3-22-172/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-172

Haldusasi

BCX Print OÜ kaebus Eesti Töötukassa 10.11.2021 otsuse nr

7-6.1/21/4725 ja 22.12.2021 vaideotsuse nr 3377 tühista-

miseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks määrata BCX

Print OÜ-le alates 02.01.2022 palgatoetus

Menetlusosalised

Kaebaja – BCX Print OÜ, juhatuse liige Irina Kozõrenko

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle

Rebane ja Maarika Nüganen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta BCX Print OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.08.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-172

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BCX Print OÜ esitas 08.11.2021 Eesti Töötukassale (ETK) palgatoetuse avalduse A. Š.

töölerakendamiseks tootmisjuhi ametikohale.

2. ETK jättis 10.11.2021 otsusega nr 7-6.1/21/4725 BCX Print OÜ palgatoetuse avalduse

rahuldamata.

Palgatoetuse teenust osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 18 alusel. Kuigi

A. Š. vastab seaduses toodud palgatoetuse tingimustele, ei ole palgatoetuse maksmine antud

juhul põhjendatud ja eesmärgipärane. Palgatoetuse eesmärk on aidata pikaajalisel töötul, kes on

tööturult ja aktiivsetest tööturu teenustest eemal olnud rohkem kui üks aasta, tööturule siseneda

ja motiveerida tööandjat võtma tööle pikka aega töölt eemal olnud isiku, kogemusteta noore,

vanglast vabanenu või vähenenud töövõimega inimese. Olukord, kus tööandja taotleb

palgatoetust eesmärgiga võtta tööle isikut, kes on olnud samas ettevõttes juhatuse liige

ajavahemikul 21.08.2017 - 05.11.2021, ei täida nimetatud eesmärki.

3. BCX Print OÜ esitas 11.11.2021 ETK otsuse peale vaide, mille ETK jättis 22.12.2021

vaideotsusega nr 3377 rahuldamata.

1) Töötukassa on kohustatud konkreetse tööturuteenuse, antud juhul palgatoetuse, osutamise

vajaduse otsustamiseks selgitama välja, kas on täidetud TTTS-s sätestatud toetuse saamise

tingimused, st selgitama välja kõik tähtsust omavad asjaolud, samuti tagama, et osutatav teenus

on eesmärgipärane. Palgatoetuse teenuse eesmärgiks on väiksema konkurentsivõimega

(riskigruppi kuuluvate) töötute töölesaamise ja töötamise toetamine. Nimetatud eesmärk

tuleneb ka TTTS-i eelnõu seletuskirjast (611 SE), mille kohaselt makstakse palgatoetust

väiksema konkurentsivõimega töötute tööle rakendamiseks ning palgatoetus peab soodustama

uute töötajate valikut registreeritud pikaajaliste töötute seast, kes tulenevalt oma staatusest on

vähem konkurentsivõimelised või tööturul mingil põhjusel rohkem tõrjutud. TTTS-i ning teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (641 SE) on mh märgitud: „Palgatoetuse

maksmise eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust. Kehtiva TTTS § 18 lg 3 järgi võib

palgatoetust taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse

asutus, kes võtab töölepinguga tööle sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu. Kui tööandjal

on valida, kas võtta tööle isik, kes äsja lahkus eelmisest töökohast, või pikaajaline või vanglast

vabanenud töötu, siis tõenäoliselt eelistab ta isikut, kes ei ole pikka aega ilma tööta olnud.

Selleks, et soodustada pikaajaliste ja vanglast vabanenud töötute töölevõtmist, makstakse

tööandjale palgatoetust. Palgatoetusega mõjutatakse tööandja värbamisotsust pikaajalise või

vanglast vabanenud töötu tööle võtmise kasuks, hüvitades tööandjale osaliselt isiku palgakulu.“

2) Töötukassa tuvastas palgatoetuse avalduse menetlemisel, et A. Š. oli BCX Print OÜ

juhatuse liige 21.08.2017 – 05.11.2021. Vaide esitaja esitas avalduse palgatoetuse saamiseks

08.11.2021, s.o vahetult peale A. Š. juhatuse liikme staatuse lõpetamist. Ka vaide esitaja

kinnitab vaides, et A. Š. juhatuse liikme staatuse lõpetamise eesmärk oli saada samasse

ettevõttesse, mida ta seni juhtis, palgatoetusega tööle. Olukord, kus juhatuse liige taandab end

ettevõtte juhtimisest eesmärgiga samasse ettevõttesse palgatoetusega tööle saada, moonutab

palgatoetuse maksmise eesmärki. Palgatoetuse eesmärk ei ole lihtsalt katta osaliselt ettevõtte

palgakulusid, vaid nagu eespool märgitud palgatoetuse eesmärk on mõjutada tööandja

värbamisotsust.

