3-22-744/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-744

Haldusasi

Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ

ja Eesti Metsloomaühingu kaebus metsateatiste nr

50000636586, nr 50000636588 ja nr 50000636598

tühistamiseks või Keskkonnaameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti

Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing, esindaja

vandeadvokaat Villy Lopman

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik Tornator Eesti OÜ, esindaja Martin Tishler

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ

ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Tornator Eesti OÜ taotlus Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame

Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebuse tagastamiseks.

2. Võtta menetlusse Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti

Metsloomaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-744.

3. Jätta

Eesti

Ornitoloogiaühingu,

Päästame

Eesti

Metsad

MTÜ

ja

Eesti

Metsloomaühingu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) registreeris 06.03.2022 metsaregistris metsateatised nr 50000636586

(eraldis 17), nr 50000636588 (eraldis 14) ja nr 50000636598 (eraldis 1), millega lubati teha

lageraieid Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Sirtsi külas asuval 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega Ojakalda kinnistul (katastritunnus 44901:001:0250) 6,2 ha suurusel maa-alal ja

1065 tm ulatuses. Metsateatised sisaldavad märget, et looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61

alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

3-22-744

2(7)

üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani.

Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, salu- ja soovikumetsades) ning

kasvab metsa vanuse tõustes.

2. Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing esitasid

Tallinna Halduskohtule 30.03.2022 kaebuse metsateatiste tühistamiseks ja KeA kohustamiseks

täiendada metsateatisi kõrvaltingimusega, mis keelab raiete tegemise lindude pesitsemise

perioodil 15. märtsist kuni 15. augustini.

Kaebajate põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse, mistõttu on nad valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 tähenduses.

Kaebuse eesmärk on kaitsta metsateatiste esemeks olevatel eraldistel esinevate linnuliikide

elupaiku ja tagada pesitsusrahu. Seega on kaebajatel kaebeõigus KeÜS § 30 lg 2 ja HKMS § 44

lg 2 alusel. Vastustaja oleks pidanud metsateatiste registreerimisel tulenevalt LKS § 55 lg-st 61

kaaluma raietele ajalise piirangu seadmise vajadust ning lisama raiete teostamist keelava

kõrvaltingimuse raieala lindude pesitsemise perioodil. Järelevalve ei taga piisavalt lindude

pesitsusaegset kaitset. Seaduses sätestatud raierahu kohustus on ebaselge. Metsateatised on

registreeritud sooviku- ja palumetsa metsatüüpi kuuluvatel metsaaladel, kus tüüpiliselt elutseb ja

pesitseb 45–50 erinevat linnuliiki. Soovikumetsades (eraldised 1 ja 17) tüüpiliselt elavate liikide

pesitsusperiood algab märtsis ja lõpeb juuli viimases pooles. Hilisemate pesitsejate pesi võib seal

leida ka augusti viimases pooles. Palumetsa (eraldis 14) varaseim pesitseja alustab pesitsemist

veebruari keskpaigas ning hilisemad pesitsejad lõpetavad pesitsuse juuli viimaseks või augusti

esimeseks pooleks. KeA on varem kehtestanud raierahu metsateatise kõrvaltingimusena. Kaitsta

tuleb kõiki linnuliike sõltumata kaitsestaatusest. Kõrvaltingimuse kehtestamata jätmine on ka

vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ maakasutusjoonisega ja Ida-Virumaa asustuse

ja maakasutuse keskkonnatingimusi suunava teemaplaneeringuga. Neid põhimõtteid kordab ka

koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering.

3. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud metsateatiste kehtivuse

peatamiseks ning eraldistel 1, 14 ja 17 igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud

raietegevuse keelamiseks, sh võimaliku metsaseaduse (MS) § 28 lg 11 osadele tunnustele vastava

tegevuse keelamiseks. Kaebajad palusid kohaldada esialgset õiguskaitset kuni asjas tehtava

kohtuotsuse jõustumiseni.

Kaebuse eesmärk on vaidlustatud metsateatiste esemeks olevatel raiealadel leiduvate liikide

pesitsusrahu tagamine ja kaitse. Kehtivate metsateatiste alusel on võimalik teha kohe lageraieid.

Arvestades sooviku- ja palumetsas tüüpiliselt esinevate linnuliikide pesitsusaega, on mitmete

lindude pesitusaeg kaebuse esitamise hetkeks alanud. Kui kinnistul alustatakse raiega, muutub

kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Raie-eelse olukorra taastamine ei ole võimalik ning

kahju pesitsevatele liikidele on juba saabunud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Vastustaja jättis

metsateatiste registreerimisel õigusvastaselt arvestamata raierahu kõrvaltingimuse määramise

vajaduse, kehtivad ja koostamisel olevad planeeringud ning nendest tulenevad põhimõtted metsa

majandamisel. Metsateatised on registreeritud automaatselt kaalutlusõigust teostamata. Puudub

oluline avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebuse

rahuldamata jätmise korral on kolmandal isikul võimalik esitada uued metsateatised. Ei nähtu, et

metsateatiste esitajal oleks raie teostamisega kiire või et raiete viibimisega kaasneks talle kahju.

Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus on samas ülekaalukas. Asjas esineb ülekaalukas

looduskaitseline avalik huvi (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 5 ja 53).

4. Tallinna

Halduskohus

tegi

31.03.2022

määruse,

millega

võttis

tühistamis-

ja

kohustamisnõuded menetlusse (resolutsiooni p 1) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning

kohaldas esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel selliselt, et peatas vaidlustatud

metsateatiste kehtivuse kuni 29.04.2022 (k.a) ja keelas eraldistel 1, 14 ja 17 igasuguse puude ja

3-22-744

3(7)

põõsaste langetamisega seotud raietegevuse, sh MS § 28 lg 11 osadele tunnustele vastava

tegevuse kuni 29.04.2022 (k.a) (resolutsiooni p 5).

5. Tornator Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 määruse resolutsiooni p-de 5.1 ja

5.2 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.04.2022 määrusega

rahuldamata.

Halduskohus ei väljunud esialgse õiguskaitse taotlust rahuldades kaebuse piiridest, sest kaebuse

nõuded ei ole selged. Kaebajatel tuleb kaebuse nõudeid täpsustada. Kaebajad soovisid

samaaegselt metsateatiste registreerimisotsuste tühistamist ja neile kõrvaltingimuse kehtestamist.

Registreerimisotsuse tühistamise korral uue, kõrvaltingimusega registreerimisotsuse tegemisega

ei ole kaebajate eesmärk täies ulatuses saavutatav, sest lindude pesitsusaegset kaitset ei ole

seeläbi võimalik täiel määral saavutada. Linnuatlasest ei nähtu, et MS § 28 lg-s 11 nimetatud

puudel ja põõsastel ei pesitseta või et sättes kirjeldatud tegevus linde ei häiri. Kaebajatel puudus

alusemetsa raie osas esialgse õiguskaitse vajadus, sest MS § 28 lg-s 11 nimetatud tööd olid

määruse tegemise ajaks tehtud. Kui peaks ilmnema vajadus mõnda liiki metsatööde järele, siis

see ei ole halduskohtu määruse järgi lubatud.

Ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole ebaproportsionaalne. Kaebajatel oli esialgse

õiguskaitse vajadus, sest raietöödega saanuks alustada kohe. Raietööde tegemisel ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki ja hoida ära lindude pesitsusaegset häirimist. Tagajärge ei ole

võimalik kõrvaldada ka kaebajatele soodsa kohtulahendiga. Määruse tegemise ajaks oli alanud

mitmete liikide pesitsusperiood. Kaebus ei ole perspektiivitu. Asja lahendamisel ei ole määrav,

et LKS § 55 lg 61 ei sätesta kuupäevalist piirangut, kuid sätte eesmärk on vältida lindude häirimist

nende pesitsusperioodil. Metsateatiste järgi kestab lindude aktiivne pesitsusperiood aprilli

keskpaigast suve keskpaigani (vt ka MS § 40 lg 10). Keskkonnaameti juhendist ,,Pesitsusrahust

kinnipidamise kontrollimine“ nähtuvalt tehakse sellekohast järelevalvet 15. aprillist kuni 30.

juunini. Kohtupraktikas on peetud vajalikuks tagada raierahu ka kuni 30. juulini (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-20-2652). Halduskohus keelas raie kuni 29.04.2022.

Selleks ajaks ei ole pesitsusperiood lõppenud. Halduskohtul tuleb asja edasisel menetlemisel

hinnata kaebajate väidet, et praegune regulatsioon ning metsateatiste vormistamine ei taga

piisaval määral lindude kaitset nende pesitsusperioodil põhjusel, et erinevates metsatüüpides

elavad linnuliigid pesitsevad erinevatel aegadel ning mitmetel linnuliikidel algab pesitsusaeg

enne 15. aprilli ning lõppeb alles augusti keskpaigas. Seejuures tuleb kaaluda kavandatavate

raiete mõju lindude pesitsemisele ning kontrollida võimalikku vastuolu strateegiliste

planeerimisdokumentidega (Ida-Viru maakonnaplaneeringu ptk 3.1).

Arvestades kavandatava raie mahtu, ei ole praeguses menetlusfaasis võimalik tõsikindlalt väita,

et metsateatiste alusel kavandatava raiega ei häirita tahtlikult linde nende pesitsusajal. Asja

materjalidest ei nähtu, et vaidlusalusel kinnistul oleks kaardistatud linnupesad ning tööd

planeeritud linde mittehäirival viisil. Vaidlusalust kinnistut ei määratleta ühegi linnuliigi

püsielupaigana. Samas tuleb pesitsusperioodil kaitsta kõiki linnuliike (LKS § 55 lg 61

sissejuhatav osa, linnudirektiivi art 1, art 5 p d). Metsaregistrist nähtuvalt on eraldisel 14 kasvav

mets 80-aastane ning eraldisel 1 40-aastane. KeA haudelindude asustustiheduse maatriksi järgi

on vähemalt nendel eraldistel raiete mõju linnustikule keskmine. Kolmanda isiku õigused ei

kaalu üles avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei välista täielikult raiete tegemist.

Metsateatised kehtivad kuni 05.03.2023. Võimalus saada raietest tulu lükkub üksnes edasi.

6. KeA 21.04.2022 vastuse järgi riivaks metsateatiste kehtivuse peatamine kohtuasjas tehtava

lahendi jõustumiseni ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. LKS § 55 lg-st 61 tuleb lähtuda

igaühel ning sõltumata ajast. Sättest tuleneva keelu järgimine tagatakse riikliku järelevalvega,

mille raames pööratakse erilist tähelepanu kevadsuvistele metsaraietele. Kaaluda võiks esialgse

3-22-744

4(7)

õiguskaitse kohaldamist kuni 15. augustini, sest kaebuse nõuet arvestades ei ole põhjendatud

metsateatiste kehtivuse peatamine ajavahemikul 16. augustist 6. märtsini.

7. Kaebajad selgitasid 27.04.2022 vastuses, et tühistamis- ja kohustamisnõue on esitatud

alternatiivsena. Kui kohus leiab, et vaidlustatud teatisi ei tule tühistada (eelkõige

kõrvaltingimuste puudumise tõttu), siis paluvad kaebajad kohustada vastustajat lisama

metsateatistele lindude pesitsusaegset kaitset tagav kõrvaltingimus (teatised nr 50000636586 ja

nr 50000636598, s.o eraldised 17 ja 1, soovikumets – raierahu perioodil 15.03 kuni 15.08; teatis

nr 50000636588, eraldis 14, valdavalt palumets, raierahu perioodil 25.02 kuni 15.08). Kaebajad

märkisid täiendavalt, et kaebuse eesmärk – lindude pesitsusaegse tõhusa kaitse tagamine – ei oleks

saavutatav, kui lubatakse MS § 28 lg-s 11 nimetatud tegevusi. Kaebajad pidasid vajalikuks

nõudeid arutada ja täpsustada.

