3-21-3028/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-3028

Haldusasi

X kaebus tühistada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu

18.09.2020 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 osaliselt,

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu hindamiskomisjoni

04.11.2021 otsus ja kutsekomisjoni 08.11.2021 otsus ning

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse 30.11.2021

vaideotsus tervikuna ja kohustada Eesti Kinnisvara

Hindajate Ühingut kaebaja 03.09.2021 taotlust vara hindaja

tase 7 kutsekvalifikatsiooni taastõendamiseks uuesti läbi

vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaidi

Reiljan-Sihvart

Vastustaja – Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, volitatud

esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada kutsekomisjoni 08.11.2021 otsus ning Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu

juhatuse 30.11.2021 vaideotsus tervikuna ja kohustada Eesti Kinnisvara Hindajate

Ühingut X 03.09.2021 taotlust vara hindaja tase 7 kutsekvalifikatsiooni taastõendamiseks

uuesti läbi vaatama.

3. Jätta rahuldamata kaebus nõudes tühistada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu

hindamiskomisjoni 04.11.2021 otsus ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu 18.09.2020

kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 osaliselt.

4. Mõista Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingult X kasuks välja menetluskulud summas

10 000 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Hüvitatav summa tuleb kanda CPB REAL ESTATE SERVICES OÜ arveldusarvele nr

EE702200221071868225 (Swedbank).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.08.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 03.09.2021 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule (EKHÜ) avalduse, millega taotles

taastõendamise vormis vara hindaja, tase 7 kutset või alternatiivselt kinnisvara nooremhindaja,

tase 5 kutset. Taotlusele oli lisatud ka kaks eksperthinnangut, millest üks oli koostatud Tallinnas

Poordi tn 5 asuvale kinnistule.

2. 04.11.2021 toimus X ja EKHÜ hindamiskomisjoni (edaspidi ka: hindamiskomisjon) vahel

kutsealane vestlus X tase 7 kutse omistamiseks, mille tulemusel määrati X koondhindeks 66,5

punkti.

3. X esitas 08.11.2021 vaide, milles palus hindamiskomisjoni otsuse ümbervaatamist või

tühistamist

ning

taastõendamise

kordusvestluse

võimaldamist

uue

erapooletu

hindamiskomisjoni koosseisuga. Vaide kohaselt ei olnud hindamiskomisjoni otsus tehtud

erapooletult, kuna komisjoni liikme J. Kiik tööandja oli juba varem ning teistsuguse

hindamismeetodiga hinnanud Poordi tn 5 kinnistu väärtust. Samuti oli komisjon ekslikult

leidnud, et Poordi tn 5 kinnistu hindamiseks ei sobinud võrdlusmeetod, mida kaebaja oli oma

eksperthinnangus kasutanud.

4. EKHÜ kutsekomisjoni (edaspidi ka: kutsekomisjon) 08.11.2021 istungil otsustati

ühehäälselt kaebajale tase 7 kutset mitte anda. Otsus edastati X 09.11.2021.

5. X loobus 09.11.2021 taotlusest talle tase 5 kutsetunnistuse väljastamiseks.

6. X esitas 10.11.2021 vaide kutsekomisjoni 08.11.2021 otsusele, kus selgitas täiendavalt, et

hindajate erapoolikut suhtumist tõendab hindajate silmatorkavalt madal hinne meetodi valikule

(20 p) ning protokollis töö veana märgitud ja vestluse käigus kindlas kõneviisis antud arvamus,

et kõnealuse vara ainuvõimalik hindamismeetod on residuaalmeetod.

7. EKHÜ jättis 30.11.2021 vaideotsusega vaided rahuldamata.

8. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.12.2021 kaebuse, milles taotles tühistada

hindamisstandardi p 2.3 osas, mis sätestab, et kutsealase vestluse iga küsimust hindab vähemalt

kaks hindamiskomisjoni liiget, tühistada täielikult EKHÜ 04.11.2021 hindamiskomisjoni otsus,

08.11.2021 kutsekomisjoni otsus ja EKHÜ juhatuse 30.11.2021 vaideotsus ning kohustada

EKHÜ-d

kaebaja

03.09.2021

taotlust

vara

hindaja

tase

kutsekvalifikatsiooni

taastõendamiseks uuesti läbi vaatama.

9. Tallinna Halduskohus võttis 21.01.2021 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Hindamiskomisjoni esimees J. Kiik ei olnud hindamisel sõltumatu. See võis mõjutada

hindamise tulemust. Taandumiseks puudub alus üksnes siis, kui isikut ei ole võimalik asendada.

Arvestades, et hindamiskomisjonis on veel 5 inimest, oli asendamine võimalik. Kaebaja õigust

erapooletule ja sõltumatule hindamisele riivas asjaolu, et J. Kiik töötab kinnisvarabüroos, mis

on teinud kohtuvaidluses konkureeriva eksperthinnangu Poordi tn 5, Tallinn asuvale

kinnisvaraarendusele. Kaebaja sai sellest teada 05.11.2021. Kaebaja kasutas eksperthinnangus

Poordi tn 5 turuväärtuse määramiseks võrdlusmeetodit. Hindamiskomisjoni ja eelkõige selle

liikme J. Kiik üks põhilisi etteheiteid nimetatud tööle oli meetodi valik. Kuna vestluse

protokollis puuduvad sisulised põhjendused, siis ei tea kaebaja täpselt, miks meetodi eest

üksnes 20 punkti anti. Kaebaja eeldab vestluse pinnalt, et meetod ei olnud hindajate jaoks

sobilik.

2) Asjakohane ei ole vaideotsuses sisalduv etteheide, et kaebaja oleks pidanud huvide konflikti

olemasolule tähelepanu pöörama juba enne vestluse toimumist või oleks pidanud valima sellise

eksperthinnangu, millega ei oleks ükski hindamiskomisjoni liige mingil moel seotud.

Sõltumatuse ja erapooletuse tagamine on kutse andja mitte taotleja ülesanne. Taotluse esitamise

hetkel ei olnud Colliers International Advisors OÜ konkureerivat eksperthinnangut veel

koostanudki. On põhjendamatu nõuda või eeldada, et taotleja esitaks hindamisele üksnes

selliseid eksperthinnanguid, mille puhul on juba eos välistatud huvide konflikt. Eluliselt

ebausutav ning tõendamata on vastustaja väide, nagu poleks J. Kiik olnud enda kolleegide poolt

antud eksperthinnangust Poordi tn 5 kinnistu osas teadlik enne kutsevestlust, kuid kaebaja

seejuures oleks pidanud olema. Harju Maakohtu otsuse nr 2-19-18826 p-st 133 nähtub, et kuna

juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseb oma töötajate kaudu, siis paratamatult informatsioon

ja teave levib tööandja ning töötajate (kolleegide) vahel, mis omakorda võib mõjutada nii

töötajate kui ka tööandja erapooletust kinnisvara eksperthinnangute tegemisel. EVS 875-4:2015

hindamise standardist tuleneb ka nõue vältida huvide konflikti ning seda nii isiklikul kui ühingu

tasandil. Seetõttu oli J. Kiik huvide konflikti olukorras, kui ta hindas kaebaja tehtud

eksperthinnangut, millele teostas konkureeriva hinnangu tema tööandja. Fakt, et seda ei

koostanud J. Kiik ise, ei oma määravat tähtsust. Kaebaja hinnangul on ühtlasi toime pandud

korruptsioonivastases seaduse §-s 19 nimetatud väärtegu.

3) Vaides hindamiskomisjoni otsusele on selgelt kaebaja esitanud väite, et J. Kiik tegutses

huvide konfliktis ja ei saanud olla kuidagi erapooletu. Vaides kutsekomisjoni otsusele on

kaebaja sama asja üle korranud. Kaebajale, kellel puuduvad õigusteadmised, ei saa ette heita

seda, et ta on kasutanud vaidlustusmenetluses vastuväidete esitamisel üht või teist terminit, mis

väljendavad sisult sama argumenti – J. Kiik ei olnud sõltumatu ning oli erapoolik.

Haldusmenetlus peab ka näima ausana. Komisjoni liige, kelle erapooletuses ja sõltumatuses

võis tekkida kahtlus, oleks pidanud ennast kahtluse kõrvaldamiseks taandama (TrtHKo

3-15-1568, p 18).

4) Hindamiskomisjoni otsus ei ole eelhaldusakt ega kutsekomisjonile siduv nagu leidis

vastustaja vaideotsuses. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-20-231 selgitanud, et

kutsekomisjon on ka ilma hindamiskomisjoni otsuse peale kaebust (vaiet) saamata kohustatud

KutS § 18 lg 2 p-s 6 antud pädevuse teostamisel kontrollima omal algatusel hindamiskomisjoni

otsust sisuliselt. Vastustaja juhatus liitis kaks eraldiseisvat vaiet üheks, kuid hindamiskomisjoni

tegevusele esitatud kaebuste lahendamise pädevus on üksnes kutsekomisjonil (KutS § 18 lg 2

p 7). Samuti kahtleb kaebaja vastustaja juhatuse pädevuses lahendada vaideid kutsekomisjoni

tegevusele. Vaideorgan peaks olema kutsekomisjon ise. Kohustusliku kohtueelse menetluse

kord ei mõjuta praegu seda, kes haldusorgani siseselt on pädev vaiet lahendama. See, et KutS

ja Kutse andmise kord kinnisvara nooremhindaja, kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutsele

(edaspidi: KAK) räägivad kutsekomisjonile kaebuse esitamisest, ei muuda fakti, et tegelikult

on silmas peetud vaide lahendamist.

5) KutS § 19 lg 3 sätestab, et hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest.

Hindamiskomisjonis oli küll 6 liiget, kuid vestluse tulemusena andis hinnangu üksnes kaks

hindajat. Hindamisstandardi osa 2.3, mis sätestab hindamise üksnes kahe hindamiskomisjoni

liikme poolt (ja selle alusel teostatud hindamine kaebaja suhtes), on vastuolus eesmärgiga

tagada hindamise objektiivsus vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni poolt ega vasta

KutS nõutele. Kuigi vestlusel võis osaleda terve hindamiskomisjoni koosseis, ei muuda see

fakti, et hinnang vestluse tulemusele on fikseeritud üksnes kahe hindaja poolt.

Hindamiskomisjoni protokollilisest otsusest ning hindamisstandardi p-i 2.3 „Tulemused“

selgitavast osast nähtub, et üksikküsimuste osas andis vastuse eest punkte kaks liiget, kelle

antud punktide põhjal leiti aritmeetiline keskmine punktisumma iga küsimuse vastuse osas.

Järelikult kujuneb punktisumma puhtalt matemaatiliste arvutuste tulemusel, mitte kuue

komisjoniliikme konsensuse alusel. Seetõttu on iga komisjoni liikme arvamusel ja

punktisummal ning komisjoni liikmete arvul üksikküsimuse hindamisel ka seda suurem mõju.

6) Kaebaja ei nõustu, nagu poleks hindamis- ja kutsekomisjoni otsuste puhul tegu

kaalutlusotsustega. Vastustaja ise on pikalt selgitanud, miks pole võimalik ette näha selgeid

punkte eksperthinnangu ning vestlustulemuste hindamisel, kuna ainuüht õiget vastust ei saa

olla. Kirjeldavatele ja selgitavatele eksamiküsimustele antud vastuse hindamisel jääb alati

hindajale teatud hindamisruum. Niisiis pidi vastustaja vähemalt kutsekomisjoni otsuses

märkima kaalutlused, millest vastustaja haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja sai

hindamiskomisjoniga toimunud kutsealase vestluse tulemusena kokku 66,5 punkti, kuid tase 7

kutse taastõendamiseks oli vaja saada vähemalt 70 punkti. Kutsekomisjon on enda otsuses

tuginenud hindamiskomisjoni vestluse tulemusele täiendavaid põhjendusi esitamata.

7) Poordi tn 5 hindamiseks parim meetod on võrdlusmeetod. Muuhulgas viitab ka Eesti

hindamisstandard EVS 875-8 p 4.3.3 b) ja EVS 875-1 p 9.4.5 märkus residuaalmeetodi

kasutamisele nn viimases järjekorras. EVS 875-8 p-i 4.3.3 b) kohaselt kasutatakse turuväärtuse

hindamisel kulumeetodit (residuaalmeetodi üheks osaks on kulumeetodil ehituskulude

hindamine) ainult siis, kui võrdlusmeetod ja tulumeetod ei ole rakendatavad. Poordi tn 5 objekti

puhul oli võrdlusmeetod selgelt rakendatav. Vastavalt standardi EVS 875-1 p-i 9.4.5. märkusele

tuleb äärmise ettevaatlikkusega suhtuda residuaalmeetodi rakendamisse turuväärtuse

hindamisel, kuivõrd meetod tugineb suures osas eeldustele nii vara enda kui ka turu puhul ja

lõpptulemus on üldjuhul väga tundlik üksikute sisendite muutustele. Kui vähemalt üks

sisendandmetest ei tulene turult või hindaja mingis sisendis kahtleb, tuleks residuaalmeetod

välistada, kuna tulemus ehk turuväärtus võib olla sellest konkreetsest sisendist mõjutatud

olulisel määral. Residuaalmeetodi üks sisend on ka ajaline mõõde (nt projekteerimise,

ehitusperioodi, müügiperioodi jne kestus). Poordi tn 5 kinnistu hinnatav vara oli konserveeritud

juba aastal 2016, mille hindamine toimus 2018. a sügisel. Seda olukorras, kus menetluses oli

uus ehitusluba ja omaniku-arendaja vahel algasid erimeelsused 2018. kevadel. Seega võis

eeldada, et arendusprotsess võib suure tõenäosusega viibida.

8) Hindajate erapoolikut suhtumist tõendab silmatorkavalt madal hinne meetodi valikule (20 p)

ning protokollis töö veana märgitud ja vestluse käigus antud arvamus, et kõnealuse vara

ainuvõimalik hindamismeetod on residuaalmeetod. Seejuures on vara hindaja meetodi valikul

hindamisstandardi piires vaba ja meetodi valikut veaks lugeda ei ole korrektne.

9) Jätkuvalt on täielikult põhjendamata, miks on hindamiskomisjon andnud vestluse

tulemusena igale küsimusele selliseid punkte nagu anti ning miks anti Poordi tn 5

eksperthinnangule

üksnes

punkti.

Hindajate

lakooniline

seisukoht

ei

täida

põhjendamiskohustust. Hindamiskomisjoni välised eksperdid on vältinud üksikutele teemadele

hinnangu andmist, kirjeldades üksnes hindamiskomisjoni poolt esitatud küsimusi ja nende

asjakohasust ning selle põhjal järeldanud, et hindamiskomisjon tegi õige otsuse.

Vaidemenetluse käigus võetud I. Rebase ja R. Halapuu ekspertarvamus on koostatud peale

kaalutlusotsuse tegemist ja sellega ei saa üldse õiguspäraselt põhjendada haldusorgani

kaalutlusotsust. Tegemist on hindamis- ja kutsekomisjoni mitte kuuluvate isikutega, kes ei saa

anda hinnanguid kaebaja vastavusele kutse- ja/või hindamisstandardile. Kui taotleja oleks

saanud vestluse tulemusel küsimuse nr 5 hindena 20 p asemel 50 punkti ja ka Poordi tn 5

eksperthinnangu eest 50 punkti 40 punkti asemel, oleks koondhindeks juba 71,5 punkti ja eksam

tuleks lugeda sooritatuks. Hindamisstandardis puuduvad sealjuures igasugused juhised, mis

indikaatorite järgi peaks vestlusele omistama 0 punkti, 20 punkti, 50 punkti jne. See paneb

hindamiskomisjonile erilise koormuse põhjendamiskohustuse täitmisele.

10) Sellise eksamitulemuse puhul, kus iga üksiku eksami küsimuse eest on võimalik saada kuni

100 punkti, on kohtuliku kontrolli raames võimalik hinnata seda, kas hindamisotsus on

põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Järelikult on kohtul

pädevus hindamis- ja kutsekomisjoni ning vaideotsus tühistada ning kohustada vastustajat

uuesti hindama kaebaja taotlust.

11) Vastustaja kutsekomisjoni 04.05.2022 otsusega kinnitati uus hindamisstandard, millega on

eelduslikult osutunud kehtetuks vaidlustatud hindamisstandard, kuid kohustamiskaebuse

rahuldamisel ja taotluse uuel läbivaatamisel peaks vastustaja lähtuma kehtivast

hindamisstandardist, mistõttu on kaebajal õigustatud huvi kehtiva hindamisstandardi vastava

punkti kehtetuks tunnistamiseks. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks tühistada 18.09.2020

kinnitatud hindamisstandardi vaidlustatud punkte, kuna hindamisstandard on tänaseks kehtetu,

siis on kaebaja nõus muutma tühistamisnõude tuvastamisnõudeks (HKMS § 152 lg 2).

Käesoleval juhul aitaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajal oma õigusi tulevikus ja ka

käesolevas menetluses kaitsta, kuivõrd sellest sõltub vähemalt osaliselt vaidlustatud

kutsekomisjoni otsuse õiguspärasus.

11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kui kutse taotlemise eeltingimused on täidetud ja kutse taotleja kompetentsus on hinnatud

kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavaks, siis peab kutse andja taotlejale kutse andma. Kui

kutse taotlemise eeltingimused ei ole täidetud või kutse taotleja kompetentsus on hinnatud

kutsestandardis nimetatud nõuetele mittevastavaks, siis peab kutse andja taotlejale kutse

andmisest keelduma. Kutse andjal puudub kaalutlusõigus. Kui kutsealase vestluse tulemus on

vähemalt 70% maksimaalsest tulemusest, siis peab hindamiskomisjon lugema kutsealase

vestluse sooritatuks ning muul juhul mittesooritatuks. Seega ka hindamiskomisjonil puudub

kaalutlusõigus.

2) Vaidemenetluse käigus ei esitanud kaebaja väidet, et J. Kiik polevat olnud sõltumatu.

Järelduse, et J. Kiik polnud hindamisel sõltumatu tegemiseks ei ole piisav üksnes asjaolu, et

teised Colliers International Advisors OÜ-s töötajad on 12.10.2021 koostanud eksperthinnangu

nr 91/E/21, millega on samuti hinnanud Poordi tn 5 kinnisvara. Eesti standardi EVS 875-4:2015

p 5.3 näeb ette konfidentsiaalsuse nõuded hindamise läbiviimisel. Hindajal on üldreeglina

keelatud hindamistulemuse avalikustamine ka teistele sama tööandja juures töötavatele

hindajatele. Niisiis ei saa eeldada, et J. Kiik oleks teadnud eksperthinnangust nr 91/E/21 ning

oleks olnud oma tööandjast sõltuv kaebaja kutsealase vestluse läbiviimisel. Isegi kui J. Kiik

oleks eksperthinnangust nr 91/E/21 teadlik olnud, siis ei saa sellest järeldada, et ta poleks olnud

sõltumatu. Sellise etteheite tegemiseks oleks kaebajal tarvis tõendada enam asjaolusid.

3) Kaebuses on küll viidatud õigusaktidele ja kordadele, millest tulenevalt peab

hindamiskomisjoni liige tegusema erapooletult, kuid need ei ole asjakohased olukorras, kus

kaebuses ei ole esitatud selgesõnalist väidet J. Kiige erapoolikuse kohta, vastavat väidet

sisustavaid asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid. Hindamisega tegeleb vastavat

kutsetunnistust omav füüsiline isik, mitte tema tööandja. J. Kiik ise ei ole sama vara hinnanud.

Kuna hindamiskomisjoni koosseis oli kaebajale teada ja ta ise esitas ühe eksperthinnanguna

eksperthinnangu Poordi tn 5, Tallinn kohta, siis võib järeldada, et kaebaja ei näinud selles

võimalikku huvide konflikti J. Kiigega. Kaebaja on ise valinud enda poolt koostatud

eksperthinnangute hulgast sellise hinnangu, mis on mõeldud esitamiseks kohtule. Sellises

olukorras on kohatu kaebaja etteheide, et J. Kiik töötab kinnisvarabüroos, mis on teinud

kohtuvaidluses konkureeriva eksperthinnangu samale objektile. Vastustaja ei saa lubada

tekkida praktikal, kus kutse taastõendajad esitavad enda tööde hulgast näidistöödena sellised

eksperthinnangud, mis võimaldaksid neil mõjutada hindamiskomisjoni koosseisu valikut.

Kohtule esitamiseks mõeldud eksperthinnangu puhul võiks eeldada, et sama vara on

kohtumenetluse teise poole tellimusel hinnanud või hindab lähiajal ka mõni teine kutseline

hindaja, kes töötab mõne hindamiskomisjoni liikmega samas kinnisvarabüroos. Ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja sai Colliers International Adovsiors OÜ 12.10.2021 väljastatud Poordi tn 5

kinnistu eksperthinnangust teada alles pärast vestlust. Kaebaja oleks pidanud avaldama

kahtlused J. Kiige sõltumatuse, võimaliku erapoolikuse ja huvide konflikti kohta hiljemalt

kutsealase vestluse alguses. Hilinenuks ja seetõttu lubamatuks tuleb pidada vastavate

etteheidete esitamist esmakordselt alles pärast seda, kui hindamiskomisjon tegi otsuse lugeda

taastõendaja kutsealane vestlus või suuline eksam mittesooritatuks.

4) EKHÜ on mittetulundusühing, keda juhib ja esindab juhatus. Vaide pidi lahendama juhatus.

Isegi kui vaide hindamiskomisjoni otsust puudutavas osas oleks pidanud lahendama

kutsekomisjon tulenevalt KutS § 18 lg 2 p 7 (ehkki see norm räägib hindamiskomisjoni

tegevuse kohta esitatud kaebuse mitte vaide lahendamisest), siis ei ole kaebusega taotletav

eesmärk saavutatav. Käesolevas asjas ei ole kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Isegi

kui kohus leiab, et vaide lahendas vale organ, siis ei too see kaasa kaebuse rahuldamist.

5) Kaebajaga viis kutsealase vestluse läbi hindamiskomisjon kuueliikmelises koosseisus.

Hindamiskomisjon vestles kaebajaga kuuel teemal – iga hindamiskomisjoni liige algatas

vestluse ühel teemal ja iga vestlusteema tulemust hindasid kaks hindamiskomisjoni liiget. KutS

§ 19 lg 3 nõuet ei saa tõlgendada selliselt, et iga kutsealase vestluse teemat või igale eksami

küsimusele antud vastust peaks hindama vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget.

Hindamisstandardi kohaselt hindab kutsealase vestluse iga küsimust vähemalt kaks

hindamiskomisjoni liiget. Koondhinnang igale küsimusele antakse hinnangu andnud

hindamiskomisjoni

liikmete

poolt

konsensuse

alusel,

selle

puudumisel

otsustab

hindamiskomisjon. Kõik küsimused omavad võrdset kaalu. Kutsealase vestluse koondhinne on

üksikute küsimuste hinnete aritmeetiline keskmine. See ei ole vastuolus KutS § 19 lg-ga 3.

6) Kuna tegemist ei ole reaalaines sooritatud eksamiga, siis on hindamine alati teataval määral

subjektiivne. Hindamiskomisjon ei pea esitama üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, miks ta

andis vastusele või näidistööna esitatud eksperthinnangule just sellised hindepunktid nagu ta

andis. Hindamiskomisjon on iga küsimuse vastuse, mida ei hinnatud 100 punkti vääriliseks, ja

näidistööde osas toonud lühidalt välja põhilised vead ja see on täiesti piisav antud hinnete

põhjendamiseks. Hindamist saab vaidlustada üksnes juhul, kui hindamistulemus on ilmselgelt

ebaadekvaatne või väljub lubatava subjektiivse hindamise ulatusest ja hindamistulemus on

oluliselt mõjutanud lõppotsustust. Hindamist ei saa vaidlustada väitega, et kaebaja poolt antud

vastuseid või näidistööna esitatud eksperthinnangut on ebaõigesti hinnatud ja antud kaebajale

põhjendamatult vähe punkte. Olukorras, kus kaebaja ei ole andnud täiesti õiget ja ammendavat

vastust, ei pea ega saagi hindamiskomisjoni liikmed põhjendada, miks nad andsid teatud arvu

punkte.

7) Poordi tn 5 näidistöös kasutatud hindamismeetod ei olnud ainus puudus, mida

hindamiskomisjon puudusena välja tõi. Hindamiskomisjoni 04.11.2021 protokollist nähtuvalt

on nimetatud töö vigadena välja toodud: „puudulik turuanalüüs, hindamismeetodi valik ja

rakendamine (sh kohanduste rakendamine), hinnangu ülesehitus, olemasoleva hoonestuse

kirjeldus.“ Kaebaja ei ole vaidlustanud muid töös esinenud puuduseid. Üksnes ühe puuduse üle

vaidlemine ei saa viia kaebuse eesmärgi saavutamiseni. Kuna kaebaja ei väida, et küsimuse nr

5 hindena ja ka Poordi tn 5 eksperthinnangu eest oleks ta pidanud saama 100 punkti, siis

järelikult kaebaja möönab vigade olemasolu küsimuse nr 5 vastuses ja Poordi tn 5

eksperthinnangus. Niisuguses olukorras ei saa halduskohus isegi kaebuses esitatud asjaolude

õigsust eeldades asuda seisukohale, et hindamiskomisjoni hindamistulemus oleks ilmselgelt

ebaadekvaatne või väljuks lubatava subjektiivse hindamise ulatusest. Hindamiskomisjoni

04.11.2021 protokollis on tulp peakirjaga „Märkused“, milles komisjon on välja toonud

põhilised puudused seoses kaebaja vastuste ja näidistöödega. Ka kutsealase vestluse salvestiselt

on arusaadav, milliseid puuduseid on komisjon kaebaja vastustes ja näidistöödes leidnud.

8) Vaidemenetluse käigus taotles kaebaja Poordi tn 5 näidistöö hindamismeetodi valikule

sõltumatut ekspertiisi. Vastustaja tellimusel koostasid I. Rebane ja R. Halapuu 26.11.2021

hinnangu hindamiskomisjoni otsusele. Nad nõustusid hindamiskomisjoni otsusega ja märkisid,

et ei saa pidada õigeks vaides esitatud väidet, et hindamiskomisjoni ja eelkõige J. Kiige üks

põhilisi etteheiteid Poordi tn 5 näidistööle oli „vale“ meetodi valik. 26.11.2021 hinnang lükkab

ümber kaebaja väite, et talle on antud põhjendamatult vähe punkte.

9) Tallinna Ringkonnakohus asus 27.05.2022 määruse p-s 19 seisukohale, et KutS § 19 lg 3

nõue oli täidetud ning asjaolu, et igale küsimusele antud vastust hindas üksnes kaks komisjoni

liiget, ei too kaasa otsuse õigusvastasust. 04.05.2022 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 ei ole

samadel põhjustel vastuolus KutS § 19 lg-ga 3. Määruse p-s 17 märkis ringkonnakohus, et

konkureerivat hindamist Poordi tn 5 objekti kohta ei koostanud J. Kiik, vaid tema kolleegid

samast büroost ning see asjaolu ei anna automaatset alust kahelda J. Kiige erapooletuses.

Määruse p-s 18 märkis ringkonnakohus, et kutsekomisjon ei ole 08.11.2021 otsuses küll

täiendavalt põhjendanud, miks jäi kaebajale kutse andmata, ent kutsekomisjonil pole keelatud

otsuse tegemisel tugineda hindamiskomisjoni protokollile ning kutsealasele vestlusele.

Hindamis- ja kutsekomisjoni istungi protokollide põhjal on ringkonnakohtu esialgsel hinnangul

arusaadav, miks jäeti kaebajale 7. taseme kutsetunnistus väljastamata. Lisaks on vastustaja

esitanud vaideotsuses põhjendused ning tellinud vaidemenetluses täiendava hinnangu

hindamiskomisjoni hinnangule. Seega on kaebaja poolt tehtud põhjendamispuuduse etteheide

alusetu. Määruse p-s 18 märkis ringkonnakohus, et kohus ei saa hinnata, kas iga küsimuse eest

on antud punkte piisavalt, küll aga, kas maksimumpunktidest vähem punktide andmist on

piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. See ringkonnakohtu seisukoht kinnitab vastustaja

vastuväidet, et hindamist ei saa vaidlustada väitega, et kaebaja poolt antud vastuste või

näidistööna esitatud eksperthinnangu eest on antud kaebajale põhjendamatult vähe punkte.

10) Kaebaja on koos 01.03.2022 taotlusega esitanud tõendina Riho Lubi 11.02.2022

ekspertarvamuse nr 202207-01A. Nimetatud tõend ei tõenda seda, et hindamiskomisjoni poolt

Poordi tn 5 näidistöö eest punktide andmine oleks olnud ilmselgelt ebaadekvaatne või väljunud

lubatava subjektiivse hindamise ulatusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Hindamiskomisjoni

04.11.2021

protokolli

(kaebuse

lisa

3)

kohaselt

otsustas

hindamiskomisjon lugeda kaebaja puhul kutsealase vestluse vara hindaja, tase 7 osas mitte

sooritatuks, viidates võimalusele omistada kaebajale kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutse.

Hindamiskomisjoni negatiivse otsuse tingis asjaolu, et kaebaja kutsealase vestluse

koondsummaks kujunes 66,5 punkti, vestluse sooritatuks lugemiseks tulnuks aga koguda

vähemalt 70 punkti (70% maksimaalsest tulemusest, st 100-st, vt hindamisstandardi p 2.3

alajaotis „Tulemused“ p 3). Kutsekomisjon otsustas 05.11.2021‒08.11.2021 elektrooniliselt

läbi viidud koosolekul ühehäälselt kaebajale mitte anda vara hindaja, tase 7 kutset.

Kutsekomisjoni protokollis (vastus kaebusele, lisa 3) oli põhjendusena välja toodud:

„Tuginedes vara hindaja, tase 7 hindamisstandardi punkti 2.3 tulemuse alajaotise punktile 3,

mille kohaselt taastõendaja kutsealase vestluse eest on võimalik saada 100 punkti ja see

loetakse sooritatuks, kui tulemus on vähemalt 70% maksimaalsest tulemusest, mitte anda vara

hindaja, tase 7 kutset järgmisele taotlejale: X isikukood XXXXXXXXXXX hindamistulemus

66,5.“ Muid põhjendusi kutsekomisjon ei esitanud.

13. Kaebaja esitas 08.11.2021 vaide hindamiskomisjoni tegevuse kohta kutsekomisjonile,

milles vaidlustas kutse taastõendamise vestluse punktisumma koondtulemust. Kaebaja taotles

hindamiskomisjoni otsuse ümbervaatamist või hindamiskomisjoni otsuse tühistamist ning

taastõendamise kordusvestluse võimaldamist uue erapooletu hindamiskomisjoni koosseisuga.

Kaebaja esitas 10.11.2021 vaide EKHÜ juhatusele, vaidlustades taaskord kutse taastõendamise

vestluse punktisumma koondtulemust ja sellele tuginevat kutsekomisjoni otsust. Kaebaja

taotles kutsekomisjoni otsuse ümbervaatamist, näidistööna esitatud Poordi tn 5, Tallinn

hindamismeetodi valikule sõltumatut ekspertiisi ja hindamiskomisjoni koondtulemuse

ümbervaatamist. Teise vaide (10.11.2021) esitamine oli kohtule arusaadavalt tingitud sellest, et

kutsekomisjoni protokollist tulenevalt võis kutsekomisjoni otsuse peale esitada vaide EKHÜ

juhatusele 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist. EKHÜ juhatus leidis

vaideotsuses: „Kuna vaide esitaja eesmärgiks on kutsealase vestluse tulemuse ja

kutsekomisjoni otsuse vaidlustamine ning 08.11.2021 ja 10.11.2021 esitatud vaiete nõuded

osaliselt kattuvad, siis loeb juhatus vaide esitaja poolt 10.11.2021 esitatud vaide 08.11.2021

vaide täienduseks ning lahendab need ühe vaidena käeoleva vaideotsusega.“ Kaebaja leiab, et

vastustaja ei käitunud vaideid kokku liites korrektselt.

14. Kohus nõustub kaebajaga. KutS § 19 lg 2 kohaselt võib kutsekomisjon kutset taotleva isiku

kompetentsuse hindamiseks moodustada ühe või mitu hindamiskomisjoni. Kutset taotlevale

isikule kutse andmise või andmata jätmise üle otsustab kutsekomisjon (KutS § 18 lg 2 p 6).

Kutsekomisjon lahendab ka hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi (KutS § 18 lg

2 p 7). Seega saab hindamiskomisjoni tegevust kutsealase vestluse läbiviimisel hinnata üksnes

kutsekomisjon, kes otsustab kutse andmise või selle andmata jätmise üle, mitte aga EKHÜ

juhatus kui kutse andja, kuna EKHÜ juhatusele vastavat pädevust KutS-st ei tulene. Sellist

pädevust ei saa luua EKHÜ siseaktiga (vt KAK p 5.4) ega kutsekomisjon enda otsuse alusel

(vaidlustamisviide kutsekomisjoni otsuses). Vastavat pädevust ei saa kohtu arvates tuletada

kutse andja üldisest pädevusest vastutada kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise

eest (KutS § 12 lg 1 p 9) ega ka muudest KutS sätetest. Kutse andjal on näiteks KutS § 22

kohaselt õigus kutsekomisjoni ettepanekul tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kuid

kutse andmise sisulise õiguspärasuse eest vastutab ja seda pädevust saab realiseerida ikkagi

kutsekomisjon (vrdl KutS § 18 lg 2 p 6 ja § 12 lg 1 p 7). Kuna EKHÜ juhatus ei teosta

kutsekomisjoni üle teenistuslikku järelevalvet (vt HMS § 73 lg 1), tulnuks kõik kaebaja taotluse

sisulist läbivaatamist puudutavad etteheited hindamiskomisjonile sõltumata sellest, kas need on

pealkirjastatud vaide või kaebusena, suunata lahendamiseks kutsekomisjonile (KutS § 18 lg 1

p 7, HMS § 73 lg 2). Käesoleval juhul on vaide lahendanud vale organ ning see on haldusakti

üheks tühisuse tunnuseks (HMS § 63 lg 2 p 3). Küsimus pole sisepädevuse jagamises (vt HMS

§ 8 lg 2), vaid seadusega paika pandud pädevuse rikkumises ‒ kaebaja vaiet on lahendanud

selleks mittepädev organ. Käesoleval juhul ei saa asuda ka seisukohale, et menetlus- ja

vorminõuete rikkumise tagajärjed ei saanud mõjutada asja otsustamist (vt HMS § 58), kuna

kutsekomisjon ei ole sisuliselt kaebaja etteheiteid ja taotlusi käsitlenud, st kaebaja vaie (KutS

mõttes kaebus) on lahendamata, ning EKHÜ juhatuse põhjendusi ei saa lugeda kutsekomisjoni

põhjendusteks. Kohus ei saa asuda spekuleerima selle üle, kas kutsekomisjon oleks EKHÜ

juhatusega samale tulemusele jõudnud.

15. Kohus ei nõustu vaideotsuses esitatud seisukohaga, et hindamiskomisjoni otsus on

käsitletav HMS § 52 lg 1 p 2 kohase eelhaldusaktina, millega tehakse õiguslikult siduvalt

kindlaks kutse taotleja kompetentsus. Vastustaja leiab, et kutsekomisjon on kutse andmise või

mitteandmise otsuse tegemisel õiguslikult siduvalt seotud hindamiskomisjoni hinnanguga kutse

taotleja kompetentsusele (st hindamiskomisjoni otsusega kutsealase vestluse sooritatuks või

mittesooritatuks lugemise kohta) ning kutsekomisjonil puudub õiguspäraselt võimalus anda

kutse taotlejale kutse olukorras, kus hindamiskomisjon on lugenud kutsealase vestluse

mittesooritatuks.

Tallinna Ringkonnakohus on 05.03.2021 otsuses asjas nr 3-20-231 (p 9) välja toonud:

„Riigikohtu praktikast tuleneb selgelt, et kutsekomisjon on ka ilma hindamiskomisjoni otsuse

peale kaebust (vaiet) saamata kohustatud KutS § 18 lg 2 p s 6 antud pädevuse teostamisel

kontrollima omal algatusel hindamiskomisjoni otsust sisuliselt. Kutsekomisjon peab

kontrollima, kas hindamiskomisjon on hinnanud kutseeksamit õigesti (vt Riigikohtu 28.05.2014

otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-14, p-d 11 ja 13). /…/ Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga,

et viidatud Riigikohtu lahendist saaks järeldada, et hindamiskomisjoni hindamise tulemused

piiravad kutsekomisjoni kaalutlusõigust hinnangulistes küsimustes./…/ Kutsekomisjon

kontrollib hindamiskomisjoni otsust nii omal algatusel kui ka vaide alusel (vt KutS § 18 lg 2 p

7). Mõlemal juhul tuleb välja selgitada, kas hindamiskomisjon hindas kutseeksamit õigesti.

Kutsekomisjoni pädevus ja volitused hindamiskomisjoni otsuse omal algatusel kontrollimisel ei

erine kutsekomisjoni pädevusest ja volitustest vaide läbi vaatamisel, mistõttu saab lähtuda

vaidemenetluse põhimõtetest ja regulatsioonist. Vaideorganil on kontrolli teostamisel

samasugune pädevus, nagu oli lähteorganil. See tähendab, et vaideorganil on võimalik

kontrollida, kas lähteorgan rakendas kaalutlusõigust ka sisuliselt õigesti või sisustas õigesti

määratlemata õigusmõistet. Erinevalt halduskohtust ei piirdu vaideorgan üksnes

diskretsioonireeglite järgimise kontrollimisega. Veelgi enam, kuna uurimispõhimõte kehtib ka

vaidemenetluses, võib vaideorgan vajaduse korral koguda ja hinnata uusi tõendeid (vt Anno

Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk-d 418 ja

420). Vaideorgan saab seega vaidlusaluse küsimuse lahendada ka ise vähemalt siis, kui

vaideorganil on õigus lõplik haldusakt anda. Kandes eelneva üle kutse- ja vaidekomisjonile, on

ka kutsekomisjonil KutS § 18 lg 2 p-s 6 antud pädevuse teostamisel õigus kontrollida

hindamiskomisjoni otsust sisuliselt, mh hinnata, kas hindamiskomisjon on taotleja

kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamisel arvestanud kõigi oluliste

asjaoludega, ning tugineda uutele asjaoludele ja tõenditele.“

Seega pole õige vastustaja väide, et kutsekomisjon on seotud hindamiskomisjoni antud

hinnangutega. Just kutsekomisjon on KutS § 18 lg 2 p-st 6 tulenevalt kutse andmisel sisulise

otsuse tegijaks. Sellega käib kaasas kohustus kontrollida, kas hindamiskomisjon on oma

ülesandeid korrektselt täitnud. Iseäranis siis, kui hindamiskomisjoni tegevuse peale on esitatud

kaebus. Kutsekomisjoni kohustuseks on selline kaebus läbi vaadata. Pelgalt teoreetilist

tähendust omab küsimus, kas kutse andmist tuleb pidada kaalutlusotsuseks või mitte. Kuigi

kutsealase vestluse ja eksperttööde hindamiseks pole antud väga selgeid juhiseid ‒ on paika

pandud üksnes punktisumma ‒ pole kohtu arvates kutse andmise puhul siiski tegemist

kaalutlusotsusega, sest kontrollitakse ikkagi taotleja teadmiste vastavust fikseeritud

kutsestandarditele. Teadmiste kontrolli vorm (vestlus vs test) pole siinjuures oluline.

16. Kuna kutse andmise sisuliseks otsustajaks on kutsekomisjon, on just kutsekomisjoni

kohustuseks kutse mitteandmist põhjendada (KAK p 5.2 teise lause kohaselt põhjendatakse

kutse mitteandmist kirjalikult). Kohtu arvates pole ka seda korrektselt tehtud. Iseenesest pole

lubamatu, kui kutsekomisjon tugineb oma põhjendustes hindamiskomisjoni esitatule, kuid seda

eeldusel, et hindamiskomisjon on oma kaalutlused piisavalt põhjalikult esitanud. Käesoleval

juhul on kutsekomisjon enda otsuses viidanud üksnes kaebaja kogutud punktisummale ning

ainsaks kohaks, kus kutse mitteandmise põhjendusi on kajastatud, on hindamiskomisjoni

04.11.2021 protokoll. Kohtu arvates pole seal kutse andmisest keeldumise põhjendusi piisavalt

avatud, et saaks lugeda täidetuks kutsekomisjoni põhjendamiskohustuse.

17. Taastõendaja kutsealase vestluse hindamist reguleerib hindamisstandardi p 2.2. alajaotuse

„Tulemus“ p 2. Viidatud punktist tulenevalt antakse hindamiskomisjoni poolt hinnang nii

esitatud eksperthinnangute vastavusele EVS 875 nõuetele, kutsealase vestluse käigus

esitatavate küsimuste vastustele kui ka eksperthinnanguga seotud põhjendustele. Kutsealase

vestluse iga küsimust hindab vähemalt kaks komisjoni liiget. Koondhinnang igale küsimusele

antakse hinnangu andnud komisjoni liikmete poolt konsensuse alusel, selle puudumisel otsustab

hindamiskomisjon. Koondhinnangu esitatud eksperthinnangutele annab hindamiskomisjon

konsensuse alusel. Taotleja poolt esitatud eksperthinnangute alusel peetava kutsealase vestluse

koondhinne koosneb 70% osas üksikute küsimuste hinnete aritmeetilisest keskmisest ning 30%

osas esitatud eksperthinnangutele ja nendega seotud põhjendustele antavast hinnangust.

Viidatud punktist lähtuvalt toimub hindamine kahes osas: 1) kutsealase vestluse käigus

esitatavad küsimused ja neile antavad vastused (igat küsimust hindab vähemalt 2 komisjoni

liiget, koondhinne panustab 70% ulatuses lõpptulemusse), 2) kahe esitatud eksperthinnangu

vastavus EVS 875 nõuetele ja eksperthinnanguga seotud põhjendused (koondhinnangu annab

hindamiskomisjon konsensuse alusel, panustades 30% lõpptulemusse). Hindamiskomisjoni

04.11.2022 protokollis on kajastatud „Kutsealase vestluse punktid“ koondsummana 67,1 ning

„Hinnang töödele“ 65,0 punkti, kõik punktid kokku aritmeetilise keskmisena on 66,5.

Hindamiskomisjoni protokollist ei selgu, kes komisjoni liikmetest millist küsimust on

hinnanud, kajastatud on anonüümselt „hindaja 1“ ja „hindaja 2“ antud hinded ja eraldi tulbana

kahe hindaja keskmine tulemus. Kohtul on raskusi konsensusliku hindamise sisustamisega

olukorras, kus kahe hindaja antud punktisumma erineb (küsimus nr 4). Kohtu arusaama järgi

tähendab konsensuslik hindamine seda, kui kaks hindajat on antava punktisumma osas ühel

meelel. Võimalik ebakõla 4. küsimusele antud hinnangus ei mõjutaks siiski lõpptulemust (kui

ka võtta aluseks hindaja 1 antud 95 punkti, mitte kahe hindaja aritmeetiline keskmine).

Komisjoni liikmete põhjendused antud punktidele on ära toodud lahtris „Märkused“.

Vaidlusaluses 5. küsimuse osas, mis puudutas Poordi tn 5 kinnistu hindamisel kasutatud

meetodit (mõlemad hindajad andsid küsimusele 20 punkti 100-st), oli märkustes välja toodud

„Olulised puudused ja ebatäpsused“. Kaebaja eksperthinnangutele oli komisjon andnud punkte

40 Poordi tn 5 kinnistu osas ja 90 punkti J. Poska tn 26 töö osas. Poordi tn 5 osas oli märkustena

välja toodud: „puudulik turuanalüüs, hindamismeetodi valik ja rakendamine (sh kohanduste

rakendamine), hinnangu ülesehitus, olemasoleva hoonestuse kirjeldus.“ Esitatud hinnangud on

puudusi markeerivad, täpsemalt pole avatud hinnangute kujunemist ‒ milles seisneb puudulik

turuanalüüs, miks on hindamismeetodi valik ja rakendamine (sh kohanduste rakendamine)

ebasobilik, mis probleemid on hinnangu ülesehituses ja olemasoleva hoone kirjelduses. On tõsi,

et kutsekomisjoni hinnangute kujunemisele on abiks komisjoni koosoleku helisalvestise

kuulamine (kaebuse lisa 2), millest saavad selgemaks komisjoni hinnangute tagamaad. Samas

on siiski piisavalt selgelt formuleerimata need seisukohad, mis kujunesid komisjoni

konsensusliku hindamise tulemusena. Selle tulemusena on poolte vahel tekkinud ka vaidlus,

mis oli madala punktiskoori andmise põhjuseks.

18. Kohtu arvates ei olnud kutse taastõendamise protsess tervikuna kooskõlas KutS sätte ja

mõttega. Kutse andmise toimingud peaksid olema ka vormistatud selliselt, et oleks võimalik

veenduda kogu protsessi korrektsuses. Seda eriti olukorras, kus hindamiskomisjonile on jäetud

suur otsustusruum. Põhjendused kutse mitteandmiseks peavad olema selgelt formuleeritud, et

ei tekiks vaidlust selle üle, mis olid negatiivse otsuse tegemise põhjuseks. Olukorras, kus

hindamiskomisjoni põhjendused olid esitatud napisõnaliselt, oleks kutsekomisjon, arvestades

muuhulgas kaebaja vastuväiteid, pidanud veenduma selles, et hindamiskomisjoni antud

punktisumma on kujunenud õiguspäraselt. Kohtu arvates lasus kutsekomisjonil kohustus

hindamiskomisjoni tööd kontrollida ning rohkem lahti kirjutada otsuse põhjendused, kui ka

lõppastmes oleks hindamiskomisjoni järeldustega nõustutud. Käesoleval juhul on

kutsekomisjon viidanud üksnes hindamiskomisjoni antud punktisummale ning arvestades ka

EKHÜ juhatuse seisukohta, justkui polekski kutsekomisjon pädev hindamiskomisjoni antavaid

hinnanguid ümber vaatama, peab kohus usutavaks, et komisjon võttiski aluseks üksnes

hindamiskomisjoni protokolli, hinnangute kujunemisega (kutsevestluse helisalvestis) lähemalt

tutvumata. Tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kuna kutsekomisjon jättis ka käsitlemata

kaebaja vaide, ei saa kohus olla veendunud, et otsus kaebaja suhtes on langetatud kõiki olulisi

asjaolusid kaaludes. Seega on kutsekomisjoni otsus vajalikul määral motiveerimata.

Vastustaja on välja toonud, et hindamismeetodi valik ei olnud ainus põhjus madalamaks

punktiskooriks. Uurides asjas esitatud tõendeid (eelkõige helisalvestis) nõustub kohus, et

meetodi valik ei olnud ilmselt ainus põhjus. Arvestades aga protokollis toodud põhjenduste

nappust, pole selge, milliseid puudusi ja ebatäpsusi pidas hindamiskomisjon oluliseks, milliseid

vähemolulisteks. Kohus ei saa võtta seisukohta, kas Poordi tn 5 kinnistu hindamiseks olnuks

kohasem residuaal- või võrdlusmeetod. Vastavad küsimused tulnuks selgeks vaielda kaebaja

esitatud vaide raames kutsekomisjonis. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks asuda hindama

kohtumenetluses kaebaja esitatud Rivo Lubi 11.02.2022 ekspertarvamust (01.03.2022 EÕK

taotluse lisa 4), mis kaebaja positsiooni toetab. Vastavaid tõendeid tuleb käsitleda kaebaja

taotluse uuel läbivaatamisel. Nõndasamuti tuleb kutsekomisjonil kujundada seisukoht selle

kohta, kas J. Kiige osalemine hindamiskomisjoni töös rikkus erapooletuse põhimõtet.

19. Kaebaja on leidnud, et hindamisstandardi osa p 2.3, mis sätestab hindamise üksnes kahe

hindamiskomisjoni liikme poolt (ja selle alusel teostatud hindamine kaebaja suhtes), on

vastuolus

eesmärgiga

tagada

hindamise

objektiivsus

vähemalt

kolmeliikmelise

hindamiskomisjoni poolt ega vasta KutS § 19 lg 3 nõuetele, mille kohaselt koosneb

hindamiskomisjon vähemalt kolmest liikmest. Kaebaja toob välja, et hindamiskomisjonis oli

küll 6 liiget, kuid vestluse tulemusena andis hinnangu üksnes kaks hindajat. Kohus märgib, et

kuna hindamiskomisjoni kuulusid 6 liiget, kes võtsid kutsealasest vestlusest ka osa, siis

formaalselt on KutS § 19 lg 3 nõue täidetud. Kohus leiab, et KutS § 19 lg 3 eesmärgiks on

tagada hindamise kollegiaalsus ja seeläbi objektiivsus, mis eeldab, et hindamiskomisjoni

liikmed ka faktiliselt hindamisel osalesid. Kohtu arvates oleks hindamisstandard vastuolus

KutS-ga, kui lõpliku hinde kujundamist saaksid mõjutada 1 või 2 hindamiskomisjoni liiget.

Käesoleval juhul see nii siiski ei ole. Eksperthinnanguid hindas kogu hindamiskomisjoni

koosseis. Kuna kutsealase vestluse teemad olid ette valmistanud erinevad komisjoni liikmed,

eeldab kohus, et ka erinevate teemade hindamisel ei osalenud üksnes kaks komisjoni liiget, vaid

erinevaid küsimusi hindasid erinevad komisjoni liikmed, kusjuures iga küsimuse puhul tuli

leida hindamisel konsensus hindajate vahel, vastasel korral võtnuks seisukoha kogu komisjon.

Kohtu

arvates

välistab

selline

hindamise

korraldus

üksiku

komisjoni

liikme

ebaproportsionaalselt suure mõju. Antud juhul tuleb arvestada ka teemade läbipõimumist, st

vestlus toimuski esitatud ekspertarvamuse pinnalt. Kuna nii ekspertarvamuste kui vestluse

pinnalt heideti kaebajale ette sarnaseid vajakajäämisi, on kohtu arvates piisavalt selge, et

kaebajale antud koondpunktide tulemus kajastas kogu hindamiskomisjoni üldist seisukohta

ning hindamise tulemus ei olnud moonutatud mõne üksiku liikme poolt. Seetõttu jääb

rahuldamata kaebus nõudes tühistada EKHÜ 18.09.2020 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3

osaliselt. Kuna kaebaja nõue jääb rahuldamata, et pea kohus vajalikuks asuda kaebust vastavas

osas muutma ega analüüsida kohtumenetluse ajal kehtestatud uut kutsestandardit.

20. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus osaliselt rahuldada.

Kohtu arvates pole vajalik tühistada hindamiskomisjoni 04.11.2021 otsust, kuna see otsus ei

pruugi olla õigusvastane. Kutsekomisjonil tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ning

kontrollida

hindamiskomisjoni

otsuse

õiguspärasust.

Selle

tulemuseks

võib

olla

hindamiskomisjoni 04.11.2021 otsuse tühistamine (ja uue hindamise korraldamine) või ka selle

õiguspäraseks tunnistamine. Kaebuse rahuldamise tõi kaasa just kutsekomisjoni tegevus(etus)

kaebaja taotluse läbivaatamisel. Seega kohus tühistab kutsekomisjoni 08.11.2021 otsuse ning

EKHÜ juhatuse 30.11.2021 vaideotsus tervikuna ja kohustab EKHÜ-d kaebaja 03.09.2021

taotlust vara hindaja tase 7 kutsekvalifikatsiooni taastõendamiseks uuesti läbi vaatama. Kohus

jätab rahuldamata kaebuse nõuetes tühistada EKHÜ hindamiskomisjoni 04.11.2021 otsus ja

EKHÜ 18.09.2020 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 osaliselt.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud koosnevad: 1) kohtukuludest – riigilõiv kaebuse ja EÕK taotlus esitamise eest

(HKMS § 101 lg 2) summas 40 eurot, 2) kaebaja kaasatud eksperdi Riho Lubi ekspertarvamuse

220207-01A koostamise kulud (HKMS § 102 p 2) summas 500 eurot ja 3 kohtuvälistest

kuludest – volitatud esindaja kulud summas 12 079,5 eurot (käibemaksuga). Kaebaja

menetluskulud kokku on 12 619,5 eurot. Kohus nõustub kaebajaga, et menetluskulude

hüvitamist kaebajale ei välista see, et vastavalt kokkuleppele tasus menetlusega seonduvad

kulud tema eest muu isik (tööandja), vt HKMS § 109 lg 5. Vaidlust pole selles, et kantud

menetluskulud seonduvad antud kohtuasjaga. Kohus leiab, et kaebajate menetluskulud on

valdavas ulatuses põhjendatud. Asja mahtu ja keerukust arvestades, samuti seda, et osa kaebuse

nõuetest jäi rahuldamata, ei saa kohtu arvates põhjendatud menetluskulud kokku ületada 10 000

eurot. Seega tuleb EKHÜ-lt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 10 000 eurot.

Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 10.03.2023 OTSUSEGA.