3) Kuna A. Š. oli üle 4 aasta vaide esitaja juhatuse liige ning palgatoetuse taotlemise oli vaide

esitaja otsustanud juba enne A. Š. juhatuse liikme kohalt taandumist, on alust arvata, et A. Š.

on oluliselt mõjutanud endaga töölepingu sõlmimise otsustamist. Sellest tulenevalt ei saa väita,

et tal on raskendatud vaide esitaja juures tööle asumine või vaide esitaja värbamisotsus

3-22-172

3(6)

justnimelt A. Š, töölevõtmiseks oleks mõjutatud tema pikaajalise töötuse staatusest ja sellega

kaasnevast palgatoetusest. Vaide esitajale on varasemalt teada A. Š. oskused ja võimekus ning

tööandjal oli võimalik hinnata tema sobivust ametikohale. Palgatoetus on mõeldud selleks, et

tööandja eelistaks tööle võtta väiksema konkurentsivõimega kandidaati, kellel on töökogemuse

pikaajalise puudumise tõttu tavapäraselt raskem tööle saada. Inimene, kes on varem olnud sama

ettevõtte juhatuse liige ja enne juhatuse liikme kohalt taandumist on osalenud enda töölevõtmise

otsustamisel, on antud ametikohale konkurentsivõimeline kandidaat. Seda on vaide esitaja

sisuliselt ka ise kinnitanud, märkides vaides, et hetkeolukorras on A. Š. ainuke isik, keda on

võimalik palgata tööle ilma täiendava väljaõppeta. Vaide esitaja on vaides kinnitanud A. Š.

konkurentsieelist tulenevalt sellest, et ta omab eelnevat seost ettevõttega, teab väga täpselt

tootmisega seotud spetsiifikat, see aga võimaldab ettevõttel kokku hoida väljaõppekulusid, mis

kaasneksid täiesti uue inimese palkamisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. BCX Print OÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 10.11.2021 otsuse

ja 22.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning ETK kohustamiseks määrata BCX Print OÜ-le

alates 02.01.2022 palgatoetus.

1) ETK otsus jätta kaebaja avaldus rahuldamata on õigusvastane. Vaides selgitas kaebaja

ETK-le, et A. Š. on olnud ETK-s arvel alates 09.04.2020 (kokku 19 kuud), mistõttu võib teda

nimetada pikaajaliseks töötuks ja ettevõttesse tööle asumisel siseneks A. Š. tööturule. Kuigi A.

Š. oli kuni 05.11.2021 kaebaja juhatuse liige, siis palgatoetuse avalduse esitamise ajal oli

äriregistrist A. Š. juhatuse liikme staatus kustutatud. Seega on A. Š. tööle võtmisel täidetud

TTTS §-s 18 sätestatud palgatoetuse saamise tingimused ning puuduvad toetuse määramist

välistavad asjaolud.

2) Vaideotsuses tunnistab ETK järjekordselt, et A. Š. vastab seaduses toodud palgatoetuse

tingimustele, kuid siiski keeldub palgatoetuse määramisest. ETK põhjendab toetuse

määramisest keeldumist sellega, et isik, kelle töölevõtmiseks taotletakse palgatoetust, ei oleks

varasemalt tohtinud olla palgatoetuse taotleva tööandja / ettevõte juhatuse liige. Kaebaja on

seisukohal, et TTTS sellist välistust, nagu seda on oma põhjenduses toonud ETK, ette ei näe.

TTTS § 18 lg 31 kohaselt ei maksta palgatoetust, kui töötu on eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu

teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldusühingu või täisühingu

osanik või kui talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50 protsenti. Seega töötaja varasem

kuuluvus tööandja juhtimisorganitesse ei oma palgatoetuse taotlemisel tähtsust. Seisuga

08.11.2021 ei olnud A. Š. BCX Print OÜ juhtimis- või kontrollorgani liige ja talle ei kuulu

praegu ning ei kuulunud ka palgatoetuse avalduse esitamise hetkel rohkem kui 50% BCX Print

OÜ osalusest.

3) ETK rahalise toetuse eesmärgiks on riigi majanduskeskkonna parandamine üldistes

huvides, mis põhieesmärkidelt on tööhõive, palgad, maksud jm majandusarengu komponendid.

