3-22-764/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-764

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevusele

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. mai 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. mai 2022. a määruse

peale haldusasjas nr 3-22-764.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. mai 2022. a

määruse haldusasjas nr 3-22-764 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused ning selgitused

edasikaebamise korra kohta vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.04.2022 kaebuse Tallinna Vangla direktori tegevuste

õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lülitada sisse filmikanalid.

Kaebuse kohaselt näidati Tallinna Vanglas 2020. a novembrist kuni 2021. a juunini COVID-19

viirusest tingitud karantiini ajal täiendavaid telekanaleid: TV1000, TV1000 Action, TV1000

Russkoje kino, GO3 filmid. Pärast karantiini lõppu lülitas vangla täiendavad kanalid välja, mida

Tallinna Vangla direktor põhjendas kaebajale suuliselt Justiitsministeeriumi otsusega, kuna see

olevat kulukas. Justiitsministeerium on kaebajale selgitanud, et telekanalite valik on vangla

otsus. Tallinna Vanglas on sisse lülitatud vähe huvipakkuvaid venekeelseid telekanaleid ja

telerist

ei

ole

mitte

midagi

vaadata.

Kaebaja

esitas

Tallinna

Vangla

kaudu

3-22-764

2(4)

Justiitsministeeriumile 25.02.2022 venekeelse kaebuse koos taotlusega selle tõlkimiseks, mille

Tallinna Vangla jättis 08.03.2022 vastusega nr 5-18/22/5314-2 läbi vaatamata. Kaebaja esitas

14.03.2022 vaide ja taotles ühtlasi selle tõlkimist, kuid Tallinna Vangla jättis 18.03.2022

vastusega nr 5-18/22/5314-4 vaide läbi vaatamata. Kaebaja ei valda eesti keelt ja tal puudub

raha tõlgete eest tasumiseks.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 10.05.2022 määrusega kaebuse läbivaatamatult, jättis

riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluse läbi vaatamata ning rahuldas

osaliselt menetlusabi taotluse määruse tõlkimiseks. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude

täiendavate telekanalite vaatamise võimaldamiseks ning taotleb lisaks Tallinna Vangla direktori

tegevuste õigusvastasuse tuvastamist, kuid ei ole täpsustanud, milliseid tegevusi ta vaidlustab.

Kaebus tuleb tagastada, sest kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus ning

kohustamiskaebuse esitamiseks on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna

tuvastamiskaebus on abstraktne ja täiendavate telekanalite vaatamise võimaluse saamiseks on

tõhusam esitada kohustamisnõue, siis ei ole tuvastamiskaebuse esitamine vajalik ega lubatav

(HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1). Kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumine

eeldab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide ning

see on kas tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

Praegusel juhul esitas X 25.02.2022 kaebuse ja 14.03.2022 vaide vene keeles ning Tallinna

Vangla tagastas 08.03.2022 ja 18.03.2022 vastustega need tõlkimise korraldamiseks

õiguspäraselt. Kinnipeetaval tuleb üldjuhul pöörduda vangla poole eesti keeles ja vanglal ei ole

kohustust lahendada võõrkeelseid pöördumisi (vt põhiseaduse §-d 6 ja 52; keeleseaduse § 10 lg

1 ja § 12; haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr

3-19-423, p 7). Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised

õigused võiksid jääda puuduliku riigikeele oskuse tõttu kaitseta (nt Tallinna Ringkonnakohtu

08.09.2020 määrus nr 3-20-558, p 5). Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-te 1, 4 ja 5 kohaselt tõlgitakse võõrkeelsed vaided ja kahju

hüvitamise taotlused koos lisadega vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel

isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal

oma õigusi kaitsta. Tallinna Vangla 08.03.2022 vastuse kohaselt oli X isikukontol vabu

vahendeid 28.01.2022 seisuga 6,63 eurot ja 17.03.2022 seisuga 4,43 eurot. See summa ei pruugi

olla tõlkekulude kandmiseks piisav, kuid ka olukorras, kus kaebajal puuduvad rahalised

vahendid tõlke eest tasumiseks, ei ole tõlkekulude riigi kanda jätmine põhjendatud, kui kaebaja

keeleoskus on piisav, et esitada pöördumised eesti keeles.

Vangiregistris on kaebaja suhtluskeeleks märgitud nii eesti keel kui ka vene keel. Samuti on

kaebaja varem esitanud ka eestikeelseid pöördumisi (vangla on seda tõendanud nt haldusasjas

nr 3-21-888). Tallinna Vangla selgituste kohaselt keeldub kaebaja põhimõtteliselt eesti keelt

õppimast. Vangla on asjakohaselt järeldanud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav, et esitada

oma pöördumised eesti keeles. Olukorras, kus kaebaja on korduvalt keeldunud võimalusest oma

eesti keele oskust keeleõppega parandada ega nõustu ka keeleoskuse testimisega, ei saa kaebaja

eeldada vastutulekut tõlkekulude kandmise osas. Halduskohus on korduvalt hinnanud vangla

tegevust kaebaja võõrkeelsete pöördumiste tagastamisel ning leidnud, et pöördumiste tõlkimine

riigi kulul ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, mis lükkaksid

selle seisukoha ümber. Keeleoskuse taseme tõendamiseks on kaebajal võimalik teha vanglas

asjakohane test, millest ta on keeldunud. Kuna kaebaja võõrkeelsed pöördumised on tagastatud

õigesti, siis ei ole kaebaja läbinud VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset

menetlust ja kaebus tuleb kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Võttes

arvesse ringkonnakohtu seisukohti haldusasjades 3-22-67, 3-22-155 ja 3-22-286 ning kaebaja

maksejõuetust, siis tuleb menetlusabi taotlus tõlkekulude kandmiseks rahuldada osaliselt ning

3-22-764

3(4)

vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise

kulude kandmisest. Kaebuse tagastamise tõttu jääb riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus

läbi vaatamata.

3. X palub 27.05.2022 määruskaebuses halduskohtu 10.05.2022 määrus tervikuna

tühistada ja saata tema kaebus halduskohtule menetlemiseks. Halduskohus ei ole võtnud

arvesse, et kaebaja esitas 25.02.2022 kaebuse Justiitsministeeriumile, mitte Tallinna Vanglale

ning vanglal oli VangS § 29 lg-te 4 ja 5 kohaselt keelatud kirjavahetust kontrollida ja kinni

pidada. Vanglal on kohustus täita VSKE § 491 lg-d 1 ja 2, mitte teha kaebajale etteheiteid eesti

keele õppimisest keeldumise kohta või tugineda mingile registrikandele, mille järgi olevat

kaebaja suhtluskeelteks eesti keel ja vene keel. Vangla ei ole ära näidanud, millistele tõenditele

registrikanne tugineb. Kaebaja ei valda eesti keelt ja ei ole seda kunagi õppinud. VSKE § 491

lg 1 ei võimalda tõlkimisest keelduda argumendiga, et kinnipeetav on keeleõppest keeldunud

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määrus nr 3-22-602, p 14). Keeleõpe vanglas toimub

kinnipeetava soovil (VangS § 34 lg 4). Kaebaja ei oska eesti keelt ja ei saa oma õigusi kaitsta

eesti keeles. Vangla ei ole kaebajale pakkunud võimalust keeleoskust testida, sest ametnikud

teavad hästi, et kaebaja ei oska eesti keelt. Tallinna Vangla on kohut süstemaatiliselt eksitanud.

Kaebaja ei ole taotlenud mingit vastutulekut, vaid VSKE § 491 lg-te 1, 2 ja 4 täitmist. Kaebaja

on kogu probleemi olemust kaebuses selgitanud ning kui kohtule jäi midagi arusaamatuks, siis

saaks ta Tallinna Vangla direktori tegevuse õigusvastasust pärast kaebuse menetlusse võtmist

detailsemalt selgitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Ringkonnakohus on mitmetes hiljutistes lahendites märkinud, et puuduvad tõendid, et X

valdaks eesti keelt piisaval määral, et esitada eesti keeles vaideid või kahju hüvitamise taotlusi.

Vastupidist ei kinnita seegi, kui kaebaja on esitanud vanglale eesti keeles lihtsamaid taotlusi

või ta mõistab eesti keelt suhtlustasandil. Samuti on rõhutatud, et vangla ei saa VSKE § 491

kohaldamisel tugineda sellele, et kinnipeetaval on võimalik paluda dokumendi tõlkimisel

vabaduses viibiva isiku või kaaskinnipeetava abi (isegi kui kaebaja on varem sellist abi

kasutanud) ja võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise aluseks ei

saa lisaks olla asjaolu, et kinnipeetavale on võimaldatud riigikeele õpet, kuid ta jättis selle

pooleli (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määrus nr 3-22-602, p 14; 03.06.2022 määrus

nr 3-22-69, p 18; 07.06.2022 määrus nr 3-22-711, p 17; 17.06.2022 määrus nr 3-22-753, p 14;

28.06.2022 määrus nr 3-22-653, p 15). Ka praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks

järeldada, et kaebaja eesti keele oskuse tase on tema õiguste kaitseks piisav, mistõttu ei saanud

vaide tõlkimisest keeldumist õigustada VSKE § 491 lg 5. Kuna kaebaja vanglasisesel isikuarvel

puudusid tõlketeenuse eest tasumiseks piisavad rahalised vahendid (kontojääk oli 25.02.2022

kaebuse esitamise ajal 7,26 eurot ja 14.03.2022 vaide esitamise ajal 4,43 eurot) ning väljavõttest

ei saa järeldada, et kaebaja oleks muutnud ennast teadlikult varatuks, samuti ei olnud kaebaja

pöördumised ebamõistlikult mahukad, siis tulnuks vanglal need VSKE § 491 lg 4 järgi edastada

tõlkijale, mitte tagastada neid kaebajale tõlkimise korraldamiseks. Seega oli pöördumiste läbi

vaatamata jätmine põhjendamatu ning VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne

menetlus tuleks lugeda läbituks.

3-22-764

4(4)

6. Eeltoodule vaatamata oli kaebuse tagastamine lõppastmes õiguspärane, sest VangS § 31

lg-st 1, mille kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid, ei tulene

kinnipeetavale õigust nõuda, et vangla looks võimaluse kuulata tema soovitud raadiokanaleid

või vaadata just temale huvipakkuvaid telekanaleid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015

määrus nr 3-14-51792, p 10; 18.05.2015 määrus nr 3-14-53272, p-d 10–11; 25.05.2017 määrus

nr 3-17-479, p 5; Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsus nr 3-16-763, p 15). Kaebaja ei väida,

et Tallinna Vanglas puuduks kinnipeetavatel üldse mõistlik võimalus jälgida televisioonisaateid

(sh venekeelseid telekanaleid), vaid kaebaja on sisuliselt soovinud saavutada, et vanglas oleks

jätkuvalt võimalik vaadata filmikanaleid (TV1000, TV1000 Action, TV1000 Russkoje kino,

GO3 filmid), mida võimaldati jälgida COVID-19 karantiiniperioodil. Olemasolevad telekanalid

ei paku kaebaja hinnangul temale piisavalt meelelahutust. Vangla peab edastatavate telekanalite

valikul arvestama VangS § 31 lg 1 eesmärke (tegemist on ühe vanglavälise suhtlemise vormiga

– vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109.

Tallinn 2014, lk 96), kuid see ei anna kinnipeetavale õigust nõuda konkreetsete telekanalite

jälgimise võimaldamist. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda, et vangla jätkaks

ka pärast vanglasiseste liikumispiirangute lõpetamist varasemate soodustuste kohaldamist,

mille eesmärk oli üksnes leevendada liikumisvabaduse olulise piiramisest tingitud ebamugavusi

(nt võimaldas Tallinna Vangla COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõttu osakondade

lukustamise ajal kinnipeetavatel kasutada kambris ka isiklikke elektriseadmeid ööpäevaringselt

ja ühtlasi vabastati nad elektritasu maksmise kohustusest). Kaebuse esitatu põhjal on kaebaja

VangS § 31 lg-st 1 tuleneva õiguse võimalik riive ilmselgelt väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu tulnuks kaebus täiendavate telekanalite

vaatamise võimaldamiseks kohustamise nõude osas ka kohtueelse menetluse läbituks lugemise

korral tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

7. Kaebuse põhjal seondub Tallinna Vangla direktori tegevuste õigusvastasuse tuvastamise

nõue samuti filmikanalite vaatamise võimaldamiseks kohustamise nõudega, sest kaebaja heidab

vangla direktorile ette ebaõige teabe andmist selle kohta, et filmikanalite väljalülitamine oli

Justiitsministeeriumi otsus, sest nende kanalite edastamisega kaasneks igakuine kulu 500 eurot.

Sisuliselt on kaebaja järelikult vaidlustanud vangla direktori põhjendusi, miks keelduti tema

taotletud toimingu tegemisest (s.o soovitud kanalite sisselülitamisest). Kuna kohustamisnõude

rahuldamine eeldab muu hulgas Tallinna Vangla keeldumise õigusvastaseks tunnistamist, siis

on tuvastamisnõue hõlmatud tõhusama kohustamisnõudega ning HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud

tingimused eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud. Seega on halduskohus

kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud õiguspäraselt.

8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.05.2022

määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)