8. Tornator Eesti OÜ märkis 28.04.2022 vastuses, et metsateatiste ja metsatööde peatamine

kohtuvaidluse lõpuni ei ole proportsionaalne. Puudub oht, et kolmas isik ei pea kinni LKS § 55

lg-st 61 tulenevast keelust. Alusmetsa tööde käigus ei tuvastatud eraldistel ühtegi pesitsevat lindu

ega pesa.

9. Tallinna Halduskohus peatas 29.04.2022 määrusega metsateatiste nr 50000636586, nr

50000636588 ja nr 50000636598 kehtivuse kuni 31.07.2022 (k.a).

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Metsateatiste alusel metsa

raiumine muudaks kaebuse ainetuks ja kaebuse eesmärgi saavutamise – lindude pesitsuseaegse

häirimise ärahoidmise – võimatuks. Hiljem ei ole võimalik taastada raie-eelset olukorda ega

kõrvaldada raiega pesitsevatele lindudele kaasnevat kahju. Ka muutuks raielubade

realiseerimisel tühistamiskaebus eesmärgipäratuks. Tuvastamisnõue pole hiljem üldjuhul lubatav

(vt Riigikohtu määrus nr 3-20-580 p-d 12 ja 13). Kaebuse eesmärki arvestades puudub esialgse

õiguskaitse vajadus siiski perioodi osas, mil lindude pesitsemist ei toimu. Kaebajate peamine

etteheide seisneb selles, et KeA jättis vastuolus LKS § 55 lg-ga 61 kaalumata vajaduse raiete

ajalise piiramise järele. Kaebajad on välja toonud, et KeA tuvastas 2021. a pesitsusperioodil

raiete kontrollimisel merikotka ja väike-konnakotka (I kaitsekategooria), kanakulli (II

kaitsekategooria), hiireviu, laanepüü, roo-loorkulli ja must-harksaba (III kaitsekategooria) seni

registreerimata elupaigad. Kaebajad tuginevad asjaolule, et raied puudutavad sooviku- ja

palumetsa metsatüüpi, kus eelduslikult elab palju erinevaid linnuliike. Kaebusest nähtuvalt asub

eraldistel 1 ja 17 soovikumets, kus tüüpiliste pesitsejate pesitsusaeg võib alata märtsi keskpaigas

või lõpuosas, pesitsusaja kõrghetk kestab mai teisest poolest kuni juuni teise pooleni. Seejuures

lõpetavad osa liike (pooled soovikute linnuliigid) pesitsemise juuli viimasel poolel ning

hilisemate pesitsejate (leevike, siisike ja väike-lehelind) pesi võib leida ka augusti viimases

pooles. Samuti on kaebajad põhjendanud, et eraldisel 14 asub valdavalt palumets (mustika

kasvukohatüüp), kus lindude pesitsusaeg algab tavaliselt veebruari keskpaigas, hoogustudes

aprilli teisest poolest ja saavutades mai viimases pooles kõrghetke, mis püsib juuni teise pooleni.

Pooled palumetsade linnuliigid lõpetavad pesitsuse juuli viimaseks või augusti esimeseks

pooleks. Seega ei ole kaebajad põhjendanud esialgse vajadust pesitsusajast välja jääva ajaga.

Esialgse õiguskaitse vajadust saab järelikult jaatada kuni 31.07.2022 ehk ajani, mil valdav osa

kaebuses osutatud linnuliikidest on asjaomastes metsatüüpides pesitsuse lõpetanud. Vastustajagi

palus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist maksimaalselt kuni 15. augustini.

