3-22-1220/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1220

Haldusasi

X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Riigimetsa

Majandamise Keskuse 29. aprillil 2022 kinnitatud

„Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa

majandamise kava aastateks 2022–2031“ tühistamiseks

ning Keskkonnaameti keelamiseks registreerida kavale

vastavad metsateatised või kohustamiseks seada neile

lisatingimus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad

v.adv Indrek Kukk ja adv Ingeri-Helena Kakko

Vastustajad –

Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja TU

Keskkonnaamet, esindaja SL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 8. juuni 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-1220.

2. Rahuldada X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-1220

resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus tagastas X ja Päästame Eesti Metsad

MTÜ kaebuse Riigimetsa Majandamise Keskuse 29. aprillil 2022 kinnitatud „Jõksi

järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–2031“

peale ning Keskkonnaameti keelamiseks registreerida metsateatised raiete

tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806. Saata asi tühistatud osas Tallinna

Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-1220

resolutsiooni punkt 2 ja teha uus määrus, millega rahuldada X ja Päästame Eesti

Metsad MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus.

3-22-1220

2(8)

5. Keelata Keskkonnaametil kuni haldusasja nr 3-22-1220 menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni registreerida metsateatisi raiete tegemiseks Erastvere metskond 39

kinnistul (registriosa nr 5912650; katastriüksus 28501:003:0806).

6. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. juuni

2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1220 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlvamaal Kanepi vallas asub riigile kuuluv Erastvere metskond 39 kinnistu

(katastritunnus 28501:003:0806), millel paikneb Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmets

(pindala 13,9 ha). Kinnistu kasutamise sihtotstarve on sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa.

X-le kuulub Kanepi alevikus Lille tn 13a kinnistu (katastritunnus 28501:003:0144), mis on

tema elukohaks ning mis jääb Ritsike palo metsast ca 530 m kaugusele.

2. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avalikustas 01.02.2022 oma veebilehel kutse

04.03.2022 toimuvale metsatööde pikaajalise kava lähtekohtade arutelule, milles anti teada, et

RMK alustab Ritsike palo riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist. X tegi 04.03.2022

koosolekul RMK-le ettepaneku majandada Ritsike palo metsa edaspidi samamoodi nagu seni

ehk puhke- ja parkmetsana, kus ei tehta uuendusraieid. Päästame Eesti Metsad MTÜ leidis, et

tuleb teha inventuur vääriselupaikade väljaselgitamiseks ja metsa majandamine peaks järgima

püsimetsa põhimõtteid.

3. RMK kinnitas 29.04.2022 otsusega Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa

majandamise kava aastateks 2022–2031. Metsamajandamiskava järgi käsitatakse kõrgendatud

avaliku huviga metsana Jõksi järve äärset riigimetsa kvartalil EV209, kokku 13,9 ha, sellest

mittemajandatav mets 1 ha (eraldised 6, 7 ja 8). Järgneva 10 aasta jooksul kavandatakse

turberaietega uuendada Ritsike palo metsaeraldised 9 (1,02 ha), 10 (1,23 ha) ja 11 (1,53 ha).

Kõigil metsaeraldistel tehakse aegjärksed raied ning 1. järgus on 2022. a novembris-detsembris

(lumikatte olemasolul) kavas ülepinnaliselt harvendada männikut (raiutakse ca pool 1. rinde

puudest) ja raiuda välja kõik 2. rinde kuused. Metsa majandatakse vastavalt puhke- ja parkmetsa

põhimõtetele.

4. X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 01.06.2022 kaebuse

metsamajandamiskava tühistamiseks ning Keskkonnaameti (KeA) keelamiseks registreerida

metsateatised raiete tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) või

alternatiivselt KeA kohustamiseks registreerida metsateatised väljaspool automatiseeritud

menetlust ning seada registreeritud metsateatistele tingimus, et selle realiseerimine ei ole

lubatav enne 30 päeva möödumist. X käib Ritsike palo metsas aega veetmas ning selle metsa

raiumine puudutab tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23). X-l on õiguspärane ootus kõnealuse metsa

säilimise vastu, arvestades, et tegemist on üldkasutatava maaga. Päästame Eesti Metsad MTÜ-

l on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina (KeÜS § 30 lg 2). Metsamajandamiskava on

eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks, milliste raiete tegemiseks on

järgneva 10 aasta jooksul võimalik konkreetsel kinnisasjal asuvas riigimetsas metsateatisi

3-22-1220

3(8)

registreerida. Kuna RMK esitab KeA-le metsateatisi vaid kooskõlas metsamajandamiskavaga,

siis on kaval regulatiivne mõju. Kava õiguslikule siduvusele viitab ka metsaseaduse (MS) § 80

lg 6. Metsamajandamiskava on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. RMK on rikkunud

kaasamiskohustust (MS § 43 lg 9) ja ei taganud ärakuulamisõigust. Sisuliselt ei ole arvestatud

kohalike elanike seisukohaga, et majandamist tuleks jätkata puhke- ja parkmetsa põhimõtetest

lähtudes ilma uuendusraiet tegemata. Metsateatiste registreerimise praktika välistab kaebajate

võimaluse osaleda Ritsike palo riigimetsa puudutavate metsateatiste menetluses. Keelamisnõue

aitaks hoida ära tagajärgi, mida ei saaks hiljem metsateatise vaidlustamisega tõenäoliselt

kõrvaldada, sest RMK võib raietegevust alustada kohe pärast metsateatiste registreerimist.

Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses keelata KeA-l registreerida metsateatisi raie

tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) kuni asja menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni. Metsateatiste registreerimisest tulenevad kahjulikud tagajärjed

realiseeruksid suure tõenäosusega enne põhivaidluse lõppemist. Lisaks peaks kaebajad

vaidlustama iga metsateatist, mis Ritsike palo metsas raie tegemiseks registreeritakse.

5. Keskkonnaamet palus 06.06.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kaebajatel puudub keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, sest nad saavad oma

õigusi tõhusalt kaitsta registreeritud metsateatiste vaidlustamisel. KeA kontrollib metsateatiste

menetluses kavandatavate raiete vastavust õigusaktide nõuetele ning vastuolu puudumisel

kinnitab kavandatud raie metsaregistris. Metsamajandamiskava ei ole õigusakt ning KeA ei

kontrolli metsateatiste menetluses raiete vastavust sellele. Keelamis- ja kohustamisnõuded ei

puuduta avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärki, mistõttu ei saa nende nõuete esitamisel

tugineda keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele. Esialgse õiguskaitse taotlus on olulises osas

põhjendamata. Lisaks on kaebajad põhjendanud metsateatiste registreerimise keelamist üksnes

uuendusraiete osas, kuid on esialgse õiguskaitse abinõuna palunud keelata KeA-l metsateatiste

registreerimise sõltumata taotletavast raieliigist.

6. RMK palus 07.06.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Metsateatiste esitamise aluseks ei ole metsamajandamiskava. Kava eesmärk on kirjeldada

võimalusi sellega hõlmatud piirkondades metsa majandamiseks. KeA ei ole andnud haldusakte,

mis kahjustaksid või häiriksid kaebajate elukeskkonda. Kaebuse perspektiiv on vähene ning

kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud dokument ei ole pealegi üldse

metsamajandamiskava, vaid töödokument, millest lähtuvalt planeerib RMK hilisemaid

toiminguid. Kavast ei tulene KeA-le kohustust metsateatisi väljastada (vt MS § 41).

7. Tallinna Halduskohus tagastas 08.06.2022 määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajatel puudub metsamajandamiskava tühistamise ning

keelamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Metsamajandamiskava ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi (sh KeÜS § 31 lg-s 1

märgitud keskkonnaorganisatsiooni õigusi). Kava eesmärk on anda omanikule tema metsast

parem ülevaade. Metsamajanduslikeks tegevusteks (raied jm) loa andmise otsustamisel lähtub

KeA metsaregistris olevatest inventeerimisandmetest ning õigusaktidest (MS § 41 lg 7), mitte

metsamajandamiskavast. Raietegevuse õiguslikuks aluseks saab olla üksnes metsateatis (MS

§ 41 lg 1 p 1), v.a puidu raiumisel kuni 20 tm ulatuses kinnisasja kohta aastas (MS § 41 lg 14).

Metsamajandamiskavaga ei ole siduvalt kindlaks määratud raiete mahtu Ritsike palo metsas.

Ainuüksi asjaolu, et riigimetsa majandajal on MS § 43 lg-st 11 tulenevalt kohustus koostada

metsamajandamiskava, ei tähenda, et tegemist oleks eelhaldusaktiga metsateatise suhtes.

Metsamajandamiskava on planeerimisdokument, mis ei oma regulatiivset toimet, sh ei reguleeri

konkreetse kinnisasja kasutusrežiimi. Metsamajandamiskava ei ole olemuselt samatähenduslik

planeerimisdokumentidega, sest ei anna metsaomanikule õigust oma metsa soovitud ulatuses

3-22-1220

4(8)

majandada. Riigikohus käsitles 25.05.2009 otsuses nr 3-3-1-22-09 metsamajandamiskava

haldusaktina, kuid metsaseadust on hiljem muudetud selliselt, et kava koostamine ei ole enam

metsaomanikule kohustuslik ning kava ei ole KeA-le õiguslikult siduv. MS § 80 lg 6 kohaselt

ei ole ka enne selle sätte jõustumist vastu võetud metsamajandamiskava kehtestamise otsused

pärast selle sätte jõustumist esitatud metsateatiste menetlemisel KeA-le õiguslikult siduvad.

Metsamajandamiskava ei riku seega isikute õigusi, sest metsaomanik võib teha raieid pärast

lubava märkega metsateatiste registreerimist.

Kohalik kogukond oli metsamajandamiskava koostamisse kaasatud ning küsimus, kas tehtud

ettepanekuid arvestati või mitte, ei seondu Päästame Eesti Metsad MTÜ keskkonnakaitseliste

eesmärkidega, vaid sisuliselt on tegemist kohtusse pöördumisega kolmandate isikute õiguste

kaitseks, mida HKMS § 41 lg 2 ja KeÜS § 30 lg 2 ei võimalda. Pelgalt metsamajandamiskava

kinnitamisest ei saa järeldada, et KeA asub andma kaebajate õigusi rikkuvaid haldusakte.

Kaebajatel on õigus vaidlustada registreeritud metsateatisi, mis rikuvad nende õigusi. Seega ei

ole keelamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Kaebajatele ei tulene

ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et KeA registreeriks metsateatised neile sobival

viisil, sh puudub õigus nõuda, et KeA kalduks metsateatiste menetlemisel kõrvale MS §-s 41

või keskkonnaministri 11.08.2017 määruses nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu

ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ sätestatust.

Menetlusosaliste kaasamise ja ärakuulamise kohustus tuleneb MS § 1 lg-st 2 ja haldusmenetluse

seaduse § 40 lg-st 1. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu

08.06.2022 määrus, rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus ning saata asi halduskohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge ning õiguslikult

keerukas olukorras tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Halduskohus leidis ebaõigesti,

et metsamajandamiskava vaidlustamine ei ole lubatav. Metsamajandamiskaval on regulatiivne

toime ja välismõju. Tegemist on (eel)haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Riigimetsa

puhul võib ka metsamajandamiskava olla õigusakt, millega metsateatis peab olema kooskõlas.

RMK veebilehel avaldatud metsamajandamise tööde kavandamise skeemi kohaselt peab RMK

ennast metsamajandamiskavas toodud raiemahtude ja -liikidega seotuks. Päästame Eesti

Metsad MTÜ ei ole esitanud kaebust kolmandate isikute õiguste kaitseks. Kaebuses on

keskkonnaorganisatsiooni õigusi rikkuva tegevusena toodud välja avalike ja looduskaitseliste

huvidega mittearvestamine, mitte kitsalt kogukonna huvide ja vastuväidetega arvestamata

jätmine.

Halduskohus pidas keelamis- ja kohustamiskaebust ebaõigesti lubamatuks. Kaebajatel ei ole

võimalik registreeritavaid metsateatisi tõhusalt vaidlustada. Metsateatiste menetlusse ei kaasata

kolmandaid isikuid, mistõttu realiseeritakse metsateatised praktikas juba enne, kui huvitatud

isikud on neist teada saanud ning vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. RMK on ise avaldanud,

et esitab metsateatisi vastavalt metsamajandamiskavale. Kavast lähtuvalt esitatud metsateatised

rikuksid kaebajate õigusi. Haldusasjas nr 3-22-647 on kohtud vähemasti esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel pidanud keelamis- ja kohustamisnõuet lubatavaks. Halduskohus jättis

esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamatult rahuldamata, sest kaebuse perspektiivitus ei olnud

ilmselge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1220

5(8)

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Metsamajandamiskava üldine kohustuslikkus kaotati 01.01.2009 jõustunud metsaseaduse

muudatustega. Asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XI koosseisu 327 SE) seletuskirja (lk 8)

järgi on metsamajandamiskava soovitusliku iseloomuga, seda ei kehtestata ega kinnitata ning

see on eelkõige suunatud metsaomanikule (st sisuliselt juhis raiete planeerimiseks). Riigimetsa

majandamise puhul säilitati metsamajandamiskava koostamise kohustus (MS § 43 lg 11) ning

sellise kohustuse kehtestamise eesmärgina viidati soovile saada ülevaade riigimetsas toimuvast,

mis on eelkõige vajalik riigimetsa valitsejale endale, kuid omab suurt tähtsust ka metsanduse

arengute hindamisel ja metsanduse arengu planeerimisel (lk 16–17). Muudatuste rakendamise

osas märgiti seletuskirjas, et varem kehtestatud metsamajandamiskava saab isik võtta aluseks

raiete planeerimisel, kuid KeA lähtub otsuste tegemisel metsa inventeerimise andmetest, mille

alusel on kava koostatud (lk 19). MS § 80 lg 6 kohaselt ei ole alates 01.01.2009 metsateatiste

menetlemisel KeA-le siduvad muu hulgas kuni 31.12.2008 vastu võetud metsamajandamiskava

kehtestamise otsused.

11. Metsamajandamiskava (vt lisaks keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa

korraldamise juhend“ §-d 20–21) ei vasta haldusakti tunnustele (HMS § 51), eelkõige puudub

sellel iseseisev regulatiivne toime ja siduvus järgnevate haldusaktide andmisel. Kavas antakse

ülevaade metsavarudest ja metsa seisundist ning kirjeldatakse metsa majandamiseks vajalikke

tegevusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 15; 29.01.2021 otsus nr

3-20-245, p 25). Tegemist on metsaomanikule endale suunatud kava või programmiga, mis

aitab metsa säästvalt majandada, kuid mille koostamine ei ole kohustuslik (MS § 11 lg 43), v.a

MS § 42 lg-s 11 ja § 43 lg-s 11 sätestatud juhtudel. Asjaolust, et metsamajandamiskava ei ole

haldusakt, mille peale oleks võimalik esitada tühistamiskaebus, ei tulene samas järeldust, et

metsamajandamiskava vaidlustamiseks ei saa üldse kohtusse pöörduda. Haldusaktide kõrval on

halduskohtus vaidlustatavad ka haldusorgani toimingud (vt HKMS § 6 lg 2). Seetõttu tuleb

praeguse vaidluse lahendamiseks analüüsida, kas RMK kui riigimetsa majandaja tegutseb

metsamajandamiskava koostades ja kinnitades avalik-õiguslikus suhtes või täidab üksnes

metsaomaniku kohustusi (MS § 42 lg 7) sarnaselt eraomanikele. See tähendab, et oluline on

hinnata seda, kas riigimetsa majandamiskaval on teistsugune õiguslik tähendus kui erametsa

majandamiskaval.

12. Metsa korraldatakse mh eesmärgiga nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi

metsamajanduslikke tegevusi (MS § 11 lg 1). Metsa korraldamine hõlmab metsamajanduslike

tööde planeerimist (MS § 11 lg 2 p 2; metsa korraldamise juhendi § 21 lg 1 p 5). MS § 43 lg 11

näeb ette, et riigimetsa valitseja koostab tema valitseda olevate metsade jaoks metskondade või

muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta metsamajandamiskava. MS

§ 43 lg 5 kohaselt tagab riigimetsa majandaja tema kasutusse antud vara säilimise ja

seaduspärase kasutamise. MS § 43 lg-st 7 tulenevalt on riigimetsa majandajal kõik metsa

majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule

seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. MS § 43 lg 9 näeb täiendavalt ette

kohustuse, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja

metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud.

13. Seadusest ei tulene üheselt, et riigimetsa majandaja on riigimetsa majandamisel (sh raiete

planeerimisel) seotud koostatud metsamajandamiskavaga, kuid MS § 43 lg 11 eesmärgiks tuleb

siiski pidada, et ulatuses, milles riigimetsa ei majandata riigikaitselistel või teaduseesmärkidel

3-22-1220

6(8)

(vt MS § 43 lg-d 2–31), toimuks riigimetsa majandamine vastavalt metsaseaduse (vt MS § 2) ja

metsamajandamiskava koostamise üldeesmärgile soodustada metsa kui ökosüsteemi kaitset ja

säästvat majandamist (vt metsa korraldamise juhendi § 21 lg 3). Sellele viitab ka asjaolu, et

RMK tegevusaladeks on MS § 48 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt mh riigimetsa avaliku funktsiooni

täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse (vt ka Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse

nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 9 p-d 8–11). Kui riigimetsa majandaja

võiks koostatud metsamajandamiskavas planeeritud töödest hiljem hõlpsasti kõrvale kalduda

ilma vajaduseta selleks eelnevalt kava muuta ja sellesse kedagi kaasata (st kui kava on pelgalt

soovitus, mitte metsamajandustööde alusdokument), siis ei pruugiks MS § 43 lg-s 9 sätestatud

kohaliku kogukonna või elanike kaasamise nõue täita kavandatud eesmärki. Kuna kaasamise

kohustus puudutab asutusüksuse lähedal asuva riigimetsa majandamist (s.o kohalike elanike

poolt eeldatavasti intensiivsemalt kasutatavat keskkonda), siis ei ole ka alust asuda seisukohale,

et kaasamine toimuks ainult avalikes huvides ja mitte kellegi subjektiivsete õiguste (nt KeÜS

§ 23 lg 1) kaitseks ning seetõttu poleks kohtusse pöördumise õigust üldse vajalik tagada, kuna

põhiseaduse § 15 ei kaitse populaarkaebuse esitamise õigust (nt Riigikohtu 28.05.2020 määrus

nr 3-19-1627, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul tegutseb RMK metsamajandamiskava

koostades vähemasti selles ulatuses, milles riigimetsa majandamise tööde planeerimisse tuleb

MS § 43 lg 9 kohaselt kaasata kohalik kogukond või elanikud, avalik-õiguslikus suhtes, mille

raames tehtavad otsustused ja toimingud on HKMS § 4 lg 1 järgi vaidlustatavad halduskohtus,

sest selliste vaidluste lahendamiseks puudub muu menetluskord.

14. Eeltoodust tulenevalt on RMK 29.04.2022 otsusega kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo

puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–2031 halduskohtus vaidlustatav. Kuna

tegemist ei ole haldusakti, vaid toiminguga, siis on asjakohane taotleda RMK kohustamist

muuta kõnealust metsamajandamiskava (HKMS § 37 lg 2 p 2; § 41 lg 3) või keelata sellele

vastavate metsateatiste esitamine (HKMS § 37 lg 2 p 5; § 45 lg 1). Seejuures ei oma määravat

tähtsust, kas vaidlusalune dokument vastab kõigile metsamajandamiskava tunnustele (vt metsa

korraldamise juhendi § 21), vaid oluline on eelkõige see, et dokument kajastab planeeritavaid

metsamajandamistöid MS § 43 lg-s 9 märgitud riigimetsas. Kuna metsamajandamiskava suhtes

ei saa esitada tühistamisnõuet, tuleb kaebajal edasises menetluses oma kaebuses RMK vastu

esitatud nõuet (mis on praeguses asjas olemuselt põhinõue) muuta. Ringkonnakohus ei võta

praeguses asjas seisukohta, kas halduskohtus peaks olema võimalik vaidlustada kõiki riigimetsa

majandamiskavasid või vähemasti ka teiste nn kõrgendatud avaliku huviga alade (vt RMK

juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 kinnitatud „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade

määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhend“, p 3) kohta koostatud

metsamajandamiskavasid.

15. Kaebeõiguse põhjendamisel on X tuginenud KeÜS § 23 lg-le 1 ja Päästame Eesti Metsad

MTÜ on tuginenud KeÜS § 30 lg-le 2. Ringkonnakohus nõustub iseenesest halduskohtu

hinnanguga, et kaebajate väidetest lähtuvalt saab nende õigusi rikkuda eelkõige raietegevus

Ritsike palo metsas. Metsamajandamiskava ei anna veel õigust raiete tegemiseks ning KeA ei

ole metsateatiste registreerimisel seotud metsamajandamiskavaga, vaid kontrollib kavandatud

raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja inventeerimisandmetele (MS § 41 lg 7). Nagu eelnevalt

märgitud, tuleb praegusel juhul arvestada, et puudutatud isikutel on seaduse järgi õigus rääkida

kaasa juba metsamajanduslike tööde (sh raiete) planeerimisel ja halduskohtus on kaitstavad ka

väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9; 04.10.2017

määrus nr 3-17-505, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X puhul KeÜS § 23 lg-st 1 tuleneva

õiguse rikkumise võimalikkust välistada, sest kaebaja elukohaks olev kinnistu asub Ritsike palo

metsast pisut enam kui 500 m kaugusel ja on usutav, et kaebaja on kasutanud seda avalikku

metsaala pikka aega rekreatiivsetel eesmärkidel, mida kavandatav raietegevus võiks kahjustada.

Päästame Eesti Metsad MTÜ kui keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust ei ole alust samuti

3-22-1220

7(8)

välistada, sest kavandatavad metsamajanduslikud tööd Ritsike palo metsas on seotud MTÜ

põhikirja p-s 1.2 toodud eesmärkidega ning KeÜS § 30 lg 2 järgi tuleb seetõttu tema õiguste

rikkumist eeldada. Mõlemad kaebajad on seejuures teinud MS § 43 lg-s 9 sätestatud kaasamise

käigus Ritsike palo metsa majandamise küsimuses omapoolseid ettepanekuid, mida ei ole

nende hinnangul piisavalt arvestatud (vt kokkuvõte esitatud ettepanekutest 29.04.2022 seisuga).

Seega ei saa kummagi kaebaja puhul kaebeõigust ilmselgelt välistada.

16. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitada üksnes

juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja

õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. See

tähendab, et keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks on see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks

hiljem kohase kaebusega (nt haldusakti tühistamiseks) võimalik ära hoida või kõrvaldada ega

heastada või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav (nt Riigikohtu

24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22). Halduskohus

kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta

ennetavalt haldusorgani tegevusse.

17. MS § 41 lg 4 järgi esitatakse metsateatis paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või

isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. Pärast metsateatise saamist

kontrollib KeA üldjuhul 15 tööpäeva jooksul metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie

vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele (MS § 41 lg 7, määruse nr 28 § 2 lg 3). Kui

kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KeA selle metsaregistris (MS § 41 lg

81; määruse nr 28 § 4 lg 1). Põhjendatud juhtudel võib KeA seada õigusaktidest lähtuvalt

täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks (määruse nr 28 § 4 lg 2).

18. Praegusel juhul on kaebajad rõhutanud, et kuivõrd seadus ei näe ette nende kaasamist

metsateatiste registreerimise menetlusse ja registreeritud metsateatiste neile teatavaks tegemist

ning MS § 41 lg 13 võimaldab metsaomanikul alustada raiega kohe pärast selle registreerimist

metsaregistris, siis ei pruugiks metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega olla tõhus, vaid

lubatud raied võivad olla teostatud juba enne halduskohtusse pöördumise tähtaja möödumist.

Ringkonnakohus möönab, et metsamajandamiskava kinnitamine ei too vältimatult kaasa kavas

ettenähtud raiete kohta metsateatiste esitamist ja KeA ei kontrolli metsateatistel kavandatavate

raiete vastavust metsamajandamiskavale. Keelamiskaebuse ei eelda siiski, et kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmine peab olema kindel, vaid piisab põhjendatud kahtlusest. Praegusel

juhul on 29.04.2022 kinnitatud metsamajandamiskava põhjal alust arvata, et RMK kavandab

2022. a novembris-detsembris Ritsike palo metsa eraldistel 9, 10 ja 11 (kokku 3,78 ha)

aegjärkseid raieid ning esitab tõenäoliselt eelnevalt KeA-le asjakohased metsateatised, sest ka

RMK 08.03.2021 kinnitatud juhendist „Kaasamine metsatööde planeerimisse“ nähtub, et RMK

esitab metsateatised kooskõlas kinnitatud metsatööde kavaga. Kuna registreeritud metsateatiste

vaidlustamine tühistamiskaebusega võiks kaebajate toodud põhjustel osutuda ebatõhusaks, siis

on keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumine lubatav.

19. Küll aga nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebajatele ei tulene MS-st

ega muust õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist neile sobival viisil.

Kaebajad ei saa nõuda KeA kohustamist registreerida metsateatised väljaspool automatiseeritud

menetlust ja seada registreeritud metsateatistele tingimus, et nende realiseerimine ei ole lubatav

enne 30 päeva möödumist. Nagu juba märgitud, ei sekku halduskohus reeglina haldusorganite

tegevusse ennetavalt. Kaebuses esitatud alternatiivne kohustamisnõue kujutab endast sisuliselt

KeA menetlustoimingute vaidlustamist, kuid sellise nõudega kaebuse esitamiseks ei oleks

täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirangud. Vastupidist ei saa tuletada ka asjaolust, et

ringkonnakohus on pidanud metsateatiste tühistamiseks esitatud kaebuste lahendamisel

3-22-1220

8(8)

võimalikuks esialgse õiguskaitse korras keelata KeA-l vaidlusalusel alal registreerida uusi

metsateatisi automatiseeritud menetluses või HMS § 53 lg 1 p-s 1 märgitud kõrvaltingimuseta

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 määrus nr 3-22-716, p-d 28–35). Kuna kaebajad on

teadlikud RMK kavandatavatest raietest, siis on neil vajaduse korral võimalik taotleda enda

kaasamist konkreetsete metsateatiste registreerimise menetlusse. Ringkonnakohus leiab siiski,

et kaebajate pakutud välistused võivad olla asjakohased keelamisnõude täpsemal piiritlemisel,

sest kaebajate õiguste kaitseks võib olla piisav, et selle asemel, et taotleda Ritsike palo metsas

kavandatavate raiete kohta metsateatiste registreerimise täielikku keelamist, taotletakse üksnes

asjaomaste metsateatiste kas automatiseeritud menetluses või HMS § 53 lg 1 p-s 1 märgitud

kõrvaltingimuseta registreerimise keelamist.

20. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse metsamajandamiskava peale ja

metsateatiste registreerimise keelamise nõude osas ebaõigesti tagastanud, siis tuleb kaebajate

esialgse õiguskaitse taotlus lahendada uuesti. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse korras kuni

praeguse asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni keelata KeA-l registreerida

metsateatisi raiete tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (riigimetsa kvartal EV209).

Kuivõrd 29.04.2022 kinnitatud metsamajandamiskava põhjal võib eeldada, et RMK esitab

2022. a novembris-detsembris Ritsike palo metsas kavandatud raiete tegemiseks lähemal ajal

KeA-le asjakohased metsateatised, mida kaebajatel ei pruugi olla võimalik tõhusalt vaidlustada,

on kaebajatel HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust ei ole alust

pidada ilmselgelt perspektiivituks (eeldades, et kaebajad taotlevad kaebuse muutmist selliselt,

et kohustada RMK-d metsamajandamiskava muutma) ning vaidlusalusest kavast ei nähtu ja

RMK ei ole väitnud, et kavandatud raiete viibimine kuni kohtuvaidluse lõpuni võiks oluliselt

kahjustada riigi kui metsaomaniku huve. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

pidada kaalukamaks kaebajate huvisid säilitada vaidluse ajaks olemasolev olukord, keelates

kavandatavate raiete lubamise (HKMS § 251 lg 1 p 2).

21. Eelneva põhjal tuleb X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse resolutsiooni p 1 osas,

millega halduskohus tagastas X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse RMK 29.04.2022

kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–

2031“ peale ja KeA keelamiseks registreerida metsateatised raiete tegemiseks katastriüksusel

28501:003:0806. Selles osas tuleb asi saata halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ka esialgset õiguskaitset puudutavas osas

(resolutsiooni p 2) ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus.

Ülejäänud osas (s.o kaebuse tagastamine KeA kohustamise nõudes) jääb määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)