3-22-1234/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

15.07.2022 Tallinn

Haldusasja number

3-22-1234

Haldusasi

A.S. kaebus Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse

nr 146 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.S.

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Rahandusministeeriumi

kaudu), volitatud esindaja Heli Jaamu

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, menetlusabi, riigi õigusabi ja

esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt

tasutavast riigilõivust summas 40 eurot vabastamiseks rahuldamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 korraldusega nr 157 üleriigilise planeeringu Eesti

mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) (edaspidi: Eesti mereala planeering).

2. Vabariigi Valitsus kehtestas 12.05.2022 korraldusega nr 146 Eesti mereala planeeringu.

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 04.06.2022 A.S. kaebus nõudes tühistada Eesti mereala

planeering osas, milles määrati siduvalt kindlaks geodeetiline asukoht Saaremaa läänerannikul

asuvale tuuleenergeetika arendusalale, mis paikneb Vilsandi rahvuspargist Sõrve sääre tipuni

sh Vilsandi saarest 10 km kaugusel. Kaebusega koos esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse

(EÕK) taotluse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 146 kehtivuse peatamiseks kuni

Saaremaa läänerannikul asuvale tuuleenergeetika arendusalale alternatiivse geodeetilise

asukoha hindamise läbiviimise tulemuste selgumiseni Kirde-Eesti rannikualal ning Vabariigi

Valitsuse kohustamiseks läbi viima Saaremaa läänerannikul asuva tuuleenergeetika

2(6)

arendusalale alternatiivse geodeetilise asukoha hindamise menetlust Kirde-Eesti rannikualal

kohtu poolt määratud aja jooksul.

Lisaks taotles kaebaja enda vabastamist tasumisele kuuluvatest menetluskuludest ning riigi

õigusabi kaebaja esindamiseks ja õigusdokumentide koostamiseks kõigis Eesti Vabariigi

kohtuastmetes ning Euroopa Kohtus.

4. Vastustaja esitas 15.06.2022 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et EÕK taotlus tuleb

rahuldamata jätta ning kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ei ole võimalik esitatud kaebuses tuvastada. Ühtlasi ei saa

seda ka planeeringulahenduse kõrgeimat strateegilist tasandit arvesse võttes tekkida, kuna

teemaplaneeringus toodud võimalikel tuuleenergeetika arendamiseks sobilikel aladel selguvad

reaalsed tuuleparkide rajamiseks sobivad asukohad alles hoonestusloa menetluses. Kuna

tegemist on kõige strateegilisema planeeringutasandiga – teemaplaneeringuga, mis määratleb

mereala tasakaalustatud ruumilise arengu üldised põhimõtted ja suundumused – ei too see

üksikisikutele kaasa otseseid tegevuspiiranguid ega saa põhjustada tervise ja heaolu

vähenemist. Kaebaja ei ole oma väidetavaid subjektiivse õiguse riiveid kaebuses põhjendatult

sisustanud. Kaebaja on tuginenud väärale eeldusele, et teemaplaneeringus on võimaliku

tuuleparkide rajamiseks sobiv ala määratud tema viidatud elukohast 10 km kaugusele (ala asub

kaebaja elukohast ca 15 km kaugusel). Kaebaja on oma väidetavad eneseteostus ja sissetuleku

võimalused toonud välja kui tulevikuks võib-olla realiseeritavatena, mitte tänasel päeval

reaalselt teostatavatena.

Kaebaja on tuginenud valele eeldusele nagu oleks vaidlustatud planeeringu näol tegemist

planeerimisseaduse (PlanS) § 27 kohase riigi eriplaneeringuga. Tegemist on PlanS § 13 lg 2

kohase teemaplaneeringuga. Kehtiv õigus ei näe ette populaarkaebuse esitamise võimalust

teemaplaneeringule, sest tegemist on merealal riiklike huve väljendava dokumendiga, mis ei

ole mh maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise aluseks.

Vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud teemaplaneeringu

kehtimisest kohtumenetluse ajal ei teki kaebajale tagajärgi, mis muudaksid tema õiguste kaitse

raskendatuks või võimatuks. Käesoleval hetkel ja enne esimeses kohtuastmes asja lahendamist

ei ole vaidlustatud teemaplaneeringu alusel tuuleparkide ehitustegevuse alustamine ja sellega

kaebaja väidetavate õiguste pöördumatu kahjustamine reaalne. Reaalselt saab tuuleparkide

rajamine võimalikuks pärast hoonestus- ja ehitusloamenetlust, mis hõlmavad endas mh

keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Ajaperspektiiviks on neil menetlustel koos

keskkonnamõju hindamise ja vajalike uuringute läbiviimisega ca 4-5 aastat.

Enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste menetlused viiakse ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt lõpuni taotluse esitamise ajal

kehtinud õigusaktide kohaselt ehk olenemata vaidlustatud teemaplaneeringust. Küll aga

sisalduvad hoonestusloa menetluse algatamise korraldustes viited, et teemaplaneeringu

tingimustega tuleb arvestada. Seega ei rakenduks esialgse õiguskaitse kohaldamisel need

tingimused, sh uurimiskohustused, mille kehtestatud teemaplaneering antud hoonestuslubade

menetlemiseks ette annab. Avalikkuse vaates, sh kaebaja enda huve arvestades, oleks seega

tuuleparkide rajamisel ühtse raamistiku järgimise tagamine veelgi raskem.

Riigi energiajulgeoleku tagamine ja kliimaeesmärkide täitmine ning selleks tuuleenergeetika

lahenduste rajamiseks tegevustega alustamine on vastustaja seisukohalt täna käsitletav kaaluka

avaliku huvina. Planeerimisele järgnevates protsessides tuuleparkide rajamiseks vajalike

uuringute jm protsesside seiskumine seab pikaks ajaks ohtu riigi võetud ennekõike kliima- ja

taastuvenergia kohustuste ja eesmärkide täitmise, mis pole riigi ega ka laiemalt elanikkonna

huvides. Ühtlasi on teemaplaneeringu ruumilise planeerimise olemuslik sisu luua võimalusi

erinevatele arendustele, sh mitte ainult tuuleenergeetika valdkonnas. EÕK kohaldamisel

3(6)

seiskuvad ka muudes valdkondades mõistlikul viisil ja huvigruppidega koostöös kokku lepitud

arendustegevused nt vesiviljeluse, kaabelliinide loamenetluste jms osas. Seda ei saa pidada

mõistlikuks ega proportsionaalseks, kuna planeering on koostatud valdkondade erinevaid huve

tasakaalustades ja kompromisse nii ametkondade kui huvigruppidega otsides kõigis

teemaplaneeringus käsitletavates valdkondades.

5. Kaebaja esitas 15.06.2022 täiendava seisukoha.

Kaebaja ei nõustu, et Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud

teemaplaneering ei ole riigi eriplaneering. Asjaolu, et vastustaja on otsustanud siduvalt

Saaremaa

läänerannikul

asuva

tuuleenergeetika

arendusala

geodeetilise

asukoha

teemaplaneeringuna, ei tähenda, et tegemist ei ole riigi eriplaneeringu eesmärki täitva

planeeringuga olulise ruumilise mõjuga ehitiste Vabariigi Valitsuse 10.05.2015 määruse nr 102

punkti 4 ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 § 2 lg 19 tähenduses, püstitamiseks

vajaliku asukoha määramiseks, mille vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Tegemist on

PlanS § 27 lg 1 kohase riigi eriplaneeringuga, mille vaidlustamisele kohaldub PlanS § 54. Seda

kinnitab vastustaja enda väide, et planeeringu eesmärgiks on riigi energiajulgeoleku tagamine

ja kliimaeesmärkide täitmine ning selleks tuuleenergeetika lahenduste rajamiseks tegevustega

alustamine, mida vastustaja käsitleb kaaluka avaliku huvina.

Kaebaja poolt näidatud keskkonnahäiringu kohta on piisavalt teaduslikke artikleid, kinnitamaks

keskkonnahäiringu olulisust, mida vastustaja planeeringu koostamisel ei ole välja selgitanud.

Lisaks eeldab olulise ruumilise mõjuga ehitis alternatiivasukoha valikult, mida antud juhtumil

teostatud ei ole. Seega eksisteerib vastustaja avalikust huvist kaalukam avalik huvi ning seetõttu

eksisteerib EÕK vajadus kuna ilmselgelt kaasnevad EÕK abinõu kohaldamiseta potentsiaalsed

kohtuvaidlused, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine muutuks küsitavaks olukorras, kus

kohtuvaidluste ajal väljastatakse hoonestusluba, mida vastustaja ise ei ole välistanud märkides,

et nende hoonestusloa taotluste osas, mis on esitatud enne planeerimisseaduse (PlanS)

jõustumist s.o 01.07.2015 on võimalik hoonestusluba väljastada ilma täiendavaid

keskkonnaalaseid alusuuringuid teostamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

6. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna täidetud on ka HKMS § 121 lg 2

p 21 kohaldamise eeldused, kuulub kaebus tagastamisele ka sellel alusel.

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja on vaidlustanud VV 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala

planeeringu. Kaebuse kohaselt on kaebus esitatud nii kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks

kui ka avalikes huvides. Kohus leiab, et kaebajal ei ole kaebeõigust kummalgi alusel.

HKMS § 44 lg-st 2 tulenevalt võib isik avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid seaduses

sätestatud juhul. PlanS näebki osade planeeringuliikide puhul ette võimaluse esitada kaebus

avalikes huvides (PlanS § 54 riigi eriplaneering, § 94 üldplaneering, § 123 kohaliku

omavalitsuse eriplaneering, § 141 detailplaneering). Kõrgema abstraktsuse astmega

planeeringute (maakonnaplaneering, üleriigiline planeering) puhul seda võimalust ette nähtud

ei ole. Eesti mereala planeering on kehtestatud PlanS § 13 lg 2 alusel üleriigilise planeeringuna.

Seega puudub seadusest tulenev alus viidatud planeeringu vaidlustamiseks populaarkaebuse

vormis. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist on riigi eriplaneeringu eesmärki täitva

planeeringuga. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise

mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi (PlanS

4(6)

§ 27 lg 5). Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks (PlanS § 27 lg 10).

Üleriigilise planeeringu ülesandeks on üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sh

energeetikavõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine (PlanS § 14 lg 2 p 12). Eesti

mereala planeeringu kehtestamise eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutusviiside

koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt

järgmiseks 15 aastaks, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse

ning edendada kestlikku meremajandust (vaidlustatud korralduse II osa „Kaalutlused“, p 1).

Pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub Eesti mereala

planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärk on kogu Eesti

mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on planeeringu üldistusaste

suhteliselt suur: keskendutakse peamiselt üldpõhimõtete seadmisele ja antakse ette raamistik,

millest tegevuslubade menetlemisel ja muude jätkutegevuste puhul lähtuda (sealsamas). Eesti

mereala planeeringuga antavad suunised ja seatavad tingimused on edaspidi aluseks Eesti

mereala puudutavatele otsustele. Planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad

alad, annab suunised ja seab tingimused. Eesti mereala planeeringu kehtestamine loob

võimaluse hoonestuslubade menetluse algatamiseks kõigi hoonestusluba vajavate ehitiste

puhul. Seega pole Eesti mereala planeeringu eesmärgiks konkreetse olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, vaid üldiste suundumuste ja raamistiku loomine. Täpsemad tuuleparkida

asukohad ja tuulikute parameetrid selguvad edasise menetluse käigus. Seega pole ka sisulises

mõttes tegemist riigi eriplaneeringuga ja kaebajal pole õigust populaarkaebuse esitamiseks.

8. Kaebajal pole ka kaebeõigust enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Hiiu maakonna mereala

maakonnaplaneeringu

kehtestamise

vaidluses

(haldusasi

3-16-1472)

asus

Tallinna

Halduskohus 25.11.2016 otsuses seisukohale (p 9), et Hiiumaa elanikel puudus õigus

vaidlustada maakonnaplaneeringut oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kohus tõi välja, et

subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa sedastada, sest maakonnaplaneeringu alusel tuulikuid ei

püstitata, seetõttu ei ole teada ka võimalike häiringute olemus ja intensiivsus. Pelgalt visuaalse

loodusilme muutmine (arvestades mh, et tuulikud saavad paiknema vähemalt 12 km kaugusel

Hiiumaa rannikust) ei kujuta endast piisavat alust sedastamaks õiguse riivet tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KEÜS § 23). Kohus märkis, et õigus tuulikutevabale

Hiiumaale ei ole subjektiivne õigus, samuti ei eksisteeri subjektiivset õigust ümbritseva

keskkonna muutumatuks jäämisele. Ühtlasi peab subjektiivsete õiguste rikkumist olema

võimalik hinnata. See aga eeldab teavet tuulikute tekitatava müra, kõrguse ja paiknemise kohta.

Sellist infot aga veel ei ole. Otsuses oli välja toodud, et kohtul puudub alus eeldada, et tuulikute

rajamisel ületatakse keskkonna kvaliteedi piirväärtusi, millise puhul eeldatakse keskkonna

mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele (vt KEÜS § 23 lg 4). Asjakohase info puudumise

tõttu ei saanud Hiiumaa elanike subjektiivsete õiguste riivet maakonnaplaneeringuga sedastada

ega eeldada. Seetõttu puudus kohtu seisukoha järgi vajadus ka hinnata, kas kaebuse esitanud

Hiiumaa elanikel on planeeringualaga oluline puutumus (vt KEÜS § 23 lg 1), nt kas nende

elukoht jääb planeeringu mõjualasse. Halduskohtu käsitlusega füüsiliste isikute kaebeõigusest

nõustusid ka Tallinna Ringkonnakohus (30.10.2017 otsus, p 11) ja Riigikohus (08.08.2018

otsus, p 15).

Hinnang üleriigilisele planeeringule ei saa maakonnaplaneeringuga võrreldes olla erinev, kuna

nende olemus on sarnane ‒ tegemist on üldisi põhimõtteid ja suundumusi kehtestavate

dokumentidega. Eesti mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuuleparkide asukohad,

tuulikute paigutus (mis mh sõltub täpsematest uuringutest ja analüüsidest, mis on ette nähtud

planeeringu tingimustena) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Ka Eesti

mereala planeeringu materjalide avalikustamisel esitati ettepanekuid, et tuuleenergeetika

arendusaladel visualiseeritaks tegevusloa menetluses kavandatavad tuulikud, kuid seda ei

peetud võimalikuks, kuna üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika

arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute

5(6)

formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Need selguvad alles järgmises etapis, hoonestusloa

menetluses. Selles menetluses on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid, analüüsida

ja rakendada leevendusmeetmeid ning tuulikuid ka visualiseerida. Seetõttu pole käesoleva

menetluse raames kaebajale lähtuvaid võimalikke kahjulikke mõjusid võimalik täpsemalt

hinnata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tuuleenergeetika arendusalasid ei

kavandataks Saaremaa rannikuvetesse, vaid hoopis Ida-Virumaale.

Kohus leiab ka, et ebausutav on kaebaja väidetud mõjutuste jõudmine tema kinnistuni.

Vastustaja on 15.06.2022 menetlusdokumendis välja toonud, et lähima tuulepargi arendusala

välispiir jääb kaebaja elukohast ca 15 km kaugusele. Arvestades ka seda, et kaebaja elukohaks

olev Kusti kinnistu jääb Vilsandi saare keskossa, on ülimalt ebatõenäoline, et kaebaja kunagi

tulevikus rajatavaid tuulikuid oma kinnistult üldsegi näeb. Usutav pole ka see, et tuulikute

tegevusest lähtuksid mõjutused (nt müra), mis ületaks kehtestatud piirväärtusi. Seetõttu on

kohtu arvates kaebusega kaitstavate õiguste riive ‒ kui seda ka jaatada ‒ väheintensiivne ning

kaebuses esitatud asjaolude valguses on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega esineb ka

HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud kaebuse tagastamise alus. Kaebaja väited enda õiguste

rikkumisest on osaliselt ka hüpoteetilised. Näiteks tuulikute mõju kaebaja eneseteostusele,

samuti

harrastustegevusele

(harrastuskalapüügile)

ning

võimalikule

sissetulekule

(kodumajutus, loodusturism, vesiviljelus). Arvestas kaebeõiguse ilmselget puudumist ei pea

kohus otstarbekaks asuda kaebaja väidetud subjektiivse õiguse riived täiendavalt uurima.

Menetlusabi taotluse lahendamine

9. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või

menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse

taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna kohus tagastab kaebuse,

pole piisavat alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Seetõttu jätab

kohus menetlusabi taotluse rahuldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

10. Lisaks on kaebaja taotlenud riigiõigusabi korras esindaja määramist. Kui menetlusabi korras

taotletakse advokaadi õigusabi kulude kandmist, kohaldatakse HKMS 12. peatükis sätestatut

üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti (HKMS § 110 lg

2). Riigi õigusabi taotluse saamisel tuleb kohtul kontrollida selle lubatavust: isiku majandusliku

seisundi kõrval tuleb kontrollida, kas esinevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks

(RÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Arvestades seda, et kaebajal

puudub kaebeõigus, on kaebajal võimalus oma õigusi kaitsta vähene. Kohus ei pea

põhjendatuks riigi õigusabi andmist.

Lisaks märgib kohus, et kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja algatanud halduskohtus ka

varasemalt menetlusi, mille põhjal võib järeldada, et ta ei ole täiesti kogenematu enda õiguste

kaitsmisel. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja omaks juriidilist haridust või

kasutaks oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kohtu hinnangul on kaebaja

enda esindamiseks ise võimeline. Kaebaja on kaebuses suutnud arusaadavalt väljendada, mis

on tema põhieesmärk kohtumenetluses ning esitanud selgelt faktilised asjaolud, mis on kaebuse

aluseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

6(6)

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

11. Kuna kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, tuleb EÕK taotlus jätta läbi

vaatamata, kuna EÕK taotluselt on tasumata riigilõiv.

Kohus märgib, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mistõttu ei oleks EÕK

taotlust võimalik ka sisulise läbivaatamise järgselt rahuldada. Kohus nõustub vastustajaga, et

kaebajal puudub EÕK vajadus. Eesti merealade planeeringu kehtimisest kohtumenetluse ajal ei

teki kaebajale tagajärgi, mis muudaksid tema õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks.

Käesoleval hetkel ja enne esimeses kohtuastmes asja lahendamist ei ole vaidlustatud

teemaplaneeringu alusel tuuleparkide ehitustegevuse alustamine ja sellega kaebaja väidetavate

õiguste pöördumatu kahjustamine reaalne. Reaalselt saab tuuleparkide rajamine võimalikuks

pärast hoonestus- ja ehitusloamenetlust, mis hõlmavad endas mh keskkonnamõjude hindamise

läbiviimist. Vastustaja on välja toonud, et ajaperspektiiviks on neil menetlustel koos

keskkonnamõju hindamise ja vajalike uuringute läbiviimisega ca 4-5 aastat. Kaebajal on

võimalik vaidlustada väljastatavaid hoonestuslubasid, kui need tema õigusi riivavad, ja taotleda

samaaegselt esialgse õiguskaitse kohaldamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

14.10.2022

MÄÄRUSEGA.