Kaebus ei ole perspektiivitu ning praeguses menetlusstaadiumis ei saa väita, et kavandatav

lageraie mahuga 1000 tm ei too kaasa lindude tahtlikku häirimist pesitsusajal (HKMS § 249 lg

3, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 määrus p-d 13 ja 14). Kolmanda isiku selgituste

järgi toimusid alusmetsa ja põõsasrindega seotud tööd ajavahemikul 27.03.2022–30.03.2022

ning selle käigus ei tuvastatud linnupesi. Metsateatistest nähtuvalt on lindude aktiivne

pesitsusperiood aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Seega ei tähenda asjaolu, et märtsis

3-22-744

5(7)

linnupesi ei tuvastatud, et tippajale läheneval pesitsusajal ei oleks lindude tahtlik häirimine

välistatud. Ka ringkonnakohus märkis, et asjas ei ole esitatud konkreetseid tõendeid, kust

nähtuks, et raietööde teostamise eel oleks täpselt kaardistatud seal paiknevad linnupesad ja tööd

planeeritud linde mittehäirival viisil.

Esialgse õiguskaitse kehtimise ajal ei ole kolmandal isikul võimalik raielubasid realiseerida.

Samas võib selle kohaldamata jätmisel avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärgi saavutamine

muutuda võimatuks. Arvestades metsateatiste registreerimise aega, ei tähenda kehtivuse

peatamine, et kolmandal isikul jääks tulu saamata. Raietööde tegemisel lükkuks see võimalus

üksnes edasi. Tõenäoliseks võib pidada, et metsateatistel märgitud LKS-st tulenevad õiguslikud

piirangud ja viide lindude pesitsemise tippajale perioodil aprilli keskpaigast suve keskpaigani

takistaksid raiete teostamist. Ka kolmas isik on seostanud raiete tellimise aega lindude

pesitsemise tippaja vältimisega. Ringkonnakohus leidis 22.04.2022 määruses samuti, et

kolmanda isiku huvid ei kaalu antud olukorras üles avalikku huvi ega välista esialgse õiguskaitse

ajutist kohaldamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu määruse p 15).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing

esitasid Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määruse peale määruskaebuse, milles palusid

tühistada halduskohtu määruse osas, millega peatati metsateatiste nr 50000636586, nr

50000636588 ja nr 50000636598 kehtivus kuni 31.07.2022 (k.a), ning teha uus määrus, millega

rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus selliselt, et peatatakse nimetatud metsateatiste kehtivus

kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Alternatiivselt paluvad kaebajad uue määrusega rahuldada

esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatatakse metsateatiste nr 50000636586 ja nr

50000636598 kehtivus ajavahemikul 15.03 kuni 15.08 ning metsateatise nr 50000636588

kehtivus ajavahemikul 25.02 kuni 15.08 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse

jõustumiseni. Vastasel juhul ei ole põhivaidluse eesmärk ja vaidluse all olevate väärtuste kaitse

saavutatav. Vaidluse all on haldusorgani tegevuse totaalne õigusvastasus: vastustaja ei kaalunud

vajadust

määrata

raierahu

kõrvaltingimust

ega

arvestanud

strateegilistest

planeerimisdokumentidest

tulenevaid

eritingimusi

metsa

majandamisele

(säästlik

metsamajandamine). Metsateatiste realiseerimisel ei ole raie-eelse olukorra taastamine võimalik.

Lageraie tegemisel väheneb tunduvalt liigirikkus ning taastumiseks kulub mitu põlvkonda.

Tühistamisnõude eesmärk on kaitsta olemasolevat looduskeskkonda kui avalikku huvi. Isegi kui

esialgse õiguskaitse vajadus puudutab vaid teatud ajavahemikku, on see ajavahemik pikem kui

määras halduskohus. Metslinnud pesitsevad soovikumetsades perioodil 15.03.–15.08 ning

palumetsades 25.02.–15.08. Seega on optimaalne piirangu lõppkuupäev 15.08.

11. Keskkonnaamet leidis 20.05.2022 vastuses, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse

vajadus pesitsusperioodi mittepuudutava perioodi osas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine

kohtumenetluse ajaks riivaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. LKS § 55 lg-t 61

järgitakse ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseta.

12. Tornator Eesti OÜ palub 23.05.2022 vastuses määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja § 187

lg 3 p 5 alusel tagastada Alternatiivselt palub ta jätta määruskaebuse käiguta ja anda kaebajatele

tähtaeg määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks või jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses kirjeldatakse kaebuse eesmärki ja vaidluse eset oluliselt laiemana, kui on võetud

menetlusse. Kui varem sidusid kaebajad metsateatiste õigusvastasuse sellega, et seal ei olnud

määratud raierahu tingimusi lindude pesitsusperioodil, siis määruskaebuses on kaebajad

tuginenud lageraie keelule rohevõrgustiku tuumalal. Kaebajad ei ole kaebust muutnud. Esialgse

õiguskaitse ei saa tagada kaebajate õigusi suuremas ulatuses kui nende suhtes tehtav võimalik

kohtuotsus. Kaebusega on võimalik saavutada lindude pesitsusaegne kaitse pesitsusperioodil,

3-22-744

6(7)

kuid esialgse õiguskaitsega soovitakse saavutada aastaringset raiekeeldu. Kolmas isik täidab

esialgse õiguskaitse määrust. Kaebajate taotletud alternatiivne abinõu osutab, et ka kaebajad ise

möönavad, et esialgse õiguskaitse vajadust ei ole kohtuvaidluse lõpuni. Strateegilised

planeerimisdokumendid ei keela metsaraiet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele määral, et see lahendada. Kaebajate arvates oleks halduskohus pidanud peatama

vaidlustatud metsateatise kehtivuse kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni või

alternatiivselt kuni 15.08. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu

määruse tühistamist osas, milles esialgset õiguskaitset ei kohaldatud asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni, ning selles osas uue määruse tegemist, millega kohaldatakse esialgset õiguskaitset

vastavas osas, või alternatiivselt osas, milles halduskohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset

kuni 15.08 ja selles osas uue määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS § 205 lg 1 p

3). Kuna määruskaebemenetluses vaieldakse esialgse õiguskaitse kohaldamise ulatuse üle, ei näe

ringkonnakohus põhjust määruskaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Määruskaebuse

lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Kokkuvõtlikult teeb kohus määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul

võib kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda raskendatuks

või võimatuks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse

kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute

õigusi.

15. Esialgne õiguskaitse ei tohi väljuda kohtumenetluse esemeks oleva nõude piiridest ega tuua

kaasa tagajärgi, mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad. Kuigi kaebajad on oma avaldustes

rõhutanud kaebuse eesmärgina enam vajadust tagada eraldistel esinevate lindude pesitsusrahu

pesitsusperioodil, võib nende avaldustest järeldada siiski ka laiemat soovi kaitsta kaebusega

lindude elupaiku ehk vältida metsateatistega lubatud metsaraiet (vt kaebuse p 9, 16.05.2022

määruskaebuse p-d 25–27). Raiete tegemata jäämisel säilivad elupaigad senisel kujul. Eesmärgi

saavutamiseks on kaebajad esitanud tühistamisnõude ja alternatiivselt kohustamisnõude (vt

kaebajate 27.04.2022 avaldus). Halduskohus võttis tühistamis- ja kohustamisnõude 31.03.2022

määrusega menetlusse, täpsustades menetletavaid nõudeid 02.06.2022 määruses. Metsateatised

kehtivad kuni nendes sätestatud õiguse realiseerimiseni või tähtaja möödumiseni. Haldusakti

tühistamisel kõrvaldatakse selle kehtivus algusest peale. Esialgse õiguskaitse korras haldusakti

kehtivuse peatamisel puudub abinõu kohaldamise ajal õigus realiseerida haldusaktist tulenevaid

õigusi või nõuda haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist. Seega vastab kaebajate taotletud

abinõu (metsateatise kehtivuse peatamine asja tehtava lahendi jõustumiseni) kaebuse eesmärgile

ega välju põhinõude piiridest. Vaidluse esemesse ei kuulu kaebuses toodud õiguslikud

põhjendused selle kohta, miks vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased.

16. Eelneva põhjal võib esialgse õiguskaitse vajadust jaatada ka lindude pesitsusperioodile

järgneva ajavahemiku osas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kolmas isik

realiseerida metsateatistest tuleneva õiguse, sh asuda puid langetama. Arvestades raieala

metsatüüpi, metsa vanust, seal tüüpiliselt elavate lindude arvukust ja raie mahtu, ei saa välistada,

et pesitsusperioodil võivad raied täiendavalt häirida seal esinevaid linde. Raie-eelse olukorra

taastamine senisel kujul ei ole võimalik.

17. Esialgse õiguskaitse menetluse kiireloomulisust arvestades ei saa kaebuse eduväljavaadete

kontroll enamasti olla põhjalik. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks

3-22-744

7(7)

üldjuhul kaebuse ilmselge perspektiivitus, s.o olukord, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on

olematu või väga madal. Praegusel juhul puudub põhjus pidada kaebust ilmselgelt

perspektiivituks. Kaebajad on põhjendanud, miks nad peavad metsateatisi õigusvastaseks. Nende

väidetele saab anda hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel pärast asjaolude tuvastamist ja tõendite

hindamist. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei oma väited vastuolude kohta strateegiliste

planeerimisdokumentidega (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, teemaplaneering „Ida-

Virumaa asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) siiski kuigi suuri edulootusi.

Planeeringutest ei tulene piiranguid konkreetse kinnistu kasutamisele. Piiranguid ei saa tuletada

ka kaebajate viidatud põhimõtetest. Metsade säästlik kasutamine ei tähenda tingimata lageraie

keeldu. Säästlik metsa majandamine hõlmab ka tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse

tagamist (maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk 3.1.3, lk 31–32). Kaebajad ei ole väitnud, et

raied oleks vastuolus metsakorralduskavaga või et Ojakalda kinnistu asuks rohevõrgustiku

koridoridel (teemaplaneeringu p 3.3, lk 15).

18. Kaebusega kaitstavate huvide kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka esialgse õiguskaitse

kohaldamisest tulenevate tagajärgedega avalikele huvidele ja kolmandate isikute õigustele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus erinevate huvide ja õiguste kaalumisel eksinud.

Kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu on proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega (vt 29.04.2022 määruse p 13)

ega korda neid (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Metsateatiste kehtivuse peatamine asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt kuni 15.08 ei ole kaebuse eduväljavaateid ja kaalul

olevaid õigushüvesid arvestades põhjendatud. Kaebajad peavad metsateatisi õigusvastaseks

eelkõige põhjusel, et raiete tegemist ei olnud ajaliselt piiratud. Haldusakti tühistamine tervikuna,

kui tõhus kaitse on võimalik tagada haldusakti adressaati vähem koormava meetmega, sh

kõrvaltingimuse kehtestamisega, võib olla ülemäärane. Ringkonnakohus ei pidanud väiteid

vastuolude kohta strateegiliste planeerimisdokumentidega suuri edulootusi omavaks. Ojakalda

kinnistu ei asu ka kaitstaval loodusobjektil LKS § 4 lg 1 tähenduses. See on 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega maa. Raieala metsatüübis (sooviku- ja palumets) esineb

tüüpiliselt erinevaid linde, kellest osa pesitseb eelduslikult augustikuus. Samas metsateatiste

kohaselt kestab lindude pesitsemise tippaeg aprilli keskpaigast suve keskpaigani. LKS-s

sätestatud piirangutest tuleb juhinduda ka pesitsusperioodi välisel ajal. Kolmas isik on seaduses

sätestatud piirangutest teadlik. Halduskohus teeb otsuse avalikult teatavaks 29.07.2022.

Ringkonnakohtu hinnangul on eelneva põhjal piisav, kui esialgset õiguskaitset kohaldatakse

pesitsuse tippajal ehk kuni 31.07.2022. Halduskohtul on võimalik esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadust otsuse tegemisel uuesti hinnata, kui ta peab seda vajalikuks. Samuti saab

esialgse õiguskaitse vajadust veelkord hinnata siis, kui on selge, et kohtuvaidlus ei lõpe enne uue

pesitsusaja algust (2023. a-l).

19. Eelnevat arvestades jääb Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti

Metsloomaühingu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)