase käitumisega

hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta

kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske

hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkoosseisu puhul põhimõtteliselt

kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest

(VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine

hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab,

et kostja 1 ja 3 on käitunud hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel vähemalt

hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku

hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja 1 ja 3 tõendanud, et nimetatud

rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.

27. Kuna kostja 1 ja 3 tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutavad kostja 1 ja 3

hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

28. Kohus võtab seisukoha kahjuhüvitise suuruse osas.

Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS

§ 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab

kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja

käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg

6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete

andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse

või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib

kohus arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest,

võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on

isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab, kui ta tõendab

isikuõiguste rikkumist ja põhistab kahju tekkimist.

Hageja esitas kahunõude kostjate vastu kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud

mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning

olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks

sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d

22 ja 24). Hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks

preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt

edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad

teise isiku au ja väärikust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb alati järgida

põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus,

sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-85-08,

p 14).

Hageja on esile toonud, et hageja hinnangul ei saanud kostjatel hageja kohta ebaõigete ja tema

au teotavate väidete avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja inimväärikuse alandamine ja

solvamine. Kostjad põhjustasid hagejale sellega mittevaralist kahju, hagejal hakkas ääretult

halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas sügava depressiooni (kahjustas

sisuliselt hageja vaimset tervist). Kostjate avaldatu pärast ei räägi isegi naabrid enam hagejaga

(ei ütle talle teregi) ning töölgi suhtutakse hagejasse kostjate öeldu pärast halvasti. Kohtu

hinnangul ei ole hageja isikuõiguste riive väga suur. Kohus on seisukohal, et hagejale ei

saanud tekkida raskeid hingelisi kannatusi, kuna tegemist on kahepoolse konfliktiga ning

hageja oli kostjate suhtes negatiivselt meelestatud. Mittevaralise kahju hüvitise suurus peab

olema vastavuses isikule põhjustatud kannatuste raskusega. Kohus arvestab hüvitise

väljamõistmisel sellega, et kostja 1 ja 2 avaldasid faktiväited avalikkusele telesaates

„Kuuuurija“. Samuti tuleb arvestada sellega, et kostja 1 on pensionär.

29. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus

seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine

kostja 1 osas 700 euro ja kostja 3 osas 200 euro ulatuses. Kohus arvestab kostjalt 1 hüvitise

väljamõistmisel iga valeväite (3 valeväidet) eest 200 eurot ja supervaletaja avaldamise eest

100 eurot.

30. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.

- 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot (kättesaadav

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_

Mittevaraline_tsiviil.pdf). Seega jääb väljamõistetud hüvitised 200 ja 700 eurot

kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. 100 eurot jääb küll piiridest välja, aga kohtu

hinnangul on „supervaletaja“ avaldamine väike õiguste riive. Arvestada tuleb pooltevahelist

konflikti ja seda, et kostja 1 on pensionär. Kohtu hinnangul aitab nimetatud summa ära hoida

edaspidi kostja 1 ja 3 poolt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute

avaldamist.

31. Hageja esitas kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitise nõudelt viivisenõude.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus mõistis kostjalt 1 välja mittevaralise

kahjuhüvitise 700 eurot ja 200 eurot kostjalt 2. Vastavalt tuleb väljamõistetud kahjuhüvitistelt

välja mõista viivis. Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja

viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 700 eurot alates hagi esitamisest, so alates 06.02.2021

kuni 700 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt 3 hageja

kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 200 eurot alates hagi esitamisest, so alates

06.02.2021 kuni 200 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue

32. Hagis esile toodu kohaselt on kostjad avaldanud hageja kohta ebaõiged faktiväiteid.

Hageja ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus

(VÕS) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise

eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja

kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS

§ 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse

tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks

tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.

33. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust.

Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi

võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited,

mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.

Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud

sõnaselgelt. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute

ümberlükkamist ei saa nõuda.

34. Seega peab kohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamiseks tuvastama, et

avaldatud väited olid faktiväited ning need olid ebaõiged.

35. Kohus leidis eelnevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel, et kolm kostja

1 poolt avaldatud väidet on faktiväited ja hagejat halvustavad. Hageja peab tõendama

faktiväidete avaldamist ning kostja 1, et faktiväited vastavad tõele. Kostja 1 faktiväidete

tõelevastavust tõendanud ei ole.

36. Kohus tuvastas mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamisel, et kostja 1 on

rikkunud hageja isikuõigusi järgmiste ebaõigete faktiväidetega: 1) hageja viskas kostjat 1

tangidega, 2) hageja võttis kostjatelt ära interneti ja 3) hageja raputas kostjat. Ülejäänud

faktiväited olid õiged. „Supervaletaja“ on kohtu hinnangul väärtushinnang ja seda ümber

lükata ei saa.

37. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hagi kostja 1 vastu alternatiivnõudes

kohustada M. V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul

telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid

andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin

21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates hageja kohta järgmised ebaõigeid

faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind

tangidega /---/ /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Ega ta /R. L./ on

mind siin raputanud kah“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“

38. Kohus jätab rahuldamata hagi osaliselt alternatiivnõudes kostja 1 vastu kohustada kostjat

1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal

2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid

ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal

2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: No mehele /V. V./

läks üks kord kallale ja lõi teda“, „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R.

L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi

kallale ja lõigi“ ning „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet.

39. Kohus jätab rahuldamata hagi kostja 1 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise esmases

nõudes kohustada kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda

kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 - 21.00 järgmine, ebaõigeid

andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin

21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid

faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind

tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./ ei esitatud

meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne

paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/

„Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /R. L./ on mind siin

raputanud kah“ „Ta /R. L./ on supervaletaja ju“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“

Hageja nõuete esimene nõue hõlmab endas lisaks teises alternatiivis kajastatule ka väidet, et

hageja on supervaletaja, mille osas kohus leidis, et tegemist on väärtushinnanguga.

Väärtushinnanguid ei saa ümber lükata, mistõttu pole võimalik rahuldada esimest nõuet.

40. Kostja 3 on rikkunud ebaõige faktiväite avaldamisega vara röövimise kohta hageja

isikuõigusi. Kohus tuvastas, et „pasakott“ on väärtushinnang ja seda ümber lükata ei saa.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivnõude andmete ümberlükkamise nõude

osas. Kohus rahuldab R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes kohustada M. V.t avaldama 7

päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris

esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga

teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud

Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. röövib/ teiste vara“ Lükkan

selle ebaõige faktiväite ümber.“

Jätta rahuldamata R. L. hagi M. V. vastu esmases nõudes kohustada M. V.t avaldama 7 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval

vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade

(reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija

saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. on/ nihuke pasakott, teiste vara röövib“

Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ Hageja nõuete esimene nõue hõlmab endas ka nõuet

lükata ümber väide, mis kohtu hinnangul on väärtushinnang. Väärtushinnangute

ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Seetõttu jääb esmane nõue rahuldamata.

41. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

42. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1).

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas kostja 1 ja kostja

3 vastu esitatud hagi osaliselt umbes pooles ulatuses. Seega on õiglane jätta menetluskulud

kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud hagi osas poolte endi kanda.

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis

kostja 2 suhtes esitatud hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja 2 vastu

esitatud nõude osas hageja kanda.

43. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

44. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.