2-22-7804/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-22-7804 Tsiviilasi

E V hagi K V vastu elatise vähendamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E V (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: A P Kostja: K V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: K K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: M S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E V ja K V koos nimetatuna pooled vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

2. Muuta Harju Maakohtu 24.09.2019 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-12262 ning poolte kokkuleppel:

2.1. E V tasub K V ülalpidamiseks alates 25. maist 2022 elatist 225 eurot 64 senti kuus (baassumma 209 eurot 20 senti, millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest bruto kuupalgast, so hetkel 46 eurot ja 44 senti, ja millest on maha arvatud ½ lapsetoetuse summast, so 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4. Lapsetoetuse suuruse muutmisel muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

2.2. E V tasub punktis 2.1. kokkulepitud elatist kuni K V täisealiseks saamiseni xxx.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-7804.

5. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohtusse esitas E V hagi K V vastu elatise vähendamiseks. Kohus tegi pooltele ettepaneku lõpetada käesolev elatise vaidlus kohtu pakutud kompromissi kokkuleppega. Pooled jõudsid 08.07.2022 elatise asjas kompromissi kokkuleppele ning kostja esitas kokkuleppe kohtule kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §

431 lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik