3-21-1870/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1870

Haldusasi

MoneySwap OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 01.07.2021

otsuse

nr

6-1/123-1

tühistamiseks

ja

vastustaja

kohustamiseks anda kaebajale täiendav tähtaeg 25.05.2021

ettekirjutuse täitmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MoneySwap OÜ, volitatud esindaja Natalja

Kutepova

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin

Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MoneySwap OÜ kaebus.

2. Tühistada Rahapesu Andmebüroo 01.07.2021 otsus nr 6-1/123-1 ja kohustada

Rahapesu Andmebürood andma MoneySwap OÜ-le täiendav tähtaeg 25.05.2021

ettekirjutuse täitmiseks.

3. Mõista Rahapesu Andmebüroolt MoneySwap OÜ kasuks välja menetluskulu

1180 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul

puuduva

osaga

täiendatud

tervikotsuse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MoneySwap OÜ-le (kaebaja) väljastati 07.09.2020 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks

tegevusluba nr FVT000118.

2. Rahapesu Andmebüroo (vastustaja) edastas 29.03.2021 kaebajale äriregistris märgitud

e-posti aadressile finance@mercuryo.io teavituse, mille kohaselt pidi kaebaja hiljemalt

13.05.2021 viima end kooskõlla rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad

3-21-1870

2(8)

dokumendid läbi majandustegevuse registri (MTR) süsteemi tegevusloa muutmise taotluse

kaudu.

3. Vastustaja kohustas 25.05.2021 ettekirjutusega nr 6-2/228-1 kaebajat viima end kooskõlla

RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad

dokumendid läbi MTR-i süsteemi tegevusloa muutmise taotluses hiljemalt 25.06.2021. Kaebaja

esitas 29.06.2020 tegevusloa muutmise taotluses maksekonto olemasolu tõendina õiendi, et tal

on avatud maksekonto makseasutuses Connectum Limited, mis on registreeritud

Suurbritannias. Kuivõrd Suurbritannia ei ole alates 01.01.2021 Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriik ja Euroopa Liidu mõistes on tegemist kolmanda riigiga, siis ei vasta ainuüksi

Suurbritannia teenusepakkuja juures avatud maksekontot omav virtuaalvääringu teenust

pakkuv ettevõte enam RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 esitatud nõudele. Kaebaja ei ole vastustaja

29.03.2021 nõuet tähtajaks täitnud. Vastustaja tunnistab RahaPTS § 75 lg 1 p 4 (ettekirjutuses

ilmselt ekslikult märgitud § 75 p 4) alusel tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta

kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks

ettekirjutusega antud tähtaja jooksul.

4. Vastustaja tunnistas 01.07.2021 otsusega nr 6-1/123-1 RahaPTS § 75 lg 1 p 4 (otsuses

ilmselt ekslikult märgitud § 75 p 4) alusel kaebaja tegevusloa nr FVT000118 ja sellekohased

MTR-i andmed kehtetuks. Vastustaja edastas oma 25.05.2021 ettekirjutuse kaebaja äriregistris

märgitud e-posti aadressile finance@mercuryo.io. Kaebaja ei ole ettekirjutust tähtaegselt

täitnud. See tähendab, et ta ei ole võimeline või nõus täitma talle RahaPTS-ist tulenevaid

põhilisi nõudeid. Sellega seab ta ohtu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi

toimimise ning laiemalt Eesti Vabariigi finantssüsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

Järelevalveasutusel ei ole võimalik kontrollida ettevõtte poolt RahaPTS-i nõuete täitmist ega

rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust. Sellised ettevõtted seavad turul teenust pakkudes

ohtu finantssüsteemi õiguspärase toimimise ja läbipaistvuse, mis on käsitletavad ülekaaluka

avaliku huvina ning mille tõttu tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, takistamaks võimaliku

ohu realiseerumist.

Vastustaja

edastas

01.07.2021

otsuse

kaebajale

02.07.2021

e-posti

aadressile

finance@mercuryo.io.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja

01.07.2021 otsuse tühistamine ja vastustaja kohustamine anda täiendav tähtaeg 25.05.2021

ettekirjutuse täitmiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus palvega peatada

vastustaja 01.07.2021 otsuse kehtivus kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

6. Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Tallinna

Ringkonnakohus

rahuldas

11.10.2021

määrusega

kaebaja

määruskaebuse ja peatas esialgse õiguskaitse korras vastustaja 01.07.2021 otsuse kehtivuse

kuni kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus ennistas 29.09.2021 määrusega kaebuse esitamise tähtaja

tühistamisnõudes.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.06.2022 resolutsioonotsusega kaebuse, tühistas

vastustaja 01.07.2021 otsuse ja kohustas vastustajat andma kaebajale täiendav tähtaeg

25.05.2021 ettekirjutuse täitmiseks.

9. Vastustaja teavitas 22.06.2022 halduskohut apellatsiooni esitamise soovist.

3-21-1870

3(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

10.1. Kaebaja ei ole e-posti aadressile finance@mercuryo.io saadetud teavitusi kätte saanud.

MTR-is on kaebaja e-posti aadressiks märgitud info@mercuryo.io. Vastustaja ei ole osundatud

aadressile teavitusi edastanud ega ettekirjutust saatnud. Äriregistris on lisaks e-posti aadressile

finance@mercuryo.io märgitud ka kontaktisiku andmed (mh e-posti aadress xxxxxxxxx),

kellele saab kätte toimetada menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi.

Vastustaja ei ole teavitust ega ettekirjutust kontaktisikule edastanud. Äriühing eeldab, et kõik

menetlusdokumendid (eelkõige kohtu ja haldusorganite poolt) edastatakse kontaktisikule

(äriseadustiku (ÄS) § 631). Vastustaja on edastanud kaebajale muid kirju e-posti aadressile

info@mercuryo.io. Seega jääb arusaamatuks, miks saadetakse osa kirju ühele ja osa teisele

aadressile või miks ei ole vastustaja üritanud kaebajaga muul viisil ühendust saada (nt MTR-i

kaudu). Vastustajale on teada äriühingu juhatuse liikme isiklik e-posti aadress (xxxxxxxxxx) ja

telefoninumber (+xxxxxxxxx).

10.2. Kaebaja vastab RahaPTS §-s 72 sätestatud nõuetele. Tal on olemas nõuetele vastav

maksekonto makseasutuses UAB Walletto. Kui kaebaja oleks teadnud vastustaja ettekirjutuse

kohta, poleks tal olnud ühtki takistust esitada ettekirjutusega küsitud andmed ja olukord

lahendada.

10.3. Vastustaja ei kuulanud kaebajat enne negatiivse otsuse tegemist ära. Otsus on oluliste

kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne, sest pole arvestatud mh tagajärgedega kaebajale ja

tema klientidele. Kaebaja tegeleb virtuaalvääringute käitlemisega. Tal on olemas käive ja

töötajad.

10.4. Äriregistrisse kantud e-posti aadressile saadetud otsuse mitte kätte saamist võis

põhjustada seni tuvastamata tehniline probleem. Kõik vastustaja väljastatavate tegevuslubadega

seotud küsimused lahendatakse MTR-i keskkonna kaudu. MTR-is on kaebaja elektronposti

aadress info@mercuryo.io, millele vastustaja teavitust ega kirja saatnud ei ole. ÄS § 631 lg 2

kohaselt loetakse kontaktisiku aadress, sh e-posti aadress, äriühingu aadressiks. Kontaktisiku

andmed on lahutamatu osa äriühingu registrikaardist. Ametliku teate edastamisel tuleb

ilmtingimata kasutada kontaktisiku kontaktandmeid. Õigusriigis ei saa lubada tõlgendust, mille

kohaselt teate edastamisel kontaktisikule loetakse see äriühingule kättetoimetatuks, kuid teate

mitteedastamine kontaktisikule kättetoimetamise nurjumist kaasa ei too. Kui teate edastamine

kontaktisikule ei ole haldusorgani jaoks kohustuslik, diskrediteerib see kontaktisiku

institutsiooni ja on äriühingu jaoks kasutu. Vastustaja poolt info saatmine kaebaja erinevatele

e-posti aadressidele ei saanud olla haldusorganile põhjendamatult koormav. Äriregistris ja

MTR-is märgitud e-posti aadressi lisamine e-kirja saajate lahtrisse võtab ametnikul kokku aega

1 minut. Vastustaja rikkus otsuse kättetoimetamisel hea halduse tava, mistõttu jäi äriühingule

eluliselt vajalik otsus kätte toimetamata.

11. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

11.1. Vastustaja teade, ettekirjutus ja otsus on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud.

Kaebaja ei esitanud veenvaid põhjendusi ega selgitusi, miks tema äriregistri elektronposti

aadressile edastatud kirjad ei ole kohale jõudnud. Olukorras, kus äriühinguni ei ole jõudnud

olulised dokumendid, pidanuks kaebaja tegema kõik endast olenevad mõistlikud jõupingutused,

et võimalikult kiiresti dokumentide kohale jõudmist takistavad asjaolud välja selgitada. Kaebaja

selgitustest ei nähtu, et ta oleks teinud midagi nn tuvastamata tehnilise probleemi

lahendamiseks. Kaebaja ei viita, et tema elektronposti aadress ei ole üldse toiminud või et ka

teised samale aadressile edastatud kirjad ei ole kohale jõudnud. Ei ole usutav, et üksnes

3-21-1870

4(8)

vastustaja edastatud saadetiste puhul oli valikuliselt tegemist seni tuvastamata tehnilise

probleemiga. Kaebaja muutis äriregistris toodud elektronposti aadressi alates 01.10.2021, kuid

ka see ei saa olla vabandatavaks asjaoluks hoolsuskohustuse täitmata jätmisel. Otsuse

tegemisega kaasnenud negatiivsed asjaolud saabusid üksnes kaebajast endast tulenevatest

asjaoludest. Kaebaja oli hooletu oma elektronpostiga ümberkäimisel ega kontrollinud piisava

regulaarsusega talle edastatud e-kirju. Selle tagajärjel ei ole ca 6-kuulise perioodi jooksul

temani jõudnud olulised teated ja dokumendid.

11.2. Äriregistris märgitud elektronposti aadressile saadetud e-kirjad tuleb lugeda

nõuetekohaselt kättetoimetatuks (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 11

lg 6 ls 1, § 2 lg 6, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 1, § 27 lg 1 ls 1 ja lg 1 p 3). Riigikohtu

määruses asjas nr 3-3-1-10-04 (p 14) väljendatud seisukoht posti vastuvõtmise korraldamise

kohustusest kohta on kohaldatav ka elektronposti osas, arvestades tänapäeva tehnoloogilisi

arenguid ja suhtlusviise asjaajamisel. Alates 15.01.2018 muutus elektronposti esitamine

äriregistrisse kohustuslikuks (ÄS § 144 lg 1 p 7), et muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks.

Äriühingu võimuses on tagada, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on õige ja toimiv

ning et isik vaatab sellele aadressile saadetud elektronposti ja saab sh haldusorgani saadetised

kätte.

11.3. Vastustajal puudub kohustus edastada teateid ja otsuseid erinevate alternatiivsete

kanalite kaudu. Juriidilisel isikul on hoolsuskohustus tagada oma elektronposti korraldus

selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost funktsioneeriks ja oleks asjakohane suhtlemiseks

äriühinguga. Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas

märgiti, et äriühing peab teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral

korraldatud posti kättesaamine. Riski võtmine, et registrijärgsesse asukohta võivad olla

saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema, välistab isiku

käitumise heas usus. Äriühingutel on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma

äriregistrijärgsele elektronposti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest (Tallinna

Halduskohtu 12.01.2021 määrus asjas nr 3-20-2290, p 24). Järelevalve läbiviimisel on äärmiselt

oluline, et kõik kohustatud isikud oleksid kiirelt ja operatiivselt järelevalveasutusele

kättesaadavad. Arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise viimase aja tüpoloogiaid ja

trende, peab kogu suhtlus kohustatud isikutega toimuma võimalikult kiirelt ja usaldusväärselt,

mis omakorda seab äriühingutele kõrgendatud ootuse hoolitseda oma äriregistrisse kantud

kontaktandmete õigsuse eest. HMS § 27 lg 2 p 3 kohustab haldusorganit kasutama äriregistris

avaldatud elektroonilist aadressi juhtudel, kui hiljem on tarvis tõendada dokumentide

kättetoimetamise fakti.

11.4. MTR on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada teate- ja loakohustusega

tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning

järelevalve teostamist. MTR-i kaudu saab mh elektrooniliselt dokumente edastada ja seda

kasutatakse tegevuslubade menetlemise käigus, et lihtsustada menetluses olevate tegevuslubade

menetlemiseks vajalikku informatsiooni ja ka tegevusloa väljaandmist. MTR-is märgitakse ka

elektronposti aadress, kuid menetluse käigus avaldatud e-posti aadress on asjakohane vaid

piiratud ajal, ehk konkreetse menetluse kestel. MTR-is avaldatud e-posti aadress ei ole

automaatselt aluseks ettevõtjapoolsele soovile, et suhtlus temaga ka edasiselt, tegevusloa

taotluse menetluse lõppedes, üksnes selle aadressi kaudu toimuks. Tegevusloa andmise

menetlus lõppes 07.09.2020, mil kaebajale väljastati tegevusluba nr FVT000118. Vastustaja

25.05.2021 ettekirjutus ei olnud enam seotud tegevusloa taotluse menetlusega, vaid

ettekirjutuse eesmärgiks oli kohustada ettevõtjat viima ennast vastavusse RahaPTS § 72 lg 1

p-s

sätestatud

kontrollieseme

asjaoluga.

Kui

kaebaja

ei

ole

selgesõnaliselt

kinnitanud/taotlenud dokumentide edastamist üksnes MTR-is märgitud elektronposti

aadressile, ei saa vastustaja kasutada seda aadressi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks,

3-21-1870

5(8)

sest sel juhul ei loeta dokumente nõuetekohaselt kättetoimetatuks vastavalt HMS § 27 lg 1

p-le 3. Samuti ei saa MTR-i veebikeskkonna kaudu edastatud dokumente lugeda

kättetoimetatuks HMS § 27 lg 1 p 1 alusel, sest MTR-i infosüsteem ei registreeri edastatud

kirjade avamist või vastuvõtmist.

11.5. Vastustajal ei ole kohustust edastada menetlusdokumente äriregistris märgitud

kontaktisiku elektronposti aadressile (xxxxxxxxxx). ÄS § 631 lg-st 1 tuleneb, et äriühing võib

määrata kontaktisiku ja ÄS § 631 lg 2 alusel peab välismaal asuv äriühing määrama

kontaktisiku. Vastustaja järeldab, et kuna RahaPTS kohaselt peab virtuaalvääringutega tegelev

ettevõte asuma Eestis, siis ei ole äriühingul kohustust määrata kontaktisikut. Seega tuli/tuleb

vaatamata

äriregistrisse

kantud

kontaktisiku

andmetele

saata

haldusorganil

menetlusdokumendid vastavalt HMS § 27 lg 1 p-s 3 sätestatule äriühingu elektronposti

aadressile. Kontaktisiku institutsioon/mõiste ÄS-i ja RahaPTS-i mõistes ei ühti.

11.6. Ärakuulamispõhimõte ei ole absoluutne. Haldusorganil on võimalik kõrvale kalduda

ärakuulamispõhimõttest (HMS § 40 lg 3). Kaebajale edastatud 29.03.2021 teade ja 25.05.2021

ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks, kaebajale pidi olema teada, et ta peab

kõrvaldama määratud tähtajaks tuvastatud puuduse ja selle tõendamiseks esitama vastavad

dokumendid. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust. Otsuse tegemise hetkel ei vajanud vastustaja

kaebajalt täiendavaid selgitusi, mis oleksid muutnud seisukohta negatiivse otsuse tegemiseks.

Puudustest teavitamisega ja ettekirjutusega oli kaebajale antud võimalus olla ära kuulatud.

Seega ei rikkunud vastustaja ärakuulamispõhimõtet.

11.7. RahaPTS §-s 75 sätestatud alustel tegevusloa kehtetuks tunnistamisel puudub vastustajal

diskretsiooniõigus. Kaebaja ei reageerinud kahele vastustaja saadetud dokumendile. Kaebajal

on kohustus hoolitseda, et tema äriregistris märgitud elektronposti aadressile edastatud kirjad

temani õigeaegselt jõuaks. Kaebaja väitest võib järeldada, et ta pole reageerinud vaid ühele

elektronkirjale, mis tekitab kahtluse, et ta siiski sai vähemalt ühe kirja kätte, kuid jätnud sellele

reageerimata, mis omakorda seab kahtluse alla kaebaja sobivuse virtuaalvääringu

teenusepakkujana tegutsemisel. Virtuaalvääringu teenus on kõige kõrgema riskiga

finantsteenus.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Vastustaja tunnistas 01.07.2021 otsusega kaebaja tegevusloa ja sellekohased MTR-i

andmed kehtetuks põhjusel, et kaebaja ei täitnud 25.05.2021 ettekirjutusega nõutut. Vastustaja

viitas 01.07.2021 otsuses RahaPTS § 75 p-ile 4 (eeldatavasti pidas vastustaja silmas § 75 lg 1

p 4), mille järgi võib vastustaja lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistada RahaPTS § 70

lg-s 1 nimetatud (sh ka virtuaalvääringu teenuse pakkumise) tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja

ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks

ettekirjutusega antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. RahaPTS § 72 lg 1

p 5 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba taotleval ettevõtjal olema

avatud maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis

või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on

asutanud Eestis filiaali. Vastustaja leidis, et kaebaja tegevus ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5

nõutule, sest tal oli avatud maksekonto makseasutuses Connectum Limited, mis on

registreeritud Ühendkuningriigis. Euroopa Liidust lahkumisega muutus Ühendkuningriik alates

01.01.2021 kolmandaks riigiks. Vastustaja andis 29.03.2021 teatega ja 25.05.2021

ettekirjutusega kaebajale võimaluse mittevastavus kõrvaldada, kuid kaebaja seda tähtaegselt ei

teinud ega teavitanud vastustajat mittevastavuse kõrvaldamisest.

3-21-1870

6(8)

13. Kaebaja põhjendas ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et ta ei ole seda kätte saanud.

Vastustaja väitis (selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud), et edastas oma ettekirjutuse

kaebaja äriregistrijärgsele e-posti aadressile finance@mercuryo.io, mistõttu tuleb see lugeda

HMS § 27 lg 2 p 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks. HMS § 27 lg 2 p 3 järgi loetakse

elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument

või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse

kantud elektronposti aadressil. HMS-i regulatsioon kehtib ka rahapesu valdkonnas (RahaPTS

§ 1 lg 3) ja muus majandushaldusõiguse valdkonnas (MSÜS § 2 lg 6). Äriregistrist nähtub, et

viidatud e-posti aadress oli perioodil 30.12.2020–01.10.2021, st ettekirjutuse edastamise ajal

kaebaja äriregistrijärgseks aadressiks. Kaebaja on muutnud äriregistris e-posti aadressi alles

01.10.2021, st pärast asjas vaidlustatud otsuse tegemist. Seega puudub seaduse järgi võimalus

mitte lugeda ettekirjutust kaebajale kättetoimetatuks.

14. Kohus nõustub vastustajaga selles, et reeglina on äriühingutel hoolsuskohustus oma

äriregistrijärgse e-posti haldamisel ja e-kirjade vastuvõtmisel. Ettevõtjal on ÄS § 63 järgi

kohustus esitada äriregistrile oma e-posti aadress. Tegemist peab olema aadressiga, mida

ettevõtja ka tegelikult kasutab ja mille kaudu on võimalik temaga suhelda, sh talle dokumente

ja teateid edastada. Kui äriregistris välja toodud e-posti aadress on vananenud, peab ettevõtja

hoolsuskohustusest tulenevalt andmeid uuendama. Seega saab lähtuda eeldusest, et äriregistris

toodud e-posti aadress on korrektne ja isik on selle kaudu kättesaadav. Ettevõtja risk on see, kui

ta jätab äriregistris andmed uuendamata või ei jälgi äriregistris välja toodud e-postiaadressi, sest

sellega võtab ta endale riski, et olulised teated võivad jääda tähelepanuta. Ka see, et

haldusorganite saadetavad kirjad ei satuks rämpsposti hulka, on ettevõtja enda korraldada, kes

saab seadistada rämpsposti sätteid. Samuti on ettevõtjal võimalik aeg-ajalt oma rämpsposti

kontrollida, et sinna ei satuks olulisi kirju.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole oluline, et kaebajal on lisaks äriregistris nimetatud e-posti

aadressile ka muid e-posti aadresse või kontaktandmeid, mida on mingites menetlustes

kasutatud või ametiasutustele või registritele (sh MTR-ile) avaldatud. Ka olukorras, kus teiste

e-posti aadresside kopeerimine kaebajale saadetava kirja aadressireale ei too kaasa olulist

ajakulu, on ajakuluks nende teiste aadresside üle arvestuse pidanud ja nende üles otsimine.

Olukorras, kus seadus näeb ette ettevõtja kohustuse tuua äriregistris välja oma e-posti aadress

ja seob selle aadressiga kättetoimetatuks lugemise, on põhjendamatu haldusorganilt nõuda, et

ta saadaks oma kirja edasi ka kõikvõimalikele teistele aadressidele, mis võivad olla talle

mingitest menetlustest teada või varem kusagil avaldatud. Sellises olukorras muutub

kontrollimatuks, millal tuleb lugeda teade ettevõtjale kättetoimetatuks. Samuti muutuks

ebaselgeks, kui paljudele aadressidele kirja edastamist saab haldusorganilt nõuda selleks, et

lugeda kiri adressaadile kättetoimetatuks. Seega jääb kohus oma varem väljendatud seisukoha

juurde, et vastustaja ei pidanud hakkama kaebajat erinevate e-posti aadresside ja teiste

kontaktandmete kaudu taga otsima. Kaebajal on kohustus olla vastustajale kättesaadav ja

avaldada sel eesmärgil oma kontaktandmed, mille kaudu saab temaga suhelda. Seda enam

virtuaalvääringu teenuse pakkumise valdkonnas, kus äriühingul on veelgi suurem kohustus

hoolitseda oma äriregistrijärgsete kontaktandmete õigsuse eest, samuti kohustus olla

vastustajale kiiresti kättesaadav.

16. Samas tuleb tähele panna, et äriregistri andmetel oli kaebaja määranud juba 18.05.2018

endale kontaktisiku (Ühinenud Õigusbürood OÜ) ja toonud välja kontaktisiku kontaktandmed

(sh e-posti aadressi). Tegemist on kontaktisikuga ÄS § 631 tähenduses. Samuti tuleb nimetatud

isik lugeda kaebaja poolt dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikuks HMS § 25 lg 21

tähenduses (vt haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 SE

3-21-1870

7(8)

seletuskirja1 lk 5-6) ja seda olenemata asjaolust, kas kaebaja näol tegemist on välismaa

äriühinguga või mitte. Kui välismaa äriühingul on kohustus määrata kontaktisik (ÄS § 631 lg 2),

siis Eestis tegutseval äriühingul on selleks võimalus (ÄS § 631 lg 1), st selline võimalus ei ole

talle keelatud ega seotud mingite täiendavate tingimustega.

17. Kaebaja viide ÄS § 631 lg 2 kolmandale lausele, mille kohaselt loetakse kontaktisiku

aadress äriühingu aadressiks, on asjakohatu. Selline eeldus kehtib sama sätte eelnevatest

lausetest nähtuvalt vaid äriühingute puhul, mille juhatus või seda asendav organ asub välisriigis

(vt ka äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise

isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu 347 SE seletuskiri2, lk-d 2, 9,

27). Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema juhatus asuks välisriigis. Äriregistri andmetel

on kaebaja aadressiks xxxxxxxxx. Kaebaja juhatuse liikmeks on X, kelle elukoht on

rahvastikuregistri andmetel alates 28.11.2013 Eestis. Seega puudub kohtul igasugune alus

arvata, et kaebaja näol oleks tegemist välismaise äriühinguga.

18. HMS § 25 lg 21 esimene lause sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või

menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte

toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument

loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Kohtu hinnangul ei saa viidatud sättest

järeldada, et vastustaja võis edastada kaebajale teateid ja dokumente üksnes kontaktisiku kaudu

ega võinud edastada neid otse kaebajale. Küll aga tuleb viidatud sättest järeldada, et primaarselt

tulnuks haldusakt kätte toimetada menetlusosalise kontaktisikule. Menetlusosalisele endale

haldusakti kättetoimetamine oli haldusorgani valik, mis ei muutnud aga kohustust toimetada

haldusakt kätte ka kontaktisikule. Seega vaatamata asjaolule, et vaidlusaluse otsuse saatmine

kaebajale ei olnud iseenesest õigusvastane, on vastustaja eksinud viidatud normist tuleneva

kohustuse vastu, sest ei toimetanud vaidlusalust otsust kätte kaebaja kontaktisikule.

Kontaktisiku andmed olid äriregistris kättesaadavad ja olemas juba ammu enne vaidlusaluse

otsuse tegemist, seega puudusid vastustajal takistused haldusakti kontaktisikule saata.

19. Juhul, kui äriühing on määranud äriregistris endale kontaktisiku, võib ta põhjendatult

eeldada, et riik suhtleb temaga kontaktisiku kaudu ja edastab olulised dokumendid kontaktisiku

aadressile. Sellises olukorras võib suhtuda leebemalt äriühingu kohustusse hoolitseda oma

äriregistrijärgse e-posti aadressi eest. Kontaktisiku määramise põhjuseks võib olla nt

keeleprobleem või suur hõivatus, mis ei võimalda äriühingu juhatuse liikmel endal pidevalt

e-posti jälgida ja sellele piisavalt kiiresti reageerida. Kontaktisiku määramisega on ettevõtja

käitunud hoolsuskohustust järgides ja andnud teistele isikutele, sh ametiasutustele teada, millise

aadressi kaudu soovitakse kirju ja teateid saada. Seetõttu ei saa ettevõtja õigusesse kontaktisik

määrata suhtuda ükskõikselt ja vastustajal tulnuks edastada oma ettekirjutus kas ainuüksi või

lisaks ka kaebaja kontaktisikule. Vastasel juhul muutuks kontaktisiku määramine

eesmärgipäratuks ja vastavad sätted sisutuks.

20. Praegusel juhul ei ole menetlusosalised väitnud ega põhjendanud, kas kaebaja poolt

äriregistris nimetatud kontaktisik oli samas ka kaebaja Rahapesu Andmebüroo kontaktisikuks

RahaPTS § 17 lg 2 tähenduses. ÄS §-s 631 ja RahaPTS §-s 17 reguleeritud kontaktisiku eesmärk

ja ülesanded erinevad ning need isikud ei pea tingimata kattuma. Kuid isegi kui äriregistris

nimetatud kontaktisiku näol ei olnud tegemist Rahapesu Andmebüroo kontaktisikuga, ei

tähenda see, et vastustajal erinevatelt teistest isikutest ja asutustest puudus kohustus arvestada

menetlusosalise valitud kontaktisikuga teadete ja dokumentide edastamisel.

1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/691dc0df-3588-485f-8558-617f23e68ac5.

2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/455719c5-367b-4799-8fe3-7d38b76b8136.

3-21-1870

8(8)

21. Kohtu hinnangul saab ettekirjutuse edastamata jätmist kaebaja kontaktisikule pidada

vastustaja poolseks menetlusnormide rikkumiseks ja hea halduse tava eiramiseks, mida saab

lugeda põhjuslikus seoses olevaks sellega, et kaebaja ei reageerinud ettekirjutusele tähtaegselt

ega kõrvaldanud mittevastavust. Praegusel juhul ei saa ilmselgelt välistada, et kui vastustaja

oleks edastanud oma ettekirjutuse kaebaja kontaktisiku e-posti aadressile, võinuks kaebaja

mittevastavuse tähtaegselt kõrvaldada ja tema tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks puudunuks

alus. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud kaebajal probleeme maksekonto avamisega Euroopa Liidu

liikmesriigis, seega oli kaebajale etteheidetav puudus lihtsasti kõrvaldatav, kui kaebajale oleks

ettekirjutusega nõutu asjakohaselt teatavaks tehtud.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kirjade ja dokumentide saatmist kaebaja

äriregistrijärgsele e-posti aadressile ei saa lugeda õigusvastaseks ja need tuleb lugeda kaebajale

vastavalt HKMS § 27 lg 2 p-le 3 kättetoimetatuks. Kohus loeb vastustaja poolseks rikkumiseks

selle, et vastustaja ei edastanud teateid ja dokumente kaebaja kontaktisikule, kes ja kelle

kontaktandmed olid äriregistris välja toodud. Kohus loeb selle kohustuse rikkumise seotuks

kaebaja poolse kohustuse täitmata jätmisega (mittevastavuse kõrvaldamine). Sel põhjusel ei saa

kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist mittevastavuse kõrvaldamise põhjusel lugeda

proportsionaalseks ja õiguspäraseks tagajärjeks.

23. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 01.07.2021 otsuse ja

kohustab vastustajat andma kaebajale täiendava tähtaja ettekirjutuse täitmiseks.

24. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu

kokku 30 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja taotles

õigusabikulude väljamõistmist summas 1150 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud Legenius

Õigusbüroo OÜ 12.08.2021 arve nr 21-J25 summas 1150 eurot Eesti Firma OÜ-le selgitusega

„MoneySwap OÜ kaebus halduskohtule 11,5 t Esindus kohtus“. Arve ei sisalda käibemaksu.

Menetluskulude väljamõistmise taotlusele on lisatud ka Eesti Firma OÜ 12.08.2021

maksekorraldus nr 385 summas 30 eurot selgitusega „Riigilõiv, kaebuse esitamine haldusasjas

+ esialgne õiguskaitse / Moneyswap OÜ“. Samuti on taotlusele lisatud Eesti Firma OÜ

12.08.2021 maksekorraldus selgitusega „ARVE NR 21-J25“. Arvest järeldub, et õigusabiteenus

on osutatud seoses praeguse asjaga. Menetluskulu väljamõistmist ei välista see, et kulu on

kandnud kaebaja eest muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kohus ei ole menetluskulu põhjendatuse

hindamisel seotud menetluskulu nimekirjas välja toodud üksikute kirjetega, vaid võib hinnata

kulu põhjendatust asjaga üldisemalt. Kohtu arvates ei saa kaebaja esindaja töömahtu kaebuse

koostamisel, kohtule esitavate avalduste esitamisel ja menetlusdokumentide vastuvõtmisel

pidada ebaoluliseks või põhjendamatuks. Kohtu arvates ei ole esindaja kogukulu asja mahtu ja

keerukust ning tehtud menetlustoiminguid arvestades ülemäärane, ebavajalik või põhjendamatu

(HKMS § 109 lg 6). Seetõttu tuleb kulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/