2-22-105154/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-105154

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.V vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

7298,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova

Kostja: R.V, lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R.V-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 4166,55 eurot, millest põhivõlg

on 3414,36 eurot, intress 440,30 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 276,89 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue seaduses sätestatud määra ületava viivise osas.

4. Välja mõista R.V-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 3414,36

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, s.o

alates kuni põhinõude euro täitmiseni.

Menetluskulud

5. Jätta hageja menetluskulud 20% osas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda ning

80% osas kostja R.V kanda.

6. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1300 eurot ning mõista

nimetatud summa R.V-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja. Hagejalt kostja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5367,76 euro saamiseks. Kohus tegi 14.02.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.02.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi

kaudu. Võlgnik R.V esitas 16.02.2022 nõudele vastuväite ning sellest tulenevalt lõpetati

01.03.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 07.03.2022 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse ja

viivise nõudes.

2. Hageja põhiväited

-

Kostja ja Laenuandja sõlmisid 10.12.2018 lepingu nr IL10122018/0013, mille kohaselt

võimaldas Laenuandja Kostjale laenusumma 1575,00 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks

ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja

ja Laenuandja sõlmisid 14.03.2019 Lepingu lisa nr IL10122018/0013-G1, mille kohaselt võimaldas

Laenuandja Kostjale täiendava laenusumma 3600,00 €. Seega moodustas Lepingu lisa 1 kohaselt

Laenu summa tagastamata osa kokku 5174,15 €. Kostja ja Laenuandja sõlmisid 02.03.2020 Lepingu

lisa nr. IL10122018/0013-G2, mille kohaselt võimaldas Laenuandja Kostjale täiendava laenusumma

790,00 €.

-

Kostja jättis laenu tagasimaksed ja intressid vastavalt maksegraafikule tasumata alates

12.12.2020 osamaksest.

-

Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata

jäägi summas 3148,11 €. Seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu

põhiosamaksetes 3694,36 € ja tasumata intress summas 440,30 €.

-

Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, hoiatas

Laenuandja 15.02.2021 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse

tasumiseks, kuid kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas Laenuandja laenu

tagastamise tähtpäeva saabunuks 02.03.2021.

-

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus

Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist

22.07.2021, 11.10.2021 ja 10.01.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxxxxxxx.

Seetõttu, juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 35 €.

-

17.06.2021 loovutas Laenuandja oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete

loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja

täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale.

-

Lepingu p 5.3 alusel kohustub Laenusaaja maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis

vastab laenule kohaldatavale intressi määrale juhul, kui ta ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid

makseid tähtaegselt. Vastavalt lepingu p-le 5.3 kohustub Kostja tasuma võlgnetavalt summast viivist

määras, mis vastab Laenule kohaldatavale intressi määrale ja viivise arvestus on järgmine: võla

põhisumma x viivitatud päevade arv 370 x 42,12% aastas = 1573,12 €. Hageja nõuab kostjalt ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni:

3694,36 € x 42,12% aastas = 1556,06 €.

-

Hageja oma 22.04.2022 seisukohas ei nõustu kostja väitega vastutustundliku laenamise

põhimõtte mittejärgimisest tulenevalt krediidi kulukuse määra puudumisest ja selgitab, et

lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54% aastas ja krediidi kogukulu 2304,61 €, lepingu lisa 1

järgi on krediidi kulukuse määr 55,70% ja krediidi kogukulu 9193,32 € ning lepingu lisa 2 järgi on

krediidi kulukuse määr 52,56% ja krediidi kogukulu 7643,75 €. Lepingu p 5 kohaselt on krediidi

kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijast Laenusaajale (laenu põhiosa, intress, lepingutasu), mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast. Krediidi kogukulu on

kõigi tarbijast Laenusaaja poolt Laenu tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma, mis koosneb Laenu põhiosa maksetest, intressimaksetest ja Lepingutasust.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtutakse eeldusest, et Leping kehtib kokkulepitud tähtaja

jooksul ning et laenusaaja täidab oma kohustusi Lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid ja tasusid, mis ei ole laenuandjale

Lepingu sõlmimisel teada ning kulusid, mida laenusaaja peaks tasuma Lepingu rikkumisel. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel lähtutakse Eesti Vabariigi Rahandusministri poolt kinnitatud valemist

ja saadud tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

-

Kostja väidab oma 06.04.2022 vastuses hagile, et krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine

on vastuolus heade kommetega ja ka seetõttu on laenuleping tühine. Laenuandja on lepingu ja selle

lisade alusel kostjale laenu välja maksnud ja kostja tasus lepingujärgseid osamakseid kuni

12.11.2020 ja alates 12.12.2020 osamaksest tekkis kostjal võlgnevus. Seega jääb Hagejale

arusaamatuks, milles seisnes väidetav kostja petmine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade

kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool

teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust

sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas. Hageja leiab, et nimetatud tehingut ei saa pidada kostja jaoks tehtuks äärmiselt ebasoodsatel

tingimustel.

-

Kostja esitas oma 06.04.2022 vastuses hagile vastuväite, et krediidiandja ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja Kostja seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et

krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis laenuandja Kostja avaldatud andmeid, AS

Pensionikeskuse andmeid, teostas Kostja arvelduskonto analüüsi ning kontrollis Kostjal

maksehäirete olemasolu Creditinfo andmebaasis. Creditinfo andmebaasi väljavõte tõendab, et

esimene maksehäire tekkis Kostjal alates 11.11.2020. Hageja rõhutab, et samal ajal tekkisid Kostjal

häired ka hagiavalduse aluseks oleva lepingu täitmisega, nimelt tekkisid Kostjal hilinemised

osamaksete tasumisega alates 12.09.2020 osamaksest. Hageja juhib siinjuures tähelepanu, et

02.03.2020 lepingu lisa 2 sõlmimise seisuga olid Kostjal kõik osamaksed tähtaegselt tasutud või

isegi tehtud ettemaksed tuleviku osamaksete katteks. Kostjal oli seadusest tulenev kohustus esitada

laenuandjale tõest infot tema krediidivõimelisuse hindamiseks (VÕS § 14 lg 1, § 4034). Vastavalt

VÕS § 14 lg 1 peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette

valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele

lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Seega on nii

laenuandjal kui ka laenusaajal lepingueelsetel läbirääkimistel tõese info esitamise kohustus ning

laenusaajal tuleb laenu taotlemise protsessis avaldada laenuandjale relevantset, täielikku ja õiget

teavet oma finantsiliste võimaluste kohta, et laenuandja saaks hinnanata laenusaaja

krediidivõimelisust ja võimekust laen tagasi maksta.

-

Kostja väidab, et laenuleping on tühine, kuna laenupõhisummale on lisatud lepingutasu.

Hageja Kostja väitega ei nõustu. Eritingimuste p-s 8 on sätestatud tasu Lepingu sõlmimise eest,

samuti muud Laenuandja hinnakirja alusel kohalduvad tasud Lepingu muutmise või muu sarnase

eest. Lepingu tingimuste p 6.1 kohaselt kohustub Laenusaaja tasuma Laenuandjale Lepingutasu

Eritingimuste p-s 8 nimetatud summas. Lepingu tingimuste p 6.2 sätestab, et juhul, kui

Eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, kohustub Laenusaaja tasuma Lepingutasu eraldi maksena

Laenuandja pangakontole 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates Laenulepingu sõlmimise päevast.

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 6.3 võivad Pooled eritingimustes kokku leppida, et Lepingutasu

lisatakse Laenu põhiosale. Sellisel juhul kohustub Laenusaaja tasuma Lepingutasult Laenule

kohalduvas määras intressi ning tasumisele kuuluv Lepingutasu lisatakse tagastamisele kuuluvale

Laenu põhiosa summale, mille tasumine koos intressidega toimub Laenulepingu p-s 4 sätestatud

korras. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et 10.12.2018 lepingu sõlmimise lepingutasu

75,00 €, 14.03.2019 lepingu lisa sõlmimise tasu 180 € ja 02.03.2020 lepingu lisa 2 sõlmimise tasu

39,50 € lisatakse Eritingimuste punktis 1 toodud Laenu summale. Nimetatud tingimus oli Kostjaga

läbi räägitud ja Kostja soov oli lisada nimetatud tasu laenu põhisummale ning tasuda nimetatud tasu

igakuiste osamaksetena.

-

Kostja väidab oma 06.04.2022 vastuses hagile, et ei ole võlateatisi kätte saanud. Hageja on

hagiavalduses selgitanud, et on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma Kostjalt võlgnevust ja

PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm

võlateatist 22.07.2021, 11.10.2021 ja 10.01.2022 hagejale teadaolevale Kostja aadressile

xxxxxxxxxxxxxx. PlusPlus Baltic OÜ teenuse maksumuseks antud võlateatiste edastamise eest on

25 € esimese külastuse eest ja 5 € järgmiste külastuste eest. PlusPlus Baltic OÜ on esitanud Hagejale

arve summas 35 €. Seega on Hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste Kostjale edastamiselt.

Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on Hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 35 €.

-

Kostja väidab oma 06.04.2022 vastuses hagile, et ta ei ole lepingu ülesütlemise teateid ega

meeldetuletusi saanud. Samuti ei olevat Kostjale pakutud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda

kokkuleppele. Kostja väited on hageja sõnutsi väärad. 12.02.2021 saatis laenuandja lepingu

ennetähtaegse ülesütlemise hoiatuse kostja e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxx. Nimetatud e-posti

aadress on kehtiv ja kostja kasutab sama e-posti aadressi ka kohtumenetluses. Kuna kostja e-posti

teel kättesaamist ei kinnitanud, siis saatis laenuandja 15.02.2021 sama hoiatuse ka Kostja posti

aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx. Hoiatuses on sõnaselgelt kirjas „Lepingu jätkamiseks või

erikokkulepete tegemiseks helistage telefonil +372 6 88 205 või saatke e-mail aadressile

meeldetuletus@mogo.ee“. Seega pakkus laenuandja kostjale võimalust läbirääkimisteks. Kuna

kostja ei likvideerinud võlgnevust ega võtnud laenuandjaga ühendust, siis ütles laenuandja lepingu

ennetähtaegselt üles alates 02.03.2021. Laenuandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise avalduse nii

kostja e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx kui ka posti teel tähtkirjaga aadressil xxxxxxxxxxxxxx.

Omniva väljavõtte kohaselt on saadetis kostjale väljastatud 04.03.2021 Saaremaa jaotuskeskuses.

Seega on kostja lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud.

-

Kostja märgib, et hagis nõutud summad ei lange kokku maksekäsu avalduses nõutuga.

Hageja selgitab, et maksekäsu kiirmenetlus on dokumendivaba menetlus, mille käigus ei hinnata

nõude aluseks olevaid dokumente sisuliselt vaid lähtutakse esialgselt võlausaldajalt saadud

andmetest. Hagiavaldust esitades on Hageja lepinguline esindaja kogunud nõude aluseks olevaid

dokumente ja korrigeerinud hageja hagiavalduses toodud nõuded vastavalt olemasolevatele

tõenditele. TsMS § 376 lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või

õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi

asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või

kitsendamist.

-

Kostja leiab, et nõude loovutamine hagejale ei ole tõendatud. Hageja esitas nõude loovutuse

tõendamiseks laenuandja loovutamise kinnituse, milles Primero Finance OÜ (endise ärinimega

MOGO OÜ) kinnitab, et on 17.06.2021 loovutanud 02.03.2020 sõlmitud laenulepingust nr

IL10122018/0013 ja selle lisast nr IL10122018/0013-G1 ning lisast nr IL10122018/0013-G2

tulenevad nõuded R.V vastu AS-ile PlusPlus Capital.

-

Kostja väidab oma 20.06.2022 täiendavas seisukohas, et lisaks laenusummale peab

tarbijakrediidileping sisaldama hulga muid tingimusi peale laenusumma, mille kõigi suhtes peab

tarbija tegema kirjalikult taasesitatavas vormis heakskiitva tahteavalduse, et leping oleks sõlmitud.

Kostja ei ole seda esitanud. Hageja sedastab oma 01.07.2022 seisukohas, et kostja esitas

laenutaotluse MOGO kodulehel identifitseerides ennast ID-kaardiga. Hageja esitas väljavõtte Kostja

laenutaotlusest 22.04.2022 seisukoha lisana 4. Hageja märgib, et laenuandja on Kostjat teavitanud

lepingutingimustest vastavalt VÕS §-le 1403. Hageja esitab Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe ja väljavõte Kostja MOGO kontost, milles on näha, et Kostjale on edastatud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht igakordselt enne lepingu lisa sõlmimist.

-

Oma lõplikus seisukohas täpsustas hageja oma nõuet järgmiselt ja palus: 1) Mõista kostjalt

R.V hageja kasuks välja Mogo OÜ ja R.V vahel 02.03.2020 sõlmitud laenulepingu nr.

IL10122018/0013 lisast nr IL10122018/0013-G2 tulenev võlgnevus 3414,36 €, intressid 440,30 €,

viivised 1453,89 €, sissenõudekulud 35 €; 2) Mõista kostjalt R.V hageja kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 3414,36 € jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 42,12% aastas, alates 08.03.2022.

3. Kostja seisukohad

-

Kostja ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele vastu.

-

Kostja vaidleb hagile vastu järgmiste peamiste argumentidega: 1) leping on tühine; 2) hageja

ei ole kostja võlausaldaja; 3) rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, uut graafikut pole

koostatud; 4) tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud; 5) nõue on ebaselge ja tõendamata; 6)

kostja taotleb viivise vähendamist.

-

Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet ning leiab, et hageja poolt esitatud nõue ei ole

õige, on põhjendamatu ja kostjat kahjustav ning ebaselge. Hageja oma hagis ei selgita nõude

kujunemist ja kostja laekumiste jaotust. Hageja oma hagis ei selgita, millal ja millises summas on

talle kostjalt raha laekunud ning milliste võlgnevuste katteks on ta seda liigitanud – põhivõla, intressi

ja muude nõuete katteks.

-

Kostjaga sõlmitud leping vastavalt VÕS § 4031 lg-s 1 ja §-s 404 sätestatud tingimustele ja

leping on VÕS §-st 408, eelkõige lg-st 1 tulenevalt, tühine. Kostjaga on sõlmitud

tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 404 sätestab tarbijakrediidilepingus

avaldamiseks kohustuslikud andmed. VÕS § 404 lg 21 sätestab, et käesoleva seaduse § 4031 lõike 1

punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks

ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu

sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatavad andmed ja eeldused. Lepingust puuduvad krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatud andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata

on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Eeltoodust tulenevalt on kostjaga sõlmitud

leping tühine.

-

Kostjaga sõlmitud lepingute puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus olemasolevale

võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde kõrvalnõuded. Selline tehing on tühine ja

kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis rikub VÕS § 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti on antud tehing vastuolus VÕS § 113 lg 6.

-

Kostja hinnangul krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja

ka seetõttu on laenuleping tühine. Hageja kohustus on hagi aluseks olevate laenulepingute kohta

oma nõude kujunemise detailseid aritmeetilisi arvestusi esitada, arvestades kostja teostatud

laekumisi. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on nõude arvestamisel üritanud sisse nõuda kõik

võimalikud lepingust tekkivad kõrvalnõuded, liigitades kõik maksed, mis kostja on teinud, enda

kasuks VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud nõudeid eirates. Hageja on ära kasutanud kostja rasket olukorda

ning hoolimata sellest, et kostja on tasunud piisavalt palju, siiski üritab kostjalt veel kõikvõimalikke

tasusid kätte saada. Hageja on arvestanud kostja tehtud maksed endale kasulikumal moel. Hageja on

nõudnud võlga, mis on kostjat kahjustav ja liigkasuvõtlik. Kostja hinnangul krediidiandja tahtlik

laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja see tõttu on laenuleping tühine.

-

Hagiavaldusele lisatud 22.07.2021 loovutamisteate kohaselt loovutati hagejale hagi aluseks

olevast laenulepingust tulenev nõue. Juhul kui kohus nõustub, et laenuleping on tühine, ei kuulunud

algsele võlausaldajale laenulepingu alusel mingit nõuet, sest tühisel tehingul ei ole õiguslikke

tagajärgi.

-

Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole laenuleping tühine, vaidlustab kostja hageja nõude algse

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4034) tulenevate kohustuste

rikkumise tõttu. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja

ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid kohustused teiste võlausaldajate ees

ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Kostja oli makseraskustes ja tal olid maksehäired.

Krediidiandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud

analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust.

Krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline.

-

Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga lepingu tühisuse suhtes, tuleb eeltoodust

tulenevalt kohaldada VÕS § 408 lg-t 4, mille kohaselt samuti ei võlgne kostja hagejale rohkem kui

saadud laenu tagastamise ja intressi 0 % aastas ning hagejal on kohustus kostjale uus maksegraafik

koostada. Juhul kui kohus loeb lepingu siiski kehtivaks, tuleb lepingule VÕS § 408 lg 4 alusel

kohaldada VÕS § 94 intressimäära 0 % aastas, kuivõrd krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatud andmed ja eeldused kujutavad endast samuti VÕS § 408 lg-s 4 nimetatud andmeid krediidi

kulukuse määra kohta e on krediidi kulukuse määra puudutavad andmed. Intressimäär 0 % aastas

kuulub kostja arvates kohaldamisele ka VÕS § 404 lg 2 p-st 2, 4031 lg 1 p-st 7 ja lg-st 3 ning VÕS

§ 408 lg-st 4 tulenevalt seetõttu, et lepingus puuduvad andmed kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta.

-

Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga lepingu tühisuse või 0 %-lise intressimäära

kohaldamise suhtes, sõltub kostja intressi maksmise kohustuse suurus õigesti avaldatud krediidi

kulukuse määrast. VÕS § 408 lg 9 kohaselt kui krediidi kulukuse määr on tarbijakrediidilepingus

märgitud tegelikust madalamana, alaneb tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär

protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana.

Käesoleval juhul on väljaspool kahtlust, et krediidi kulukuse määr ei ole avaldatud õigena, kuna

krediidi kogukuluna ei ole arvestatud lepingutasuga ja kuna lepingutasu pidi krediidi kulukuse määra

suurendama.

-

Hagimenetluses on hageja kohustus oma nõuet põhistada ja tõendada. Hageja ei ole

põhistanud ega tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale. Kostja esitab vastuväite põhivõla

nõudele, vaidlustab laenusumma kättesaamise ja sellest tulenevalt ka kõrvalnõuded. Kuivõrd kostja

on vaidlustanud põhivõla nõude põhjendatuse, vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele. Viivise nõue

saab õige olla vaid juhul, kui see on arvestatud õigelt põhivõla summalt.

-

Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul

viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku

ei ületaks väljamõistetud põhivõlga. Viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Asjaolu, et hageja nõuab

viivist intressimääraga võrdse määra alusel, on siiski kostjat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus

on põhjendatult asunud seisukohale, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivis on

tühine.

-

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude saadetud kirjade eest. Kostja ei ole saadetud

kirju kätte saanud. Hageja peab tõendama kirjade kättesaamist kostja poolt.

-

Laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud. Hagiavaldusest nähtub, et kostjapoolsete maksete

tasumata jätmise tõttu öeldi laenulepingu kostjaga üles. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid

ega meeldetuletusi saanud. Seetõttu ei ole lepingust tulenev võlg täies ulatuses sissenõutavaks

muutunud ja seda ei saa hagis nõuda.

-

Hagis nõutud summad ei lange kokku ka maksekäsu avalduses nõututega. Hageja poolt

esitatud maksekäsuavalduses ja hagiavalduses kajastatavad nõude summad on erinevad. Hageja

peab selgitama millest tuleneb erinevus. TsMS § 376 lg 1 kohaselt ei ole andnud kostja hagejale

nõusolekut hagi aluse võimalikuks muutmiseks. TsMS § 376 lg 4 p 2 mõtteks on lubada üksnes

nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude ebaolulisi muudatusi. Nõude olulise suurendamise

ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega (RKTKm 28.05.2008 nr 3-2-1-48-08, p 14).

-

Ebaselge on ka nõude loovutamise aeg. Laenulepingu ülesütlemise teatises on märgitud,

„hoiatame, et juhul, kui laenusaaja ei tasu viidatud tähtaja jooksul võlgnevust või pooled ei jõua

muule kokkuleppele, loovutab laenuandja nõude 09.03.2021..“. Loovutamise teatises on aga

märgitud, et „omandiõigus nõudele on PlusPlus Capital AS-le üle läinud 17.06.2021“. Loovutamise

teatis on aga 22.07.2021 kuupäevaga. Seega jääb ebaselgeks, millisel kuupäeval on tegelikult nõue

loovutatud.

-

Hageja on kostja suhtes käitunud pahatahtlikult. Hageja töötaja on käinud kostja kodus ja

nõudnud hagi aluseks oleva võla osas võlatunnistuse allkirjastamist kostja poolt. Võlatunnistusel

kajastus võlgnevus üle 11000 euro, olukorras kus kostja on laenu saanud 5890 eurot ning on seda

ka tagastanud. Võlatunnistuse mitteallkirjastamisel ähvardas hageja töötaja kostjat temale kuuluva

sõiduki äratoimetamisega võlgnevuse katteks. Kostja, olles hirmunud, allkirjastas hageja poolt

vormistatud võlatunnistuse, kuid hageja ei ole võlatunnistuse eksemplari kostjale andnud.

-

Tühise lepingu alusel on hageja õigustatud tagasi nõudma ainult antu. Kuna krediidiandja on

rikkunud ka vastutustundliku laenamise põhimõtteid, on kostja õigustatud nõudma intressi

vähendamist seadusjärgse määrani (lepingu sõlmimise ajal oli intressimäär 0%), seega tuleb kostja

tehtud maksed arvestada laenusummast maha ning võlajäägiks pidada 0,00 eurot.

-

Lisaks laenusummale peab tarbijakrediidileping sisaldama hulga muid tingimusi peale

laenusumma (VÕS § 404 lg 2), mille kõigi suhtes peab tarbija tegema kirjalikult taasesitatavas

vormis heakskiitva tahteavalduse, et leping oleks sõlmitud. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab kostja

tahteavaldus olema kirjalikult taasesitatavas vormis.

-

Juhul kui kohus mistahes alusel leiab, et lepingule kohaldub intressimäär 0 %, pidi kostja

maksegraafiku täitmiseks tegema vaid põhiosamaksed. Lepingu ülesütlemise sisuga oleks kostjal

pidanud olema tasutud kõik põhiosamaksed. Kostja on saanud laenu 5890 eurot ning teostanud

tagasimakseid summas 6213,20 eurot. Seega on kostja tasunud 323,20 eurot rohkem. Seega ei olnud

laenuandjal õigust laenulepingut makseviivituse tõttu üles öelda, ülesütlemine rikkus VÕS § 416 lg-

s 1 sätestatud imperatiivset piirangut ja on seetõttu tühine. Hagi tuleb täielikult rahuldamata jätta.

Eeltoodud põhjustel ei olnud alust kostjale ka tasulisi meeldetuletuskirju saata, nende eest tasu nõuda

ega makseid sissenõudekulude katteks arvestada.

-

Pooltel ei õnnestunud menetluse käigus kompromissi saavutada. 07.06.2022 määrusega

otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras kindlaks tähtajad ja lahendi teatavaks

tegemise aja.

Kohtu seisukoht

4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lõike 2 järgi ei vaja poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest

6. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel

oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS

§ 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438

lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lõikest 1, mis

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lõike 1 järgi

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Vastavalt VÕS § 108 lõikele 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis 10.12.2018 MOGO OÜ-ga laenulepingu

nr IL10122018/0013; 2) kostja sõlmis 14.03.2019 MOGO OÜ-ga laenulepingu nr IL10122018/0013

lisa nr IL10122018/0013-G1; 3) kostja sõlmis 02.03.2020 MOGO OÜ-ga laenulepingu nr

IL10122018/0013 lisa nr IL10122018/0013-G2.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas: 10.12.2018 sõlmitud leping nr IL10122018/0013 ja selle

lisad on tühised; laenuandja on eiranud vastutustundliku laenamise põhimõtteid; võlgnevuse

kujunemise asjaolud on selged, sh kas kostja on saanud MOGO OÜ-lt laenu; hageja nõude suuruse

täpsustamine on õiguspärane; lepingujärgne intressimäär on õiguspärane; hagejal on õigus nõuda

võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist; kas lepingute ülesütlemine on kehtiv; kas nõue

on loovutatud õiguspäraselt; hageja peab tõendama meeldetuletuskirjade kättesaamist kostja poolt;

viivise vähendamine on põhjendatud või mitte.

10. Kostja hinnangul on 10.12.2018 sõlmitud leping nr IL10122018/0013 ja selle lisad

nr IL10122018/0013-G1 ja nr IL10122018/0013-G2 tühised TsÜS § 86 alusel. Kostja leiab, et

tegemist on krediidiandja poolt tahtliku laenuvõtja petmisega, mis on vastuolus heade kommetega

ja ka seetõttu on laenuleping tühine. Hageja ei nõustu Kostja käsitlusega. Laenuandja on lepingu ja

selle lisade alusel kostjale laenu välja maksnud ja kostja tasus lepingujärgseid osamakseid kuni

12.11.2020.

TsÜS § 86 lõike 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

TsÜS § 86 lõige 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud

teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu hinnangul ei ole kostja

kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja sõlmis lepingu tulenevalt

oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (see, et

kostjal peaaegu kaks aastat pärast lepingu sõlmimist tekkisid makseraskused, ei olnud lepingu

sõlmimise ajal asjakohane). Samuti ei nähtu välja toodud asjaoludest, et tehingud oleksid tehtud

ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevatele vastastikuste kohustuste väärtus oleks olnud

heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ka ei nähtu, et tehingud oleksid vastuolus avaliku

korraga. Kohus leiab, et seega ei ole tõendatud, et sõlmitud tehingud oleksid heade kommete või

avaliku korraga vastuolus ning et sõlmitud leping koos lisadega ei ole TsÜS § 86 alusel tühine.

11. Kostja leiab, et laenuandja käitumine oli hea usu põhimõtte vastane. VÕS § 6 lõigete 1 ja 2

järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtuni toonud asjaolusid, millest võiks

järeldada laenuandja hea usu põhimõtte vastast käitumist. Isegi juhul, kui laenuandja on rikkunud

hea usu põhimõtet, ei ole see lepingute tühisuse aluseks.

12. Kostja on olnud menetlusdokumentides seisukohal, et 16.08.2018 sõlmitud leping ei vasta

VÕS § 4031 lg 1 ja §-s 404 sätestatud tingimustele ja leping on VÕS §-st 408, eelkõige lõikest 1

tulenevalt kas osaliselt või täielikult tühine. VÕS § 408 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on tühine, kui

järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub

mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Kostja leiab, et lepingutes puudub

VÕS § 404 lg 2 sätestatud kohustuslikest andmetest krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud

andmed ja eeldused, mistõttu võib leping olla tervikuna tühine.

Kohus on tuvastanud, et kõnealuses lepingus ja selle lisades on esitatud laenu kogusumma, laenu

tagasimaksegraafik, millest nähtub koguintress, lepingutasu, intressimäär, samuti laenu

väljanõudmiskulude hinnakiri ja viivise määr. Nende alusel saab üheselt välja arvutada

krediidikulukuse määra, seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et seadusest tulenevad andmed

on kostjale esitatud, niisiis puudub kostja poolt viidatud VÕS § 408 kohane eeldus, et 16.08.2018

sõlmitud leping on tühine.

13. Kostja on seisukohal, et laenuandja on eiranud ka vastutustundliku laenamise põhimõtteid,

millega on rikkunud VÕS § 4034 sätteid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1

punktides 1–7, lg 2 punktides 1–3, lg3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 6 järgi

krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja krediidivõimekus laenulepingu ja selle lisade

sõlmimisel oli hea, probleemid tekkisid umbes kaks aastat pärast algse lepingu sõlmimist. Kohus

nõustub hagejaga selles osas, et ka kostjal oli VÕS § 14 lõike 1 järgne kohustus esitada lepingu

ettevalmistamise käigus tõesed andmed. Samuti pidi kostja ka ise hindama enda võimekust

kohustusi täita. Kohus nõustub hagejaga ka selles osas, et laenuandmisel ja -võtmisel on teatavad

olemuslikud riskid, mis on vältimatud ja kostja hilisem makseraskustesse sattumine ei tähenda, et

laenuandja oleks laenu väljastamisse suhtunud hooletult.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kuigi kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et seda

teinud on, on hageja menetlusdokumentides piisava põhjalikkusega tõendatud kostja pangakonto

analüüs ja vastavus muudest allikatest pärinevale teabele, seega leiab kohus, et laenuandjale ei saa

käesoleval juhul vastutustundetut laenamist ette heita. Sellest tulenevalt ei ole kõnealune leping koos

lisadega VÕS § 408 lõike 1 alusel tühine.

14. Kostja leiab, et olemasolevale võlgnevusele on lisatud juurde tasumata intress, lepingutasu

ja sissenõudmiskulu, mistõttu on tehing vastuolus VÕS § 113 lõikega 6. VÕS § 113 lõike 6 järgi ei

ole lubatud nõuda viivist intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega

viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega tuleb kohtul

hinnata võlgnevuse kujunemist ja välja selgitada, kas sõlmitud lepingute põhivõlgnevus sisaldas

endas juba eelmiste lepingute intressi, viivist ja muud raha kasutamise tasu. Hageja on kostjale

esitanud maksekorraldused, millega on kostja kontole tasutud laenusummad 1500 eurot, 3600 eurot

ja 790 eurot. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kostja on laenuandjalt laenu saanud.

Kohus kontrollis hageja 30.05.2022 esitatud seisukoha punktis 1 esitatud tagasimaksete arvestust ja

leiab, et laenuandja ei ole arvestust tehes ülal toodud sätte vastu eksinud ning laenu põhiosa

võlgnevus on 3414,36 eurot ja sissenõutav intress 440,30 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Kostja heitis hagejale ette ka nõude muutmist ja leidis, et tegu on nõude muutmisega, mis vajab

tulenevalt TsMS § 376 lõikest 1 kostja nõusolekut. Kohus leiab, et tegu on TsMS § 376 lg 4 punktide

1 ja 2 raamesse mahtuva hagi mitte muutmisega. Nende sätete kohaselt ei peeta hagi muutmiseks

esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks

olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist,

laiendamist või kitsendamist. Käesoleval juhul on tegu sama õigussuhte alusel tehtud nõude

arvutuste muutmisega, mistõttu kostja ega kohtu nõusolek ei ole vajalik.

15. Kostja leiab, et hageja eelpool analüüsitud rikkumistest tulenevalt peaks võlasummale

kohalduma VÕS § 94 lõikest 1 tulenev intressimäär, s.o 0%. Kuna kohus jõudis järeldusele, et hageja

ei ole nimetatud rikkumisi toime pannud, leiab kohus, et lepingujärgne intressimäär on õiguspärane.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 punkti 3 kohaselt 35 eurot. VÕS § 1132

lg 2 punkti 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue kostja vastu üle 1000 euro. Kohtule esitatud

materjalidest

nähtub,

et

hageja

saatnud

kostja

rahvastikuregistrijärgsele

aadressile

meeldetuletuskirjad 22.07.2021, 11.10.2021 ja 10.01.2021. Hageja selgitab, et nõuab esimese kirja

eest 25 eurot ja kahe järgmise kirja eest 5 eurot, seega kokku 35 eurot.

Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 mõte on piirata sissenõudmiskulude hüvitamist. Kui võlausaldaja

nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid tõendama. Sissenõudmiskulude jaoks sätestatud ülempiir

hõlmab lisaks meeldetuletuskirjadele kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute

kulud. Kuna kogusummas ei ole sissenõudmiskulud suuremad kui seaduses sätestatud ülempiir, siis

rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks vastavalt VÕS § 1132

lg 2 punktile 3 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingud on kehtivalt üles öeldud. Kostja leiab, et kuna ta ei

ole lepingu ülesütlemise teateid ega meeldetuletusi saanud, seetõttu ei ole ka lepingust tulenev võlg

täies ulatuses sissenõutav ja seda ei saa hagis nõuda. Samuti väidab kostja, et ei ole kätte saanud

meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks ega ole talle pakutud võimalust läbirääkimisteks. Hageja

esitatud tõenditest nähtub, et postiteenuse osutaja on jaotuskeskusest saadetis kostjale väljastatud,

samuti on nii e-posti kui ka tavapostiaadressina kasutatud kostja laenuandjale esitatud andmeid,

mida kostja kasutab ka kohtumenetluse ajal. Seega leiab kohus, et nimetatud väited on paljasõnalised

ning hageja on tõendanud, et kostja sai kätte nii viidatud ülesütlemisteated kui ka meeldetuletused.

18. Pooled vaidlevad, kas nõue on loovutatud õiguspäraselt. VÕS § 164 lõige 1 sätestab, et

võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Hageja on nõude loovutamiseks esitanud

laenuandja kinnituse nõude loovutamise kohta, seega nõustub kohus, et nõue on loovutatud

õiguspäraselt.

19. Pooled vaidlevad viivise õiguspärase määra üle. Viivise kohta on Riigikohus oma lahendis

asjas nr 3-2-1-25-16 öelnud, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivisekokkulepe on

eelduslikult igal juhul tühine. Käesoleval juhul on laenulepingus kokku lepitud viivisemäär võrdne

intressimääraga (ja kõrgem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lõike 1 2. lause

mõttes 24% aastas) ning seega tühine.

Kohus mõistab kostjalt seega välja viivise seadusjärgses määras ehk 8% aastas ning arvutab selle

kuni hagiavalduse esitamiseni nõude sissenõutavaks muutumisest välja viivisekalkulaatoriga.

Võlgnik on viivituses olnud perioodil 03.03.2021–07.03.2022 ehk 370 päeva, mis teeb põhinõudest

3694,36 eurost 276,89 eurot, mis on põhjendatud kostjalt välja mõista. Samuti mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 3694,36 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 11.06.2022 kuni põhinõude 3694,36 euro täitmiseni.

20. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, rahuldades põhivõla, kahju hüvitamise nõude,

intressinõude ning viivisenõude seaduses sätestatud määras. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue

seaduses sätestatud määra ületavas viivise osas.

Menetluskulud

21. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kannavad poole hagi osalise rahuldamise puhul menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja siiski pidi oma nõude

sissenõudmiseks kohtusse pöörduma ja on teinud selleks kulutusi nii riigilõivu kui esindajatasu näol,

on kohtu hinnangul õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus

rahuldas hageja nõuda umbes 80% ulatuses (täpset proportsiooni takistab määramast asjaolu, et

otsuse tegemise kuupäevast edasi on välja mõistetud viivis vastavalt TsMS §-le 367 põhinõude

summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest.

TsMS § 177 lg 1 punkti 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on

kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste

sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks tsiviilasja menetluskulude välja mõistmist: riigilõiv 665 eurot

ja õigusabikulu 960 eurot (16 tundi, tunnihind 60 eurot), samuti mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja

leiab, et hageja nõue õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) osas on põhjendamatu põhjusel, et

hageja ei ole tõendanud menetluskulude kandmist esindaja kontole. Kostja lepingulisel esindajal on

kulunud nõude maksekäsu avalduse ja vastuväite koostamiseks, kohtule vastuväite esitamiseks;

asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ja selle lisade tutvumiseks, analüüsimiseks,

hagivastuse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks), koostamiseks ning

vastuse kohtusse esitamiseks (lisade komplekteerimiseks); kliendi nõustamiseks; täiendavate

seisukohtade koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning kohtusse esitamiseks;

hageja seisukohtade ja nende lisadega tutvumiseks; kokku 25 tundi ja 20 minutit, maksumusega

1415,50 eurot. Seega taotleb kostja määrata käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskulude suuruseks

1415,50 eurot ja mõista see kostja kasuks välja hagejalt; samuti mõista hagejalt menetluskulude

suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja õigusabi

maht on ülepaisutatud. Kostja on mitmes menetlusdokumendis korranud oma seisukohti (mh asjasse

puutumatut), samuti on dokumendi koostamisele kulunud aeg ebamõistlik.

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja

materjalid, leiab, et esitatud õigusabikulud on põhjendatud, arvestades nii tsiviilasja mahtu kui ka

poolte esindajate tunnihinda. Hageja on teinud vajaliku kulutuse tasutud riigilõivu kokku 665 eurot.

Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1625 eurot. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest kostjalt välja mõista seega 80% ehk 1300 eurot.

22. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise

taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik