1-10-4958/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-4958

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. novembril 2010.a, Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-10-4958 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Jüri Vissak Kinnipeetav M.N Isikukood: xxx; Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg. 2 p. 1 ja KrMS § 432

Jätta vabastamata M.N, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 19.04.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 11.11.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

M.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 19.04.2010.a otsusega KarS § 263 p 1 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

Karistusaeg algas 04.05.2010.a ja lõppeb 04.05.2011.a. Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 1 alusel tekkis 04.11.2010.a.

M.N on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral:

1. 14.11.1989.a Võru Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud

vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat;

2. 07.05.1991.a Võru Maakohtu poolt KrK § 112 lg 2; § 108 lg 2 p 3, § 142 lg 2 p 1 järgi

3 aastat 6 kuud vabadusekaotust;

3. 11.05.1998.a Võru Maakohtu poolt KrK § 113, § 108 lg 1, § 195 lg 2 järgi 2 aastat 3 kuud

vabadusekaotust;

4. 15.11.2000.a Võru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 3 järgi 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust;

5. 18.05.2005.a Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 320 lg 1 järgi 10 kuud vangistust tingimisi

katseajaga 2 aastat;

6. 02.08.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga

2 aastat;

7. 13.11.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 7800 krooni;

8. 20.03.2008.a Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 2800 krooni;

9. 16.12.2008.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 121 järgi 10 kuud vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.N distsiplinaarkorras karistatud ühel korral – 25.06.2010.a noomitusega. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Enne vangistust töötas

ametlikult autojuhina, vabanedes võimalus naasta endisele töökohale. Vabaduses tarvitas

alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Osaliselt tunnistab alkoholiprobleemi, on motiveeritud vabanema alkoholi tarvitamisest. M.N on vestlusel korrektne ja viisakas, kuid

samas on vanglas solvanud ja ähvardanud vanglateenistujat. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk kahe aasta jooksul olemas. Eeltoodust kogumis lähtudes ei toeta Tartu Vangla M.N ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemise korral puudub tal kindel elukoht, võimalus esialgu elama asuda Võru linnas asuvasse tugikeskusesse. Olemas töökoht endise tööandja juures. Olemas kutseharidus ja töökogemus.

Andmebaasi TÄITIS andmeil on M.N suhtes rahalisi nõudeid ligi 200 000 krooni. Enne

vangistust tarvitas alkoholi, mille tagajärjel muutus vägivaldseks, kuriteod toime pandud

alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine, vägivaldne ja impulsiivne käitumine, vähene pingetaluvus ja suutmatus toime tulla negatiivsete

emotsioonidega, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, riskeeriv elustiil. Eeltoodust

lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik.

M.N avaldas kohtuistungil, et tahab ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, et asuda tööle ja maksta võlgnevusi. Tal on võimalik tööle asuda endisesse töökohta ja elama asuda lapse ema juurde, kes lubas viimast korda talle andeks anda. Kuritegu, mille eest karistust kannab, on toime

pandud elukaaslase korteris, kui ta läks sinna ja nägi seal võrast meest. Kriminaalhooldus ei meeldi, sest seal võib kriminaalhooldaja välja mõelda igasuguseid programme.

Prokurör ei toeta M.N vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist. M.N

kannab viiendat reaalset vanglakaristust ja on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et M.N ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada arvestades, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.N kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle poole

karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest

tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalveta. Elektroonilist järelevalvet ei ole kinnipeetav soovinudki. Ka ei ole ta valmis alluma katseajal käitumiskontrollile eelistades pigem karistuse lõpuni kandmist. Vangla spetsialistid on leidnud, et tingimisi ennetähtagne vabastamine ei ole võimalik. Uue kuriteo

toimepanemise riskifaktorid on elukoha ja töökoha puudumine, kriminaalse taustaga

tutvusringkond, alkoholi pikaajaline tarvitamine ja vägivaldne ning impulsiivne käitumine.

Viimast riskifaktorit kinnitab ka karistamine KarS § 121 järgi viiel korral järjest. Varasemad

erinevad karistused ei ole tema ära hoidnud uutest teise isiku väärkohtlemistest. Tema varasem elukäik võib süüdimõistetule kaasa tuua raskeid tagajärgi tema tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel. Nendel põhjustel jätab kohus M.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Ene Muts täitmiskohtunik