2-21-128453/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-128453

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi L. R. a vastu võla ning viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

300,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479;

asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harjumaa)

Hageja

lepinguline

esindaja:

A. K.,

e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: L. R. p (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagiavaldus L. R. a (R. ) vastu 226 euro 34 sendi ja

viivise nõudes.

2. Mõista L. R. alt (R. ) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 282 eurot 84 senti (sealhulgas põhivõlg 226 eurot 34 senti ja viivis 27. oktoobri 2021

seisuga 56 eurot 50 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 226 eurolt 34 sendilt alates 28. oktoobrist 2021 kuni

põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud L. R. a kanda.

5. Mõista L. R. alt (R. ) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 315 eurot.

6. Mõista L. R. alt (R. ) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Hagiavaldus

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi L. R. a (kostja)

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 226,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 56,50 eurot ning viivise alates

28. oktoobrist 2021 kuni põhinõude summas 226,34 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Eesti Energia AS vahel XXX sõlmitud

elektrienergia ostu-müügileping nr XXX ning kostja ja Elektrilevi OÜ vahel XXX sõlmitud

võrguleping nr XXX. Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas teenuseid nende eest

tasumata. Eesti Energia AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved:

Tarbimine XXX

Nr Summa Kuupäev

XXX 5,94 20.02.2018

XXX 5,94 20.03.2018

XXX 5,94 20.04.2018

XXX 5,94 21.05.2018

XXX 5,94 20.06.2018

XXX 5,94 23.07.2018

XXX 5,94 21.08.2018

XXX 5,94 19.09.2018

XXX 5,94 19.10.2018

XXX 5,94 19.11.2018

XXX 5,15 27.12.2018

Kokku: 64,55

Tarbimine XXX

Nr Summa Kuupäev

XXX 49,90 24.07.2018

XXX 10,48 21.08.2018

XXX 10,56 18.09.2018

XXX 9,63 18.10.2018

XXX 65,00 19.11.2018

XXX 85,85 19.12.2018

XXX -69,63 21.01.2019

Kokku: 161,79

Kostja ei ole hagejale midagi tasunud. Kostja võlgnevuse põhisumma on 226,34 eurot. Eesti Energia

AS loovutas 13. detsembril 2019 nõude AS-le Lowell Eesti. Kuivõrd AS Lowell Eesti ühines Julianus

Inkasso OÜ-ga, sai nõude omanikuks Julianus Inkasso OÜ. Julianus Inkasso OÜ loovutas nõude OÜ-

le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja nõuab viivist teenuste osutamise eest sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viivist iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse

esitamiseni 27. oktoobrini 2021 seadusjärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses (8,0% aastas). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 56,50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis perioodi eest alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastus

Kostja tunnistab XXX tarbimise eest tasumata arveid nr XXX, XXX, XXX ja XXX, kokku

22,97 eurot, viivis 10. detsembri 2021 seisuga 5,69 eurot. Kostja tunnistab XXX tarbimise eest

tasumata arveid nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, kokku 101,41 eurot, viivis 10. detsembri

2021 seisuga 41,52 eurot. Ülejäänud arvete osas palub kostja kohaldada aegumist. Kostja palub

hagi rahuldada osaliselt, s.o summas 171,59 eurot.

Eelistung

7. märtsi 2022 eelistungil arutas kohus pooltega kompromissi sõlmimise väljavaateid, kuid

pooled kompromissi ei sõlminud. Kostja selgitas, et 2006. aastal oli majapõleng ning vool võeti

välja. 2008. aastal pandi pangaarve kinni, ei saanud maksta kaardiga. Kostja käis kohal, vaatas

näidud ära, maksis pangale ära. Kostja ei saa aru, mis on maksmata. Kostjal ei ole ühtegi

lepingut, kõik on lõpetatud 2008. aastal. XXX tarbimist ei saa olla, see põles täielikult 2006.

aastal. XXX tarbimisega on kostja nõus. Hageja esindaja selgituse kohaselt on arvetel esitatud

kuutasu koos käibemaksuga. Igakuist tarbimist ei ole, aga kuna on liitumine 50 ampri peale,

siis selle eest on kuutasu 4,95 eurot. Leping kehtis kuni 26. novembrini 2018. Kostja väitis, et

tema ei ole arveid kätte saanud. Kostja tunnistas XXX tänaval tekkinud võlgnevust, kuid XXX

ei saanud midagi olla, see põles 2006. aastal. Kohus selgitas kostjale kohustust oma vastuväiteid

tõendada ning andis kostjale tähtaja seisukoha ning tõendite esitamiseks ning määras jätkata

menetlust kirjalikus menetluses.

Lõplikud seisukohad

Hageja jäi lõplikus seisukohas oma nõuete juurde. Kostja ei esitanud kohtule lõplikku

seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel, et Eesti Energia AS-i ja kostja vahel on 29.

augustil 2000 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi leping nr XXX, mille kohaselt Eesti Energia AS

kohustus tagama XXX asuva XXX talu hoone liitumispunktis standardse kolmefaasilise pinge

ning müüma kostjale elektrienergiat ning kostja kohustus tasuma elektrienergia eest (elektrienergia

ostu-müügi leping nr XXX, dtl 31-32).

Samuti tuvastab kohus, et kostja ja Elektrilevi OÜ vahel on 7. juunil 2018 sõlmitud võrguleping nr

XXX, mille alusel Elektrilevi OÜ kui võrguettevõtja kohustus osutama võrguteenust ja kostja

ostjana tasuma võrguteenuse eest, tarbimiskoht XXX (võrguleping nr XXX, dtl 33-35).

Võrgulepingu nr XXX üldsätete p 1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi OÜ

võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (dtl 36-44) ja vastavalt õigusaktidele

kehtestatud võrguteenuse hinnakirjad.

2. Eesti Energia AS on lepingu nr XXX alusel esitanud kostjale järgmised arved (dtl 45-66):

Nr Summa Maksetähtaeg

XXX 5,94 20.02.2018

XXX 5,94 20.03.2018

XXX 5,94 20.04.2018

XXX 5,94 21.05.2018

XXX 5,94 20.06.2018

XXX 5,94 23.07.2018

XXX 5,94 21.08.2018

XXX 5,94 19.09.2018

XXX 5,94 19.10.2018

XXX 5,94 19.11.2018

XXX 5,15 27.12.2018

Kokku: 64,55

Arvetelt nähtub, et tarbimiskohas XXX tarbimist olnud ei ole ning tasumisele kuulub

kuutasu, 50 A, 4,95 eurot kuus (v.a arve nr XXX, mille puhul on kuutasu 4,29 eurot), millele

lisandub käibemaks. Kostja ei vaidlusta, et need arved on tasumata.

3. Eesti Energia AS on lepingu nr XXX alusel esitanud kostjale järgmised arved (dtl 67-83):

Nr Summa Maksetähtaeg

XXX 49,90 24.07.2018

XXX 10,48 21.08.2018

XXX 10,56 18.09.2018

XXX 9,63 18.10.2018

XXX 65,00 19.11.2018

XXX 85,85 19.12.2018

XXX -69,63 21.01.2019

Kokku: 161,79

Kostja ei vaidlusta, et need arved on tasumata.

4. Hageja nõuab kostjalt lepingute nr XXX ja XXX alusel tekkinud põhivõla 226,34 euro (64,55

+ 161,79) ning viivise tasumist.

5. Kostja väitis eelistungil, et XXX põles 2006. aastal, vool võeti välja ning seal ei saanud

tarbimist olla; kostja tasus XXX osas kõik arved ja lõpetas lepingu 2008. aastal (dtl 137).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi esitavad tõendeid

menetlusosalised; kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid. Kohus selgitas eelistungil kostjale, et oma vastuväiteid tuleb tõendada ning andis

selleks kostjale tähtaja (dtl 138). Kostja ei esitanud kohtule oma vastuväidete tõendamiseks

ühtki tõendit. Seega on kostja vastuväited, mis puudutavad lepingu nr XXX lõpetamist 2008.

aastal, tõendamata. Tõendamata vastuväited on paljasõnalised ning kohus ei saa nendega

otsuse tegemisel arvestada.

Asjaolu üle, et XXX ei olnud arvetega hõlmatud perioodil elektrienergia tarbimist, poolte

vahel vaidlust ei ole, kuna hageja lepingulise esindaja selgituse (dtl 137) ja arvetelt (dtl 45-

66) nähtuva järgi kuulub tasumisele vaid kuutasu 50 ampri eest.

Hageja poolt kohtule esitatud teavituskirjadest nähtub, et võrguleping nr XXX

tarbimiskohal XXX lõppes 26. novembril 2018 (dtl 29) ning võrguleping nr XXX

tarbimiskohal XXX lõppes 20. detsembril 2018 (dtl 30). Kostja ei ole tõendanud lepingu(te)

varasemat lõpetamist. Seega on otsuse punktides 2 ja 3 viidatud arved esitatud kehtivate

lepingute alusel.

6. Kostja esitas eelistungil vastuväite selles, et tema ei ole arveid kätte saanud. Arvetest (dtl

45-83) nähtub, et arved on saadetud aadressil XXX. Eelistungil selgitas kostja, et ta ei ela

enam aadressil XXX ning 2018. aastal oli ta juba XXX; XXX korter oli poja nimel (dtl

138). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei teavitanud teenuse osutajat kontaktandmete

muutumisest. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste p 12.6 kohustas ostjat kontaktandmete

muutumisest võrguettevõtjat teavitama 14 päeva jooksul. Samade tüüptingimuste p 8.6 kohustas

ostjat teavitama võrguettevõtjat ka sellest, kui ta ei ole saanud võrguettevõtjalt arvet

võrgulepinguga sätestatud tingimustel ja tähtpäevaks, arvestades selle saatmiseks mõistlikult

kuluvat aega. Senisest elukohast lahkudes oleks kostja seega ise pidanud tagama arvete edaspidise

õigeaegse kättesaamise ning selleks teenuse osutajat teavitama kontaktandmete muutumisest.

Elukoha vahetamine ei vabasta lepingupoolt lepinguliste kohustuste täitmise kohustusest.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti Energia AS loovutas 13. detsembril 2019 lepingust nr XXX

ja lepingust nr XXX tulenevad nõuded AS-le Lowell Eesti (dtl 28). Kostja ei ole vaidlustanud ka

seda, et kuivõrd AS Lowell Eesti ühines Julianus Inkasso OÜ-ga, sai nõude omanikuks Julianus

Inkasso OÜ ning Julianus Inkasso OÜ loovutas 2. jaanuaril 2020 lepingust nr XXX ja lepingust nr

XXX tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid (dtl 84). VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hagejal on seega õigus esitada kostja vastu lepingust nr XXX ja lepingust nr XXX

tulenevaid nõudeid.

8. Kostja on lepingu nr XXX alusel esitatud arvete nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX ja lepingu nr XXX alusel esitatud arvete nr XXX ja XXX osas esitanud aegumise

vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt

isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. Lepingutes nr XXX ja XXX kokku lepitud elektrienergia/võrguteenuse

tarbimisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1

kohaselt kolm aastat. Lepingu nr XXX müüja kohustuste p 6 / ostja kohustuste p 2 ja lepingu nr

XXX lahutamatuks osaks oleva Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste p 8 kohaselt pidi

kostja elektrienergia/võrguteenuse tarbimise eest tasuma talle esitatavate arvete alusel. Aegumise

algusele tuleb seetõttu kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese

lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve

esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib

arve esitada. Lepingu nr XXX alusel esitatud arvetest nr XXX (dtl 55-56), XXX (dtl 51-52),

XXX (dtl 61-62), XXX (dtl 63-64), XXX (dtl 65-66), XXX (dtl 49-50), XXX (dtl 59-60)

nähtub, et kostjale esitati arveid 31. jaanuarist 2018 kuni 31. juulini 2018 ning viimase arve,

s.o arve nr XXX, tasumise tähtpäev oli 21. august 2018. Lepingu nr XXX alusel esitatud arvetest

nr XXX (dtl 78-79) ja XXX (dtl 74-75) nähtub, et need esitati kostjale vastavalt 30. juunil 2018

ja 31. juulil 2018, maksetähtaegadega vastavalt 24. juuli 2018 ja 21. august 2018. Seega algas

elektrienergia/võrguteenuse tarbimisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS 147 lg 3 teise

lause alusel 2018. aasta lõppemisest. Elektrienergia/võrguteenuse tarbimisest tuleneva tasunõude

aegumine algas 1. jaanuaril 2019 kell 00.00. Aegumistähtaeg oleks TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades

lõppenud 31. detsembril 2021 kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 9.

septembril 2021, s.o enne aegumistähtaja saabumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega aegumine peatus (TsÜS 160 lg 1 ja lg 2 p 3). Seega, hageja nõue ei ole aegunud.

9. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse täitmise tähtpäev nähtub igalt

kostjale väljastatud arvelt, kuhu on märgitud maksetähtaeg. Pooled ei vaidle, et kõikide

otsuse punktides 2 ja 3 viidatud arvete maksetähtaeg on möödunud, arved on muutunud

sissenõutavaks ning arved on tasumata. Kostja, jättes arved tasumata ning sellega oma

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata, rikkus VÕS § 100 mõttes oma lepingulist

kohustust. Seetõttu tuleb lepingutest nr XXX ja XXX tulenev hageja nõue 226,34 euro

väljamõistmiseks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.

10. Hageja on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel esitanud ka viivise nõude. Hageja nõuab

viivist seadusjärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Arvestades

otsuse punktides 2 ja 3 viidatud arvete maksetähtaegu (sissenõutavaks muutumise aega),

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ning hagiavalduse esitamist 27. oktoobril

2021, on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 56,50 eurot (kohus

kasutas viivise kalkulaatorit - www.viivisekalkulaator.ee). Hageja nõue sissenõutavaks

muutunud viivise 56,50 euro väljamõistmiseks tuleb seega rahuldada.

Hageja taotluse ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis

alates 28. oktoobrist 2021 kuni põhinõude summas 226,34 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiselt 45 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 30

eurot ning lepingulise esindaja õigusabi tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 555

eurot.

13. Riigilõiv 75 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

(hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) alusel põhjendatud menetluskulu.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavaldus esitati elektrienergia ostu-müügi lepingust ja võrgulepingust tuleneva põhivõla ja

viivise nõudes. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide

mahtu, ei ole tegemist mahuka vaidlusega. Asjas toimus üks eelistung, mis kestis 30 minutit.

Kohus ei nõudnud hagejalt täiendavaid kirjalikke seisukohti ning lõplikes seisukohtades

kordas hageja juba hagiavalduses märgitut. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja

ajakulu oli vajalik ja põhjendatud 2 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot

käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja

esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on vajalikud ja

põhjendatud 240 euro ulatuses.

15. Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (75 + 240). Kuna menetluskulud jäid

kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik