2-22-8590/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2022 Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-8590

Tsiviilasi

J. R. hagi I. R. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja: I. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.07.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. R. hagi I. R. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada J. R. (R.) ja I. R. (R.) abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx Pärnu

Maavalitsuse

Perekonnaseisuosakonnas

ning

mille

kohta

on

koostatud

abielutunnistus nr xxx.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik

1. Hageja J. R. esitas 08.06.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub lahutada tema ja

kostja I. R. vahel registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel

abielu xx xx xxxx. Abielu registreeriti Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Hageja

leiab, et poolte abieluga ei ole võimalik jätkata, kuna inimesed on liiga erinevad. Poolte

abielulised suhted lõppesid 3 kuud tagasi. Hageja märgib hagiavalduses, et abielu pole

võimalik lahutada perekonnaseisuametis, kuna kostja ei soovi lahutada. Hageja soovib pärast

lahuust kanda perekonnanime R..

2. 14.07.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja avaldas kohtule,

et poolte abielulised suhted lõppesid 10.03.2022, mil hageja kolis poolte ühisest eluasemest

välja. Hageja hinnangul on poolte ühine kooselu lõplikult lõppenud ning seda taastada ei ole

võimalik. Kostja elab hetkel ka teise naisterahva juures ning tal on uus elu. Hageja ei soovi

leppimisaega. Hageja jäi oma hagi juurde ja soovib lahutust.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes

3. Kohus kuulas kostja ära 17.07.2022 toimunud kohtuistungil. Kostja avaldas kohtule, et tema

hinnangul ei ole poolte abielulised suhted lõppenud ning kostja sooviks leppimisaega.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad

abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole

pädev abielu lahutama.

6. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata,

et abikaasad kooselu ei taasta.

7. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ja

kostja seletustega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Kostja

on kohtuistungil avaldanud, et sooviks leppimisaega. Hageja jäi istungil kindlale seisukohale,

et poolte abielulised suhted on jäädavalt lõppenud ning ta ei soovi leppimisaega. Kohus leiab,

et käesoleval juhul ei ole leppimisaja andmine pooltele põhjendatud, kuna hageja sellele

kategooriliselt vastu vaidleb. Samuti ei suutnud kostja istungil välja tuua, kuidas poolte

abielulisi suhteid parandada või milliseid abinõusid kasutusele võtta abielu taastamiseks.

Kohus on seisukohal, et kohus ei saa pooli vastu tahtmist sundida abielus olema, kui poolte

abielulised suhted on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

8. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

9. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda

tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad

abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise.

10. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus

kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik