2-21-4128/62 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-21-4128

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2022, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

Õilme Rohi avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Õilme Rohi (ik xxxxxxxxxxx, aadress xxx)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers

e-post: hillar.villers@jewelex.ee

Puudutatud isik: Margus Pärn (ik xxxxxxxxxxx, aadress xxx,

e-post: xxx)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Maia Ploom, e-post

xxx

Puudutatud isik: Alutaguse vald (RK 77000281, asukoht

Tartu mnt 56, Iisaku alevik

41101, e-post:

info@alutagusevald.ee)

Puudutatud isik: Riigimetsa Majandamise Keskus (e-post:

rmk@rmk.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Õilme Rohi avaldus.

2. Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX sisse

kantud kinnistu (X) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus

kasutada tähtajatult ja ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. XXXXXXX kantud kinnistul (XX)

asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase ja

sinise joonega.

3. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. XXXXXXX kantud kinnistu (XX)

igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuteed taluma.

4. Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise

eest makstavaks tasuks 15 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXXXXXX sisse kantud kinnistu (X) igakordsel omanikul tasuda Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX sisse kantud kinnistu (XX)

igakordse omaniku kasuks iga jooksva aasta 1. veebruariks.

5. Kohustada Margus Pärna (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolek märkuse

kandmiseks vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX

(XX) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule registriosa nr-ga XXXXXXX (X) selle

igakordse omaniku kasuks määruse p-s 2 määratud tingimustel. Käesolev määrus

asendab Margus Pärna tahteavaldust.

6. Õilme Rohi kannab määruse p-s 2 nimetatud juurdepääsutee korrashoiuga seotud

mõistlikud kulud määruse lisana toodud plaanil sinise alana märgitud juurdepääsutee

osas ainuisikuliselt ja punase alana märgitud juurdepääsutee osas pooles ( ½) osas.

7. Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.

8. Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kannete

tegemiseks kinnistusraamatusse.

9. Jätta rahuldamata Margus Pärna taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks.

10. Jätta Viru Maakohtu 01.04.2021 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõud kehtima kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni.

Menetluskulud

11. Jätta menetluskulud Margus Pärna kanda.

12. Välja mõista Margus Pärnalt Õilme Rohi kasuks menetluskulud 2787, 36 eurot, sh.

riigilõivud 150 eurot, lepingulise esindaja kulud 2604, 96 ning sõidukulud 32, 40 eurot.

13. Välja mõista Margus Pärnalt Õilme Rohi kasuks viivis menetluskuludelt (2787,

36 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Avalduse kohaselt on avaldaja omandis kinnistu asukohaga asukoht Ida-Viru maakond,

Alutaguse vald, XXXXXX küla, X (reg. nr XXXXXXX, X kinnistu). Margus Pärna omandis on

kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, XXXXXX küla, XX (reg. nr XXXXXXX,

XX kinnistu). Avaldajal puudub juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt (so Jõhvi-

Tartu-Valga maanteelt algavalt Päsari teelt, tee nr 2240727) ning juurdepääsuks on vajalik

kasutada XX kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mida faktiliselt ka ajalooliselt kasutatud on.

25.11.2020 Alutaguse Vallavalitsuse korraldusega nr 608 väljastati projekteerimistingimused XX

kinnistule ehitiste ehitusprojekti koostamiseks, kus oli märgitud, et kavandatava hoone

projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsuga X kinnistule. 02.02.2021 kirjaga, teatas puudutatud

isik, et sulgeb alates 01.06.2022 juurdepääsutee X kinnistule. Avaldaja on seisukohal, et

juurdepääsutee sulgemine on õigusvastane. Juurdepääsutee osas pooled kokkuleppele ei jõudnud.

Juurdepääsutee, mis kulgeb ajalooliselt läbi puudutatud isiku omandis oleva XX kinnistu ning

mille kasutamist avaldaja poolt puudutatud isik takistab ja kavatseb üldse sulgeda, asub parimas

võimalikus asukohas ja viisil.

2. Juurdepääsu saamine muul viisil, kui läbi puudutatud isiku omandis oleva XX kinnistu, on kas

võimatu või on seotud ebamõistlikke pingutuste ja kulutustega. Puudutatud isik on küll 02.02.2021

kirjas osundanud alternatiivsetele võimalikele teedele, kuid sellised ettepanekud ei ole

tõsiseltvõetavad ja on seotud ülemääraste kuludega. Iisaku Metskond 32 kinnistul tee puudumise

tõttu ei ole see ka aastaringselt läbitav ja avaldaja ei kasuta olematut teed. XX kinnistu maaüksust

on juurdepääsuks X kinnistu maaüksusele samadel tingimustel, olukorras ja ulatuses kasutatud üle

25 aasta ja talumiskohustus oli puudutatud isikule ette näha XX kinnistu maaüksuse erastamisel.

Ühiskasutuses oleva juurdepääsutee osas (pikkus ca 170 m) kannavad avaldaja ja puudutatud isik

tee korrashoiu kulud võrdsetes osades (so kumbki ½ osas). Avaldaja leiab, et puudutatud isikule

tuleb hüvitada ainult teealuse maa eest tasumisele kuuluv maamaks ühiskasutuses oleva teeosa

osas ½ suuruses ja avaldaja ainukasutuses oleva teeosa osas täies mahus. Avaldaja palub määrata

tasuks 5 eurot aastas.

3. Puudutatud isiku vastuse kohaselt on kavandatud laut-garaaži asukoht ainuke asukoht, kuhu

oleks võimalik seda ehitada. Juurdepääsu määramine avaldaja poolt soovitud kohta riivab väga

oluliselt puudutatud isiku huve, võimalusi oma kinnistut enda soovi kohaselt kasutada. Avaldaja

soovi kohaselt juurdepääsu määramine oma puudutatud isikut ebaproportsionaalselt koormav.

Avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee läbib XX kinnistut keskelt ja lõikab XX kinnistu keskelt

justkui pooleks. Juurdepääsu ala puudutatud isik enda otstarbeks enam kasutada ei saa.

Juurdepääsu olemasolul jääb puudutatud isikul ehitamata garaaž-laut ning parkimisala, mis toob

puudutatud isikule kaasa kahju. Juurdepääs häiriks puudutatud isiku igapäevast majandustegevust

kinnistul. Puudutatud isik paigaldas enda kinnistule sissepääsu juurde värava vara säilimise ja

privaatsuse tagamiseks, kuid väravat sulgeda ei saa juurdepääsu korral.

4. Avaldaja poolt soovitud juurdepääs ei ole kunagi olnud avalikus kasutuses tee ega muul moel

registreeritud tee. Liiklemiseks kasutatavale alale on Kauksi metskonna (1964-1997) ajal lihtsalt

veidi kildu peale veetud, et oleks kuidagi liiklemiseks kasutatav. Avaldaja on oma kinnistule

juurdepääsuks ka alternatiivseid võimalusi. Kõige vähem kulutusi nõudev variant oleks läbi

Paesaare 22401:004:0010 kinnistu, kus oleks vaja vaid eemaldada mõned puud ja vanad kännud ja

mõned kohad vajavad täitmist. Kinnistu omanik küll sellega nõus ei olnud. Teine võimalus oleks

läbi Iisaku metskond 32 metsavaba kinnistu. Juurdepääsu ehitamiseks üle kinnistu andis Expertline

OÜ oma hinnapakkumise (5788, 80 eurot).

5. Alutaguse Vallavalitsuse arvamuse kohaselt jäi maareformi käigus X kinnistu juurdepääsu tee

XX kinnistu koosseisu. Tee oli olemas enne maade erastamist. Iisaku Vallavalitsuse 15.09.1999

korraldusega nr 245 anti nõusolek XX maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Vastavalt

korralduse punktile 6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. Erastamise

dokumentidest (eelkõige katastriüksuse plaanist) on väljaloetav, et erastamise hetkel on kõiki XX

kinnistuid läbivaid teid käsitletud avalike teedena. X juurdepääsutee praeguses asukohas on

kajastatud ka varasematel üldplaneeringu kaartidel, mille alusel võib eeldada, et tee on varasemalt

kasutuses olnud. Vastavalt Iisaku valla üldplaneeringu kaardile (kehtestatud Iisaku Vallavolikogu

24.04.2008 määrusega nr 8) on kõik XX kinnistut läbivad teed märgitud kohalike teedena.

Käesoleval ajal on tegemist erateega ning neid ei kanta üldjuhul teeregistrisse ning nendele ei

määrata tee numbreid.

6. Haustec OÜ esitas 02.10.2020 ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr

2011002/11505 lautgaraaži projekteerimiseks XX kinnistule. Taotluse juurde lisatud skeemi

kohaselt oli hoone asukoht XX kinnistut läbival teel. Korralduse nr 608 punkti 2 kohasel tuleb

projekteeritava hoone asukoha valikul tagada X kinnistule juurdepääs. Vald ei ole alternatiivse

juurdepääsutee rajamise vastu läbi Iisaku metskond 32 kinnistu, kuid tee rajamise peab

kooskõlastama Elering AS (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ning Põllumajandus- ja

Toiduamet (maaparandussüsteemi osas). X kinnistu juurdepääsutee kasutamine peab olema

tagatud mootorsõidukitele kinnistu ja hoonete teenindamise eesmärkidel (jäätmevedu,

kanalisatsiooniteenus, avarii- ja hooldustööd, hoone ja kinnistu korrashoid ning hädaabi teenused

(kiirabi, politsei, pääste). Tee rajamisel tuleb mh arvestada, et kandevõime peab olema 25 t.

7. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) arvamuse kohaselt ei ole RMK valduses oleval

Iisaku metskond 32 kinnistul teed. Tegemist on loodusliku rohumaaga, mis on antud Margus

Pärnale kümneks aastaks põllumajanduslikuks kasutamiseks 03.11.2021 maarendilepingu nr 3-

1.21/2021/332 alusel. RMK on nõus juurdepääsutee rajamisega tingimusel, et see kulgeb mööda

XX kinnistu piiri. Pakutav juurdepääsutee asukoht (pikkus ligikaudu 220 m) takistab Iisaku

Metskond 32 kinnistu majandamist kõige vähem. Osa alast (110 m) jääb AS Elering kuuluva

kõrgepingeliini alla. Kui X kinnistule soovitakse juurdepääsuõigust mööda riigile kuuluvat

kinnistut eeltoodud tingimusel, on RMK nõus kinnistut koormama reaalservituudiga.

8. Tulenevalt metsaseaduse § 58 lõikest 1 on reaalservituut tasuline. Tasu suurus ei tohi olla

väiksem tasu harilikust väärtusest. Kasutusõiguse tasu on 0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas.

Tasule lisandub käibemaks. Lisaks tuleb tee kasutajal tasuda kõik seadusest tulenevad maksud ja

koormised. Samuti tuleb kasutajal kanda kulud, taotleda load ja teha kõiki tööd, mis on vajalikud

juurdepääsutee projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks. 2021 suvel on kinnistule sõidetud

traktorijäljed. Kohapealsete oludega tutvumisel avastati, et traktorijälgedesse on rendileandja loata

ja vastuolus maatüki kasutusse andmise eesmärgiga veetud killustikku. Eeldame, et Margus Pärn

on tegutsenud omavoliliselt, millega RMK ei nõustu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu

kande tegemiseks puudutatud isiku nõusoleku asendamist. Sellise avalduse lahendab kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 475 lg 1 p 131 ja 6181 järgi hagita menetluses.

Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avaldaja omandis

on kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, XXXXXX küla, X (reg. nr

XXXXXXX, X kinnistu) ja puudutatud isiku (Margus Pärn) omandis on kinnistu asukohaga Ida-

Viru maakond, Alutaguse vald, XXXXXX küla, XX (reg. nr XXXXXXX, XX kinnistu).

Nähtuvalt esitatud kaartidelt ja tulenevalt paikvaatlusest, ei külgne avaldaja kinnistu ühegi

kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Seega puudub avaldaja kinnistult juurdepääs

avalikult kasutatavale teele. Selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Avaldaja ja puudutatud isik

juurepääsu osas kokkuleppele jõudnud ei ole.

10. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata

juurdepääs avaldaja taotletud asukohas läbi XX kinnistu. See riivab küll XX kinnistu omaniku

huve, kuid teised võimalused mida kaaluda, sisuliselt puuduvad. RMK arvamuse kohaselt ei ole

Iisaku metskond 32 kinnistul teed olemas ning tegemist on loodusliku rohumaaga, kuhu

puudutatud isik on omavoliliselt vedanud killustikku. Eeltoodu nähtub ka puudutatud isiku esitatud

fotodelt. Vaatluse toimumise ajal oli puudutatud sealt niitnud rohtu, kuid killustik on veetud

kinnistule peale paikvaatluse toimumist. Järelikult puudub Iisaku metskond 32 kinnistul tee, mida

oleks võimalik kasutada ning puudutatud isiku selgitused ja fotod ei anna alust asuda vastupidisele

seisukohale. Puudutatud isiku poolt omavoliliselt võõrale kinnistule (Iisaku metskond 32)

täitematerjali viimine ei viita sellele, et tegemist oleks kasutamiskõlbliku teega. Kinnistu omanik

selleks nõusolekut andnud ei ole, väites, et puudutatud isik on seda teinud omavoliliselt ja selline

tegevus on vastuolus maatüki kasutusse andmise eesmärgiga. Puudutatud isiku esitatud Expertline

OÜ teede ülevaatuse aktist tuleneb, et tee kandevõimet ei mõõdetud, teed saab kasutada

aastaringselt ainult sõiduautoga ning raskemate autodega märgadel perioodidel teed kasutada ei

tohi, sest tee ei pea vastu. Haustec OÜ arvamuse järgi on Iisaku metskond 32 kinnistu tee läbitav

mootorsõidukiga sh. pääste ja prügiautoga. Eeltoodust tuleneb, et Expertline OÜ ja Haustec OÜ

arvamused on vastuolus, sest esimese väitel ei ole tee aastaringselt läbitav raskemate sõidukitega,

kui Haustec OÜ arvamuse järgi on. Mõlemad arvamused on koostatud ainult visuaalse vaatluse

põhjal, mis on ebapiisav.

11. Puudutatud isiku poolt võõrale kinnistule/rohumaale omavoliliselt veetud killustik ja rohu

niitmine, ei tee rohumaad teeks. Avaldaja, Alutaguse Vald ja RMK on põhjendatult märkinud, et

tee ehituseks on mh. vajalikud, taotlused tee projekteerimiseks ja ehitamiseks ning kooskõlastused

Elering AS-lt (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ja Põllumajandus- ja Toiduametilt

(maaparandussüsteemi osas). Samasugune on olukord puudutatud isiku teise võimaliku pakutud

teega läbi Paesaare kinnistu. Puudutatud isiku väitel on seal vaja eemaldada mõned puud, vanad

kännud ning mõned kohad vajavad täitmist, st. praktiliselt tuleb tee rajada ja käesoleval ajal seda

olemas ei ole. Eeltoodust järeldub, et ka siin puudub kasutuskõlbulik tee. Lisaks on puudutatud

isik esitanud Expertline OÜ hinnapakkumised, mille kohaselt läheks teede ehitus maksma 5788,

80 eurot (Iisaku metskond 32) ja 4502, 40 eurot (X). Puudutatud isiku väitel ei ole ka kinnistu

omanik juurdepääsuteega nõus. Puudutatud isiku poolt esitatud arvukad fotod eeltoodut ümber ei

lükka ning ei tõenda seda, et pakutud juurdepääsu variandid eksisteerivad ja oleks kasutatavad

aastaringselt ning kogu vajaliku tehnikaga. Kuna puudutatud isiku poolt pakutud teid käesoleval

ajal ei eksisteeri, siis on juurdepääs avaldaja kinnistule võimalik ainult läbi puudutatud isiku

kinnistu (XX).

12. Tulevikus võimalik rajatav tee ei taga juurdepääsu käesoleval ajal. XX kinnistul on juba

olemas sõidukitega liiklemist võimaldav tee, mida on avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale

teele (Päsari) pääsemiseks alati ja tava alusel kasutatud, sh. enne puudutatud isiku poolt maa

erastamist. Alutaguse Valla vastusest nähtub, et Iisaku Vallavalitsuse 15.09.1999 korraldusega nr

245 anti nõusolek XX maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks ning vastavalt korralduse punktile

6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. Seega oli puudutatud isik

teadlik keelust takistada liiklemist XX kinnistut läbival teel ja pidi sellega arvestama. Puudutatud

isiku põhjendused, et olemasolev juurdepääsutee on kinnisasja eriti koormav, on paljasõnalised.

Kuivõrd juurdepääs on avaldaja taotletud viisil ajalooliselt toimunud ja toimub ka täna, ei too

avalduse rahuldamine kaasa olulist puudutatud isiku õiguste riivet, vaid jätkub senine korraldus.

Avaldaja ega puudutatud isik ei pea tegema märkimisväärseid kulutusi, kuna juurdepääsutee on

olemas ning läbitav nii jala kui sõiduvahenditega, samas kui puudutatud isiku pakutud alternatiive

ei eksisteeri ja nende ehitamine on kulukas ja võtab aega. Veel ühe tee lisandumine tooks kaasa ka

teehoolduse täiendavad kulud.

13. Vaidluse on tekitanud puudutatud isiku enda plaanid (sh. lautgaraaži ehitus otse teele) ja

tegevus ning avaldaja huvidega arvestamata jätmine. Arvestades puudutatud isiku kinnistu suurust

192352, saab puudutatud isik oma plaane muuta, seevastu ei ole avaldajal võimalik oma kinnistule

juurde pääseda läbi rohumaa või võsa ja üle kändude. Kui kaalukausil on ühe kinnistu omaniku

mugavus ja teise kinnistu omaniku vajadus juurdepääsuks, jääb peale viimane. Soov ehitada

kõrvalhoonet (lautgaraaž) teele, ei kaalu üle avaldaja reaalset vajadust pääseda oma kinnistule.

Puudutatud isiku kinnistut läbiv tee ei oma suurt mõju puudutatud isiku privaatsusele, kuna

eluhoone asub teest eemal ja avaldaja poolt tee kasutamine ei ole intensiivne. AÕS § 641 kohaselt

kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on asjaõiguse kinnistusraamatusse

kandmiseks vaja koormatava kinnisasja omaniku nõusolekut. KRS § 341 lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5

alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud

või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma. Seega tuleb puudutatud isiku nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada

AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.

14. Puudutatud isik on juurdepääsuteele paigaldanud väravad, kuid väravate kasutamise osas

menetlusosalised oma seisukohti esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on väravate paigaldamine

põhjendatud, kuivõrd puudutatud isiku õigus kaitsta oma vara ja territooriumi suletud väravaga

kaalub üles ebamugavuse, mis avaldajale värava kasutamisega kaasneb. Kohtu hinnangul on

pooltel mõistlik kokku leppida värava avamises puldi, koodiga või sidevahendi ja interneti kaudu

juhitava avamisseadmega. Viimane on kõige mugavam kasutusviis. Kuna sellised toimingud on

mõlema kinnistu omaniku huvides, tuleb kulud kanda mõlemal omanikul võrdses osas, kui pooled

ei lepi kokku teisiti. Kuni vajalike tööde valmimiseni ei tohi väravad avaldaja läbipääsu takistada.

Avaldaja leiab, et tasu juurdepääsu eest peaks olema 5 eurot aastas. Alutaguse Valla vastuse

kohaselt puudutatud isik maamaksu tasuma ei pea, kuid maamaksu suuruseks oleks 25 eurot

aastas. Kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada

koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab

koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maa osas võimaluse seda kasutada muul viisil

kui juurdepääsuna, st. tegemist on omandiõiguse riivega.

15. Kohus ei nõustu puudutatud isiku nägemusega hüvitise suuruse osas (ühekordne hüvis 83 000

eurot ja igakuine tasu 2880 eurot kuus). Puudutatud isiku väide XX kinnistu turuväärtuse languse

kohta 30%, on puudutatud isiku enda oletuslik subjektiivne hinnang ja ei ole kinnitatud ühegi

tõendiga. Väited mittevaralisest kahjust on asjakohatud, kuna seadus ei võimalda juurdepääsu

talumise eest välja mõista hüvitist mittevaralise kahju eest. Mittevaralise kahju hüvitamise alused

on ette nähtud VÕS § 134. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Kohus ei nõustu

puudutatud isiku põhjendustega igakuise tasu (2880 eurot) osas. Juurdepääsutee olemasolu ei ole

käesoleva ajani tinginud puudutatud isikule sellises ulatuses lisakulutusi ning puudub alus asuda

seisukohale, et olukord oleks käesoleval ajal muutunud selliselt, et võimatus juurdepääsuteed

kasutada muuks otstarbeks oleks lisakulutuste tekkimise põhjuseks. Samuti pole selliste

lisakulutuste osas esitatud ühtegi tõendit. Arvestades asjaoluga, et avaldaja on nõus kandma

suurema osa tee hoolduskuludest, on kohtu hinnangul 15 eurot aastas õiglane hüvitis.

16. Puudutatud isik on 15.06.2022 esitanud taotluse 01.04.2021 kohtumäärusega kehtestatud

esialgse õiguskaitse meetmete tühistamiseks. Kohus lahendab taotluse käesolevaga (TsMS § 442

lg 5). Kohus leiab, et taotluse rahuldamiseks puudub alus (TsMS § 386 lg 1 ja 2), mistõttu kohus

jätab selle rahuldamata. Kohus leiab, et vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks

kohtumenetluse ajaks on põhjendatud jätta kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

kehtima määrusest nähtuval viisil ja tingimustel. Puudutatud isik ei ole esile toonud kaalukaid

asjaolusid ja põhjendusi, mis annaksid aluse abinõu tühistada. Avaldaja vajab jätkuvalt

juurdepääsu oma kinnistule ja puudutatud isiku selgitused ei anna alust asuda seisukohale, et

avaldajal oleks juurdepääs oma kinnistule muu tee kaudu. Teiste juurdepääsuteede puudumise

põhjendused on toodud käesolevas määruses. Õigusselguse huvides ja TsMS § 445 lg 2 alusel

jätab kohus käesolevad määruses Viru Maakohtu 01.04.2021 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud kehtima kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni.

17. Avaldaja selgituse osas, et puudutatud isik ei täida 01.04.2021 kohtumäärust (takistab

juurdepääsutee kasutamist, sh. olid teele laotud puuhunnikud, värav on lukustatud), märgib kohus,

et Viru Maakohtu 01.04.2021 määrus on sundtäidetav (täitedokument) ja avaldajal on õigus see

anda sundtäitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituril on õigus puudutatud isikule määrata sunniraha,

sh. korduvalt (TMS § 261) niikaua kui puudutatud isik hakkab määrust täitma ja kasutada muid

TMS-s sätestatud sunnivahendeid. Kui puudutatud isik on seadnud teele takistused, sh. lukustanud

värava, tuleb puudutatud isikul takistused viivitamatult kõrvaldada. Kohtul ei ole võimalik oma

algatusel täiendavaid esialgse õiguskaitse abinõusid rakendada ja määrust muuta. Samas on

avaldajal õigus taotleda täiendavate abinõude rakendamist, mis tagaks juurdepäästee kasutamise

(nt. kohustada puudutatud isikut eemaldama takistused juurdepääsuteelt ja keelata juurdepääsutee

sulgemine). Kui puudutatud isik kohustust, mida saab teha ka kolmas isik ei täida, võib kohtutäitur

lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Toimingu tegemiseks kohustava

täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude

võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu

(TMS § 182).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (TsMS § 173 lg

1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning esitatud avalduse alusel, kuid avaldus

kuulub rahuldamisele ning kohtumenetlus oli tingitud XX kinnistu omaniku soovimatusest

võimaldada juurdepääsutee kasutamist ning menetluse jooksul on puudutatud isik esitanud

mitmeid põhjendamatuid taotluseid, kaebuseid, avaldusi ja päringuid.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks kokku 2787, 36 eurot.

Õigusabi on osutatud 18,05 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, samuti

riigilõivud avalduse esitamisel 50 eurot ja esialgse õiguskatse taotluste esitamisel 2 x 50 eurot, so.

100 eurot ning 06.07.2021 paikvaatlusel osalemise sõidukulud 32, 40 eurot. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p

18). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud.

Sõidukulu on käsitletav asja läbivaatamise kuluna TsMS § 144 p 2 mõttes ning on samuti

põhjendatud ja vajalik.

Ülejäänud menetlusosalised menetluskulude nimekirjasid ei esitanud.

Avaldaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb puudutatud isikul tasuda menetluskuludelt

viivist.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2023. a määruse ja 28.06.2024. a

määrusega nr 2-21-4128.