2-21-7877/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-7877

Tsiviilasi

N. T. hagi Sanabi OÜ vastu töötasu saamise

nõudes

Tsiviilasja hind

5462,02 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

N.

T. (isikukood

xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja Sanabi OÜ (registrikood 12860908),

lepinguline esindaja Indrek Põder

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.06.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Sanabi OÜ-lt N. T. kasuks 5462,02 eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud Sanabi OÜ kanda.

4. Välja mõista Sanabi OÜ-lt N. T. kasuks menetluskulud summas 1280,00 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(5)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja asus kostja juurde tööle 08.10.2018 ehitustöölisena suulise töölepingu alusel.

Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga, mis kuulus tasumisele

kord kuus. Töösuhe lõppes 21.08.2020 aastal. 28.08.2020 teatas kostja hagejale sms-i

vahendusel töölepingu lõpetamisest. Hageja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamist. Kostja

on teinud töötamise registrisse kande, et hageja töötas alates 08.10.2018 kuni 21.08.2020

VÕS lepingu alusel. Kostja ei ole tõendanud võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Seega tuleb

eeldada, et poolte vahel oli töölepinguline suhte alates 08.10.2018 kuni 21.08.2020.

2. Pooled sõlmisid töölepingu suuliselt või sellega, et hageja asus tööd tegema. Töö

tegemisel allus hageja kostja juhtimisele ja kontrollile. Tööandja kontrollis tööle ilmumise ja

töökohalt lahkumise ning puhkepauside aega. Tööandja kontrollis hageja poolt

tööohutusnõuete ja juhendite täitmist. Tööandja pidas töötaja töötundide arvestust. Tööandja

kontrollis töö tegemise ja tööülesannete täitmise käiku.

3. Hageja näol on tegemist Gruusia kodanikuga ehk hageja oli Eestis ajutiselt viibiv

välismaalane välismaalaste seaduse mõistes. Kuna kirjalikku töölepingut ei olnud, siis

kokkulepet töötasu suuruse kohta ei ole võimalik tuvastada ning tuleb lähtuda välismaalasele

makstavast minimaalsest töötasust välismaalaste seaduse (VMS) § 107 lg 1 mõttes. VMS §

107 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis

töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati

avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Seega tuli ajavahemikus 01.03.2018 -

28.02.2019 maksta hagejale töötasu 1221 eurot kuus, ajavahemikus 01.03.2019 - 02.03.2020

summas 1310 eurot kuus ja ajavahemikus 03.03.2020 - 01.03.2021 summas 1407 eurot kuus.

Kostja ei ole seadusega ja kokkuleppega ettenähtud ulatuses töötasu hagejale maksnud.

Kostja on maksnud ainult TVK avalduse lisas 2 märgitud töötasu. Seega juurde maksmisele

kuulub deklareeritud ja VMS § 107 lg 1 alusel maksmisele kuulunud töötasu vahe. Kostja

esindaja kinnitas TVK menetluses, et hageja töötas nendel kuudel, mille eest töötasu on

deklareeritud.

4. 09.06.2022 toimunud istungil palub hageja kostjalt välja mõista 5462,02 eurot brutos.

Menetluskulud pakub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kohustuseks on tõendada, et hageja ja kostja vahel oli

töösuhe, millised olid töölepingu olulised tingimused, mh et hageja on täitnud töölepinguga

võetud kohustusi. Hagi rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kohus tuvastaks poolte

vahel kehtiva töösuhte ning töötasu nõude olemasolu. Kuivõrd hageja ei ole selle kohta

mistahes tõendeid esitanud, siis puudub kostjal ka kohustus ja vajadus tõendada käesolevas

vastuses esitatud omapoolseid vastuväiteid.

6. Hageja poolt ei ole mitte vähimalgi määral tõendatud nõude olemasolu. Kostja on

seisukohal, et hagejal puudub 11.11.2020 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile edastatud

avalduse märgitud nõue kostja vastu.

7. Hageja palub jätta kõik hageja nõuded rahuldamata ja jätta poolte menetluskulud hageja

kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi.

9. Hageja esitas 11.11.2020 avalduse Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile kostja vastu

töötasu, päevaraha ja puhkusehüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 16.04.2021

3(5)

otsusega nr 4-1/2992/20 hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks töötasu

5462,02 eurot (tl 69-71).

10. Kohus täitis 09.12.2021 toimunud eelistungil selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 103-104 pöördel). Hageja täpsustas

09.06.2022 toimunud istungil, et hageja nõue kostja vastu on 5462,02 eurot.

11. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas pooltevaheline suhe on töölepingu või

võlaõiguslepingu alusel.

12. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1 ls 1). Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS §

1 lg 1 ls 2). Juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt

määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud

leping lugeda töölepinguks. Riigikohus on selgitanud, et kui isik teeb teisele isikule tööd,

mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2

järgi, et tegemist on töölepinguga. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole

tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud

töölepingut (vt RKTKo nr 3-2-1-41-11, p 14). Seega tuleb TLS § 1 lg 2 kohaselt lähtuda

eeldusest, et tegemist oli töölepinguga. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud

töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud

töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse

osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal

vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu.

13. Tuvastamaks vaidlusaluse lepingulise suhte olemust, tuleb võrrelda lepinguid

iseloomustavaid tunnuseid. Töölepingu peamiseks tunnuseks on töötaja allumine tööandja

juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Kuna ainuüksi töötegija mõnetine iseseisvus töö

tegemisel ei välista töölepingut, on õigussuhte kindlaksmääramiseks oluline ka töötaja

alluvuse määr ehk see, mil määral oli ta seotud väidetava tööandja korraldustega töö tegemise

viisi, aja ja koha kohta (vt nr 3-2-1-3-05, p 15; nr 3-2-1-9-05, p 15; nr 3-2-1-41-11, p 14).

TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd

tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Seega peab kostja TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige

seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja

koha valikul olulisel määral iseseisev.

14. Kohus on seisukohal, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hageja on tõendanud

hageja töötamist kostja juures töölepingu alusel, kuna hageja allus kostja juhtimisele ja

kontrollile. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud kinnituskirjaga, lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise taotlusega, kirjavahetuse, tööaja tabelite ja lähetustaotlustega (tl

112-135). Kostja korraldusel käis hageja töölähetuses Soomes (tl 136-139). Selle kohta esitas

kostja Sotsiaalkindlustusametile vastavad lähetustaotlused. Taotluste p 2 kohaselt oli

tööandjana märgitud kostja. Taotluse p-s 3.2. on märgitud, et kostja maksab töötajale palka.

Punktis 3.5. on kostja märkinud hageja töölepingu sõlmimise kuupäeva 08.10.2018 (tl 136-

139). Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid mingi muu lepingu. Eeltoodust tulenevalt

on pooled sõlminud töölepingu.

15. Vaidlus puudub töölepingu perioodi osas. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Kuna kohus leidis, et töösuhe

on lõppenud, muutus hageja töötasunõue sissenõutavaks lepingu lõppemise seisuga. Kostja

ei ole hageja töötasu arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on üksnes märkinud, et

hagejal puudub õigus nõuda märgitud töötasu. Seega võtab kohus aluseks hageja arvutused.

Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on

registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti

4(5)

aasta keskmise brutokuupalgaga (VMS § 107 lg 1). Seega tuli ajavahemikus 01.03.2018 -

28.02.2019 maksta hagejale töötasu 1221,00 eurot kuus, ajavahemikus 01.03.2019 -

02.03.2020 1310,00 eurot kuus ja ajavahemikus 03.03.2020 - 01.03.2021 1407,00 eurot kuus.

Maksuameti tõendi kohaselt deklareeris kostja hageja töötasu jaanuaris 2019, veebruaris

2019, märtsis 2019, aprillis 2019, juunis 2019, augustis 2019, veebruaris 2020, aprillis 2020

ja juunis 2020 (tl 34-34 pöördel). Seega tuli nimetatud kuude eest maksta töötasu kooskõlas

VMS § 107 lg-ga 1. Vastavalt mõistab kohus nendel kuudel vähem tasutud summad kostjalt

hageja kasuks välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata

jäänud töötasu 5462,02 eurot.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.

MENETLUSKULUD

17. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kohus rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

18. Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1560,00 eurot. Hageja on teatanud,

et ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

19. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

20. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120,00 eurot tund. Hageja õigusabikulud

hõlmavad järgnevaid õigusabitoiminguid - kostja taotluse analüüs ja arutamine 1 tund –

120,00 eurot; 12.07.2021 hagi koostamine 2,5 tundi – 300,00 eurot; kostja 14.09.2021

analüüs ja arutamine 0,5 tundi – 60,00 eurot; 09.12.2021 istungil esindamine, sh

ettevalmistamine ja kliendile aru andmine 2,5 tundi – 300,00 eurot; 17.12.2021 esitatud

tõendite kogumine ja 17.12.2021 seisukoha koostamine 3 tundi - 360 eurot; 09.06.2022

istungil esindamine, sh ettevalmistamine ja kliendile aru andmine 2,5 tundi – 300,00 eurot;

tulevase kohtuotsuse analüüs ja kliendile selgitamine 0,5 tundi – 60,00 eurot; menetluskulude

nimekirja koostamine 0,5 tundi - 60,00 eurot.

21. Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest.

Seega olid õigusabi toimingud vajalikud ning seisukohad olid asjakohased. Samas kohus

leiab, et nendele kulutatud aeg on ülemäärane ja ei ole põhjendatud. Kohus arvestab sellega,

et hageja esindaja oli hageja esindajaks ka töövaidluskomisjonis. Seega on esindajale

vaidluse asjaolud teada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja mõistlikult kulunud

ajaks hagiavalduse koostamisele saab pidada 2 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka

vaidlusega. Samuti vähendab kohus 09.06.2022 toimingule (istungil esindamine, sh

ettevalmistamine ja kliendile aru andmine) kulunud aega ja arvestab valikuks ajakuluks 1

tund ja 30 minutit. Istung kestis 20 minutit ja istungi ettevalmistamise mõistlik ajakulu on 1

tund ja kliendile aru andmiseks piisab 10 minutist. Tulevase otsuse analüüsi ja kliendile

aruandmise kulu kohus välja ei mõista, kuna nimetatud kulu ei ole hageja veel kandnud ja

seega

ei

ole

tegemist

põhjendatud

kuluga.

Vastavalt

on

kohtu

hinnangul

õigusabitoimingutele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide

panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 10 ja 40 minuti ulatuses.

22. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120,00 eurot käibemaksuga tunnis ei ületa

turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega

5(5)

on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1280,00 eurot (10 tundi

ja 40 minuti x 120).

23. Hagejal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada ning kohus mõistab hageja

õigusabikulud välja koos käibemaksuga.

24. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

1280,00 eurot.

25. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

26. Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik