3-22-1133/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1133

Haldusasi

XX kaebus Transpordiameti 10. mai 2022. a otsuse nr

4-2/22/584-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. mai 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja v.adv Janne-Liisa Ottis

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema

Menetluse alus ringkonnakohtus

Transpordiameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Transpordiameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. mai

2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1133 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet väljastas 03.08.2021 XXale liiklusseaduse (LS) § 74 lg 5 alusel

mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse nr

21254 kehtivusega kuni 02.08.2024. XX töötab alates 01.06.2014 sõidukite tehnoülevaataja

ametikohal YY-s. Transpordiamet ja YY sõlmisid LS § 191 lg 1 alusel 11.09.2018 sõidukite

tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 1-13/18/1637-1 (haldusleping).

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis koostöös Transpordiametiga 16.03.2022 kokku 27

sõiduki või haagise tehnilist seisukorda ning tuvastas 23 sõidukil või haagisel, mis olid läbinud

ülevaatuse otsusega „tehniliselt korras“, olulisi või ohtlikke puudusi.

2. Transpordiamet algatas 21.03.2022 teatega nr 4-2/22/374-1 LS § 75 alusel YY suhtes

haldusjärelevalve menetluse, mille eesmärgiks oli kontrollida XX poolt ajavahemikul

09.03.2022–16.03.2022 teostatud ülevaatuste kvaliteeti ning sõidukite vastavust kehtivatele

nõuetele.

3. Transpordiamet peatas 10.05.2022 otsusega nr 4-2/22/584-1 LS § 74 lg 8 alusel XX

tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivuse kuni 02.04.2024. Transpordiamet on

tuvastanud, et XX lubas ajavahemikul 12.03.2022–16.03.2022 liiklusesse vähemalt 23 sõidukit

3-22-1133

2(7)

või haagist, mis ei vastanud õigusaktides kehtestatud tehnonõuetele, sest vahetult pärast

ülevaatuse vormistamist (16.03.2022) on Transpordiamet tuvastanud sõidukitel või haagistel

olulised või ohtlikud puudused. Võrreldes XX poolt 10.04.2022 tehtud fotosid PPA poolt

16.03.2022 tehtud fotodega, on arusaadav, et osa puudusi on hiljem kõrvaldatud, kuid see ei

muuda olematuks, et ülevaatuse teostamise hetkel ning vahetult pärast ülevaatuse teostamist

esinesid sõidukitel või haagistel ohtlikud ja olulised puudused, mille tõttu ei oleks neid tohtinud

lubada liiklusesse otsusega „tehniliselt korras“. Seega on XX kuritarvitanud temale usaldatud

õigust teostada avalikku ülesannet. Atesteeritud ülevaatajale on liiklusohutuse huvides seatud

kõrgendatud ootused, et liiklusesse ei lubataks tehniliselt mitte korras sõidukeid ja haagiseid.

XX tegevus ei ole vastanud ootustele, sest ta on lubanud liiklusesse sõidukid või haagised, mis

ohustavad kõigi turvalisust. Massilise rikkumise puhul on oluline, et XX ei saaks jätkata avaliku

ülesande täitmist, mistõttu tuleb atesteerimistunnistuse kehtivus peatada kuni selle kehtivuse

lõpuni. XX oli rikkumise toimepaneku ajal Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse liige ja YY

juhatuse liige ning oli seega oma tegevuses teistele eeskujuks. XX ei ole avaldanud juhtumi

suhtes kahetsust ega tunnistanud teostatud ülevaatusi kehtetuks, vaid on püüdnud oma tegevust

õigustada. Atesteerimistunnistuse peatamist kuni selle kehtivuse lõpuni õigustab see, et

rikkumised tuvastati 23 ülevaatuse teostamisel ning puudused esinesid rasketehnikal, mis

kuuluvad õppeasutusele ja mida kasutatakse regulaarselt õppetöös.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule 20.05.2022 kaebuse Transpordiameti 10.05.2022

otsuse nr 4-2/22/584-1 tühistamiseks ning palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada

vaidlustatud otsuse kehtivus kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kui

kaebaja ei saa jätkata tegutsemist tehnoülevaatajana, siis ei ole YY-l enam võimalik

tehnoülevaatust pakkuda, sest see oleks majanduslikult kahjumlik ja lisaks kaebajale tuleks

lõpetada tööleping ka teise töötajaga. Kaebajal on kolm alaealist last ning tema keskmine

kuusissetulek on 1534,34 eurot ja abikaasal 539,84 eurot. Seega on kaebaja pere peamiseks

ülalpidajaks. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis kaotab kaebaja töökoha YY-s ega

suudaks oma peret ülal pidada. Seda, et kaebaja ei luba liiklusesse ohtlikke sõidukeid, kinnitab

asjaolu, et ajavahemikul 16.03.2022–10.05.2022 teostas kaebaja 687 ülevaatust, mille osas ei

ole Transpordiamet teinud ühtegi etteheidet. Muu hulgas võimaldas Transpordiamet kaebajal

jätkata ülevaatuste teostamist ka pärast vaidlusaluste sõidukitega tekkinud olukorda. Kaebaja

on 05.08.2015–10.05.2022 teostanud kokku 11 104 ülevaatust ja tema tegevuse osas ei ole

varem olnud ühtegi pretensiooni. Kuivõrd Transpordiameti järeldused kaebaja töö kohta ei ole

kooskõlas õigusaktidega ja kaebajal puuduvad varasemad rikkumised, siis ei ole kaebaja

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine enam kui kaheks aastaks proportsionaalne. Piisavalt

ei ole võetud arvesse avalikku huvi. Avalikes huvides on mh see, et konkreetne tehnoülevaatusi

teostav äriühing saaks täita halduslepingust tulenevaid ülesandeid ja jätkata majandustegevust.

Vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamata jätmise korral kaasneksid pöördumatud tagajärjed nii

kaebajale kui ka YY-le.

5. Transpordiamet palus 25.05.2022 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata, arvestades suurt avalikku huvi selle vastu, et liikluses osaleksid tehniliselt korras

sõidukid ning ülevaatuspunktides töötaksid ausad ja õigusakte järgivad isikud. Ülevaataja

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine ei võta kaebajalt võimalust töötada muul töökohal.

Kuna vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud, siis ei ole esitatud kaebus

perspektiivikas. Liiklusregistri andmebaasi (ARIS2) kohaselt teostas XX 12.03.2022–

16.03.2022 kokku 27 sõiduki või haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli. PPA menetluse

raames tuvastati neist 23 sõidukil või haagisel, mis olid ülevaatuse läbinud otsusega „tehniliselt

korras“, olulisi või ohtlikke puudusi. XX tunnistas tehniliselt korras olevaks sõidukid ja

haagised, mida reaalselt ei kontrollitud või millel tuvastatud puuduseid ei kantud ARIS2

kontrollkaardile. Kaebaja ei ole YY haldusjärelevalve menetluse käigus esitatud selgitustega

3-22-1133

3(7)

lükanud ümber, et sõidukitel esinesid puudused, mille tõttu ei oleks need tohtinud ülevaatust

läbida otsusega „tehniliselt korras“. Vaidlustatud otsuses on toodud välja õigusaktid, mida

kaebaja on oluliselt ja korduvalt rikkunud. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, kas

vastustaja on vaidlustatud haldusakti andmisel arvestanud kolmanda isiku õigustega. Kaebaja

ei saa pöörduda halduskohtusse YY õiguste kaitseks. Tehnoülevaatuse eesmärgiks on tagada

sõidukite liiklusele ohutu ja loodushoidlik tehnoseisund. Selle eesmärgi saavutamine satub

ohtu, kui kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus esialgse õiguskaitse korras taastatakse.

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei saa lubada teostama isikut,

kes teadlikult ja tahtlikult rikub kontrolli teostamist reguleerivaid õigusakte, sest tema tegevus

ohustab teiste inimeste elu ja tervist ning keskkonda. Kaebaja usaldusväärsus on kaheldav.

Liiklusohutus ja keskkonnakaitse on olulised õigushüved ning avalik huvi nende tagamiseks on

ülekaalukam kaebaja huvist jätkata töötamist ja elatusvahendite teenimist samal töökohal.

Esineb suur avalik huvi selle vastu, et haldusülesandeid täidetakse seaduslikult ja liikluses

osalevad tehniliselt korras sõidukid ning ülevaatuspunktis töötavad ausad ja õigusakte järgivad

isikud. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitseta küll võimalik töötada ülevaatajana, kuid ta saab

töötada mõnel muul töökohal. Ülevaatajana tegutsemine ei ole sedavõrd spetsiifiline ja kitsa

profiiliga tegevusala, et kaebajal oleksid vaid väga piiratud väljavaated töö leidmiseks ja

elatusvahendite teenimiseks.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.05.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja

peatas Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 4-2/22/584-1 kehtivuse kuni praeguses kohtuasjas

lõpliku lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on täidetud ning ei

esine aluseid selle kohaldamata jätmiseks. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks,

sest kaebaja on teinud vaidlustatud haldusaktile mitmeid olulisi etteheiteid, mida tuleb kaebuse

sisulisel läbivaatamisel põhjalikumalt hinnata. Kaebusel on pigem arvestatavad eduväljavaated.

Kuigi vastustaja ei ole kaebaja esitatud eksperdiarvamust pidanud sõltumatuks, ei saa sellest

automaatselt tuletada arvamuse ebaõigsust. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema

atesteerimistunnistus on peatatud kuni selle kehtivuse lõpuni, mis viitab peatamise võimalikule

ebaproportsionaalsusele ning tähendab ühtlasi, et kaebaja ei saaks enda valitud kutsealal küllalt

arvestatava ajaperioodi jooksul edasi tegutseda. Tegemist võib olla ka suhteliselt pöördumatute

tagajärgedega, sest kui asjas ei sõlmita kompromissi või vastustaja ei võta kaebust õigeks ning

menetlusosalised kasutavad oma õigust lahendit vaidlustada, siis ei pruugi otsus jõustuda enne

atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei kaasneks

praegusel juhul avaliku huvi ülemäärast kahjustamist, sest pole alust eeldada, et kaebaja eiraks

jätkuvalt sõidukite ülevaatuse läbiviimiseks ettenähtud nõudeid. Lisaks on vastustajal võimalik

kaebaja tegevust kontrollida ka edaspidi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Transpordiamet palub 10.06.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.05.2022

määrus ja jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuivõrd esialgse õiguskaitse

rakendamisega otsustatakse ette ära ka põhivaidlus, siis peaks esinema suur õiguslik tõenäosus,

et kaebus rahuldatakse. XX kaebus ei ole perspektiivikas, sest vaidlustatud haldusakt on

õiguspärane. PPA menetluse raames tuvastas Transpordiamet 16.03.2022, et kaebaja lubas

12.03.2022–16.03.2022 liiklusesse vähemalt 23 sõidukit / haagist, mis ei vastanud õigusaktides

kehtestatud tehnonõuetele. LS § 74 lg 8 kohaselt võib Transpordiamet atesteerimistunnistuse

kehtivuse peatada kuni selle kehtivusaja lõpuni. Transpordiameti 2016–2021 praktikas leidub

otsus, milles tuvastati 25 vigase sõiduki tehniliselt korras olevaks lugemine ja seetõttu otsustati

keelduda isikule uue atesteerimistunnistuse väljastamisest 3 aasta jooksul. Mitmel juhul peatati

atesteerimistunnistuse kehtivus kuni selle kehtivusaja lõpuni olukorras, kus tehniliselt korras

olevateks on loetud praegusest vähem vigaseid sõidukeid (3 sõidukit – 16 kuuks; 12 sõidukit –

3-22-1133

4(7)

26 kuuks; 3 sõidukit – 26 kuuks; 7 sõidukit – 26 kuuks). Eeltoodust tulenevalt ei ole õige väita,

et atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine kuni selle kehtivusaja lõpuni viitab peatamise

võimalikule ebaproportsionaalsusele (vt Tallinna Halduskohtu 25.08.2016 otsus nr 3-16-411).

Kui kaebaja arvates on Transpordiameti järeldused vastuolus õigusaktidega, jääb arusaamatuks,

miks soovis kaebaja masinate ülevaatused tühistada ja ühe ülevaatuse ka tühistas. YY on

viimase nelja aasta jooksul sattunud Transpordiameti menetluse alla korra aastal 2018 ja kaks

korda aastal 2019 ning tema tegevuses on tuvastatud rikkumisi.

Avalik huvi on tunduvalt kaalukam kui kaebaja õigused (vt Tallinna Halduskohtu 02.03.2016

määrus nr 3-16-411; 03.03.2016 määrus nr 3-16-423). Ülevaatuse eesmärk on sõiduki liiklusele

ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri

18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ § 1 lg 4). Tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostama ei saa

lubada isikut, kes rikub kontrolli teostamist reguleerivaid õigusakte, sest ta ohustab oma

tegevusega keskkonda ning nii teiste inimeste elu ja tervist kui ka vara (omandit). Vastustaja

peab tegema kõik vajaliku selleks, et ülevaatust teostaksid üksnes pädevad ja ausad ülevaatajad.

Avalik huvi tagada liiklusohutus ja keskkonnakaitse on ülekaalukalt olulisemad kaebaja huvist

jätkata töötamist ja elatusvahendite teenimist samal töökohal ja tegevusalal. Eksisteerib avalik

huvi ka selle suhtes, et haldusülesandeid täidetakse kõrgendatud hoolsusega ja seaduslikult.

Avaliku huvi tagamiseks ei piisa ainult kaebaja pädevusest ja oskustest ülevaatuse teostamisel,

vaid oluline on, et kaebajat saaks selle ülesande täitmisel ka usaldada. Kaebaja rikkumised on

samas seadnud kahtluse alla tema tegevuse ülevaatajana laiemalt ja annavad põhjust kahelda

tema usaldusväärsuses. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi on

võimalik kaebajale hüvitada rahas. Kaebaja on YY juhatuse liige ning saab jätkata tööd

ettevõtte juhtimisel. Vaidlustatud otsus piirab küll kaebaja töötamist ülevaatajana, kuid ei

takista tal tegemast muud tööd (sh saab jätkata piiratud mahus tegutsemist valitud kutsealal

YY-s abitöölisena kogenud ülevaataja juhendamisel). Kuna LS § 74 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab

kaebajal olema auto või traktori erialal kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või sellele vastav

kvalifikatsioon, siis ei ole alust arvata, et tema väljavaated uue töö leidmiseks ja seeläbi

elatusvahendite teenimiseks oleksid väga piiratud.

8. XX palub 27.06.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja esitatud

atesteerimistunnistuste peatamise otsused, millega on soovitud lükata ümber kahtlust, et

vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne, ei ole asjakohased, sest need juhtumid olid seotud

altkäemaksu võtmisega ning ülevaataja õiguste äravõtmine toimus kas pärast kohtuotsust või

vahetult enne kohtuotsuse tegemist. Praeguses asjas on seevastu küsimus kaebaja tehtud tööde

kvaliteedis, mitte altkäemaksu võtmises ega võltsimises (prokuratuur ei ole kaebajale süüdistust

esitanud). Seega ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Vastustaja väidetud rikkumised ei

ole tegelikkuses üldse rikkumised. Ülevaatuse tühistamise küsimusele tähelepanu juhtimine on

arusaamatu, sest see puudutab sisulist vaidlust, mitte esialgse õiguskaitse küsimust. Vastustaja

on lisaks esitanud paljasõnalisi väiteid mh YY väidetavate rikkumiste kohta, kuigi äriühing ei

ole praeguses asjas menetlusosaliseks ja Transpordiamet ei ole ka selgitanud, kuidas on need

võimalikud rikkumised seotud kaebajaga ning vaidlustatud otsusega.

Väidet avaliku huvi raskest kahjustamisest on põhjendatud kaebaja väidetavate rikkumistega,

kuid nende esinemine on vaieldav. Muu hulgas on sõltumatu ekspert tuvastanud, et vastustaja

hinnang kaebaja teostatud ülevaatustele ei vasta õigusaktide nõuetele ja väidetavaid puudusi

sellises mahus ei eksisteerinud. Transpordiamet ei ole tõendanud, et kaebaja tegevus ohustaks

mingil viisil avalikke huve. Transpordiamet ei ole arvestanud, et mitu kontrollitud sõidukitest

olid üle 25 aasta vanad, mistõttu suurem osa nõuetest nende ehitusele ja tehnoseisundile üldse

ei laiene (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määruse nr 39 „Traktori,

3-22-1133

5(7)

liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 2). Sellest tulenevalt on vastustaja ekslikult tuvastanud

puudusi, mida tegelikult ei esine. Kaebaja pädevust ja korrektsust tõendab muu hulgas, et ta on

16.03.2022–10.05.2022 teostanud 687 ülevaatust, millele Transpordiametil ei ole olnud ühtegi

etteheidet. Samuti on vastustaja võimaldanud kaebajal töötamist jätkata pärast vaidlusaluste

sõidukitega tekkinud olukorda. Kaebaja on 05.08.2015–10.05.2022 teostanud kokku 11 104

ülevaatust ning tema tegevuse suhtes ei ole varem pretensioone olnud.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei saa õigustada argumendiga, et kaebajal on võimalik

esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, sest esialgse õiguskaitse eesmärk ongi võimaliku kahju

ärahoidmine. Kahju hilisem hüvitamine ei pruugi seejuures kõrvaldada õigusvastase haldusakti

täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Kui vaidlustatud otsuse kehtivust ei peatata, siis ei oleks

kaebajal enam töökohta ja tal poleks võimalik senisel töökohal jätkata ka kaebuse rahuldamise

korral, sest YY tehnoülevaatuspunkt oleks selleks ajaks suletud. Tagantjärele ei ole võimalik

ka lastele süüa anda, elukohta tagada jne. Kuna YY-le tekkiva kahju suurus oleks ca 150 000

eurot aastas, siis ei oleks avalikes huvides seegi, et maksumaksja rahast tuleks hiljem selline

kahju hüvitada. Esialgse õiguskaitse määrus välistab hilisema kahjunõude ja on seega avalikes

huvides. Kaebajal ei ole võimalik jätkata YY-s töötamist ka abitöölisena ning Transpordiameti

sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta. Transpordiamet ei ole määruskaebuses

põhjendanud, miks on halduskohtu määrus õigusvastane, vaid üksnes kordab oma varasemaid

seisukohti, mis ei tingi kaevatava määruse tühistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-

349, p 12). Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei tohi väljuda vaidluse esemest, vaid peab

olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-

20-1245, p 16). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute

tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16;

11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt

perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt

arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus

ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema

põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-

2241, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne

(nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11).

10. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja

saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid

sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei

tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

3-22-1133

6(7)

Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa siiski iseseisvalt õigustada hinnang, et kaebus võib olla

perspektiivikas. See läheks vastuollu põhimõttega, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist

(HKMS § 246 lg 1). Ka tähtajalise haldusakti kehtivust peatades ei teosta halduskohus

vastustaja eest kaalutlusõigust ega otsusta ette ära põhivaidluse tulemust, sest tegemist on vaid

ajutise abinõu kohaldamisega (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 24 ja 29).

11. XX on praeguses asjas esitanud kaebuse Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 4-

2/22/584-1 tühistamiseks, millega peatati tema atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivus kuni

02.04.2024. Vastavalt kaebaja taotlusele peatas halduskohus 26.05.2022 määrusega esialgse

õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni. Kuivõrd menetlusosaliste vahel puudub sisuline vaidlus selle üle,

et kaebajal on HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus (mh ei välista seda

võimalus taotleda hiljem kahju hüvitamist – nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01,

p 5; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01, p 2), siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks nimetatud

küsimusel pikemalt peatuda. Kaebaja on YY ainus tehnoülevaataja, mistõttu on usutav, et tal

puuduks võimalus jätkata äriühingus senisel kutsealal töötamist ka abitöölisena. Kuna kaebust

ei saa pidada ka ilmselgelt perspektiivituks, tuleb esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel

hinnata eelkõige seda, kas kaebaja õiguste esialgse kaitse vajadus on kaalukam kui vaidlusaluse

haldusakti kehtivuse peatamisega avalikule huvile põhjustatav kahju.

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi Transpordiameti 10.05.2022 otsusest nähtuvalt

on vastustaja soovinud peatada kaebajale väljastatud tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse

kehtivuse kuni selle kehtivusaja lõpuni, kehtib peatamine vaidlustatud haldusakti resolutsiooni

kohaselt siiski kuni 02.04.2024. Seevastu atesteerimistunnistusel nr 21254 on märgitud, et selle

kehtivusaeg lõpeb 02.08.2024, mis on kooskõlas asjaoludega, et tunnistus väljastati 03.08.2021

ja LS § 74 lg 6 kohaselt kehtib atesteerimistunnistus kolm aastat. Seega ei ole XX

atesteerimistunnistuse kehtivust peatatud kuni selle kehtivuse lõpuni, vaid neli kuud lühemaks

ajaks.

13. Tuleb möönda, et vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine kuni haldusasja menetluse

lõpuni tähendab, et kaebajal on võimalik ülevaatajana tegutsemist jätkata vähemasti olulise osa

sellest ajast, mil ta ei tohiks vastustaja hinnangul tehnoülevaatajana tegutseda. Ringkonnakohus

ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse pikaks ajaks (kuigi mitte

päris selle kehtivusaja lõpuni, siis ikkagi ligi 23 kuuks) peatamine võib juba iseenesest viidata

selle ebaproportsionaalsusele. LS § 74 lg 8 kohaselt võib Transpordiamet rikkumiste korral

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni (st maksimaalselt kolmeks

aastaks) ja keelduda kolme aasta jooksul uue atesteerimistunnistuse väljastamisest. Praegusel

juhul peatati kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus paljudele rikkumistele tuginedes vähem

kui kaheks aastaks. Vaidlustatud otsuse proportsionaalsust tuleb asja sisulisel läbivaatamisel

põhjalikult analüüsida, kuid seda ei ole siiski alust pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks (st

tegemist ei ole olukorraga, kus üksikule väheolulisele rikkumisele oleks selgelt üle reageeritud).

Kuna iga kaalutlusotsus on ainukordne ja kohus ei ole kaebuse lahendamisel seotud varasemate

hinnangutega sarnastes vaidlustes, siis ei saa Transpordiameti varasematest otsustest ja nende

peale esitatud kaebuste (või neis asjades esitatud esialgse õiguskaitse taotluste) lahendamise

tulemustest teha kaugeleulatuvaid järeldusi praegu vaidlustatud haldusakti proportsionaalsuse

või ebaproportsionaalsuse kohta.

14. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib

väga kaalukas avalik huvi tagada, et liikluses osaleksid üksnes inimestele ja keskkonnale ohutu

tehnoseisundiga sõidukid. Ehkki kaebajale etteheidetud rikkumiste esinemist ja tõendatust tuleb

kontrollida asja sisulisel lahendamisel, tuleneb Transpordiameti 10.05.2022 otsusest vähemasti

3-22-1133

7(7)

põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole ülevaatuste teostamisel järginud kehtestatud nõudeid ning

tema tegevuse jätkamine võib ohustada avalikku huvi. Seni esitatud dokumendid ei võimalda

järeldada, et kaebaja poolt ajavahemikul 09.03.2022–16.03.2022 tehniliselt korras olevateks

loetud sõidukitel ja haagistel ei esinenud 16.03.2022 vastustaja viidatud puudusi. Kaebusele ei

ole lisatud Transpordiameti 16.03.2022 teostatud kontrolli tulemusi, kuid nii YY 18.04.2022

vastuses kui ka Ahto Ilvese 12.05.2022 eksperthinnangus on vaidlusaluste sõidukite / haagiste

seisukorda kajastatud vastavalt 10.04.2022 ja 06.05.2022 seisuga, mistõttu ei saa need vähemalt

kergesti kõrvaldatavate puuduste osas tõendada, et rikkumisi 16.03.2022 seisuga ei esinenud.

Samuti ei saa kaebaja pädevust ja usaldusväärsust ning tema tegevuse nõuetekohasust kinnitada

statistika kaebaja poolt 16.03.2022–10.05.2022 või 05.08.2015–10.05.2022 teostatud

ülevaatuste kohta, sest puuduvad andmed, et Transpordiamet oleks neid ülevaatusi sarnasel

viisil kontrollinud. Määrav ei ole seegi, et vastustaja ei peatanud kaebaja atesteerimistunnistust

koheselt pärast 16.03.2022, sest Transpordiametil tuli enne meetmete võtmist selgitada välja

tähtsust omavad asjaolud ning anda kaebajale võimalus esitada oma selgitused ja vastuväited.

15. Eeltoodule vaatamata ei ole põhjendatud halduskohtu kohaldatud esialgset õiguskaitset

tühistada ega muuta. Kaebaja esitatud eksperdiarvamuses on toodud välja, et Transpordiamet

ei ole arvestanud, et mitu kontrollitud sõidukitest ja haagistest olid üle 25 aasta vanad, mistõttu

osa nõudeid neile üldse ei laiene ning vastustaja on seega tuvastanud puudusi, mida tegelikult

ei esine. Seda, et mitmed kontrollitud sõidukid või haagised on esmakordselt registreeritud enne

1997. aastat, kinnitavad ka Transpordiameti veebilehel olevad sõiduki taustakontrolli andmed

(vt haagised reg.nr ER2573 ja ER2574; traktorid reg.nr 5250EE ja 1425ES). Kui haldusorgan

on kaalutlusotsuse tegemisel tuvastanud osa olulistest asjaoludest valesti või jätnud oluliste

asjaoludega arvestamata, võib see tingida kaalutlusotsuse tühistamise, sest halduskohus ei saa

vaidlust lahendades asuda vastustaja asemel ise kaalutlusõigust teostama (HKMS § 158 lg 3).

Transpordiamet ei ole seejuures kahelnud kaebaja pädevuses tehnoülevaatajana, vaid pigem

tema usaldusväärsuses. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kuulusid kõik kontrollitud sõidukid ja

haagised ühele õppeasutusele, mistõttu ei ole ka asjaolust, et puudusi tuvastati 23 ülevaatuse

teostamisel, tingimata alust järeldada kaebaja süstemaatiliselt ebaausat käitumist, vaid tegemist

võis olla sisuliselt üksikjuhtumiga. Vastustaja on küll viidanud, et YY tegevuses on rikkumisi

tuvastatud ka varem, kuid ei ole seda kuidagi seostanud XX tegevusega, mistõttu ei ole need

viited asjakohased. Põhjusel, et vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et esineb tõsine kahtlus,

et kaebaja jätkab kohtumenetluse ajal rikkumiste toimepanemist, ei saa avalikku huvi pidada

selgelt kaalukamaks kaebaja huvist jätkata tegutsemist senisel tegevusalal.

16. Ringkonnakohus leiab siiski, et halduskohtul võib pärast vaidluse asjaolude täpsustumist

või uute asjaolude ilmnemist (nt kui kaebaja rikkumised korduvad) olla põhjust HKMS § 253

lg 1 alusel esialgse õiguskaitse õiguskaitse määrust omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

muuta või tühistada. Kaebaja väited töökoha ja elatusvahendite vältimatust kaotusest on ilmselt

ülepaisutatud, sest äriregistrist kättesaadava YY 2021. a majandusaasta aruande põhjal puudub

alus kahelda, et kaebajal oleks võimalik mh samas äriühingus jätkata töötamist teisel töökohal.

Äriühingu põhitegevusalaks on mootorsõidukite remont ja hooldus ning kuna LS § 74 lg 1 p-st

1 tulenevalt peab kaebajal olema auto või traktori erialal vähemalt keskeri- või

kutsekeskharidus, siis oleks tal võimalik tegutseda ja sissetulekut teenida ka YY

põhitegevusalal. Aruande kohaselt on YY töömaht väga oluliselt kasvanud ja tegevus

laienenud, äriühingul on 15 alalist töötajat ja tema majandusseis on hea.

17. Eelneva põhjal jääb Transpordiameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

26.05.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)