Tagades BCX Print OÜ-le palgatoetuse väljamaksmist, soodustatakse seejuures riigile

laekuvate maksete maksmist, kuna ETK tasub vaid 50% kuludest ning ülejäänud osa maksab

tööandja. Toetuse mittesaamisel ei pruugi kaebaja jääda jätkusuutlikuks tööandjaks ettevõtte

majanduslikel põhjustel.

5. ETK palub 07.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) ETK 10.11.2021 otsus palgatoetuse avalduse rahuldamata jätmise kohta ja 22.12.2021

vaideotsus on õiguspärased.

3-22-172

4(6)

2) Töötukassa on kohustatud konkreetse tööturuteenuse osutamise vajaduse otsustamiseks

selgitama välja, kas on täidetud TTTS-s sätestatud toetuse saamise tingimused, st selgitama

välja kõik tähtsust omavad asjaolud, samuti tagama, et osutatav teenus on eesmärgipärane.

TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1, § 9 lg 4, § 18 lg 2 p 1 ja § 18 lg 3 alusel on palgatoetuse teenuse

eesmärgiks väiksema konkurentsivõimega töötute töölesaamise ja töötamise toetamine.

Nimetatud eesmärk tuleneb ka TTTS eelnõu seletuskirjadest (611 SE ja 641 SE). Olukord, kus

juhatuse liige taandab end ettevõtte juhtimisest eesmärgiga samasse ettevõttesse palgatoetusega

tööle saada, moonutab palgatoetuse maksmise eesmärki. Palgatoetuse eesmärk ei ole lihtsalt

katta osaliselt ettevõtte palgakulusid, vaid mõjutada tööandja värbamisotsust.

3) Kuna A. Š. oli üle 4 aasta kaebaja juhatuse liige ning palgatoetuse taotlemise oli kaebaja

otsustanud juba enne A. Š. juhatuse liikme kohalt taandumist, on alust arvata, et A. Š. on

oluliselt mõjutanud endaga töölepingu sõlmimise otsustamist. Sellest tulenevalt ei saa väita, et

tal oli raskendatud kaebaja juures tööle asumine või kaebaja värbamisotsus justnimelt A. Š.

töölevõtmiseks oleks mõjutatud tema pikaajalise töötuse staatusest ja sellega kaasnevast

palgatoetusest. Inimene, kes on varem olnud sama ettevõtte juhatuse liige ja enne juhatuse

liikme kohalt taandumist on osalenud enda töölevõtmise otsustamisel, on antud ametikohale

konkurentsivõimeline kandidaat. Seda on kaebaja sisuliselt ka ise vaides kinnitanud.

4) Kaebaja on A. Š. 2022. a algusest tööle võtnud, vaatamata asjaolule, et palgatoetuse taotlust

ETK ei rahuldanud. Seegi näitab, et tegelikult oli kaebajal soov A. Š. igal juhul tööleping

sõlmida, palgatoetust taotleti n-ö täiendava rahastamise allikana, millest ilmajäämine reaalselt

A. Š.i töölevõtmist ei takistanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et BCX Print OÜ kaebus ei anna alust ETK 10.11.2021 otsuse ja 22.12.2021

vaideotsuse tühistamiseks ning ETK kohustamiseks määrata BCX Print OÜ-le palgatoetus.

7. TTTS-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning

pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturu-

toetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja

tööotsijale ja TTTS-is sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu

soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks (TTTS § 2 p 1). Tööturuteenuste

osutamist korraldab ja tööturutoetusi määrab ETK (TTTS § 4 lg 1). Tööturuteenuseid osutades

lähtutakse isiku erialast, vajadusest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja

vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse

tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa (TTTS § 9 lg 4).

Eeltoodust järeldub, et ETK-l tuleb igal konkreetsel juhul teha kaalutletud otsus, kas isikule

anda ühte või teist tööturuteenust. Vastava otsuse tegemisel tuleb ETK-l välja selgitada kõik

tähtsust omavad asjaolud, et tagada osutatava teenuse eesmärgipärasus.

8. Palgatoetuse näol on tegemist ühe tööturuteenuse liigiga (TTTS § 9 lg 1 p 8) ning täpsemalt

on palgatoetuse saamise eeldused reguleeritud TTTS §-s 18.

TTTS § 18 lg 1 järgi on palgatoetus tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud

(TTTS § 18 lg 2 p 1). Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja

kohaliku omavalitsuse üksuse asutus sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või

vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral (TTTS § 18 lg 3).

Palgatoetust ei maksta, kui töötu on selle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõigusliku

juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige,

3-22-172

5(6)

usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50

protsenti (TTTS § 31).

Pooled ei vaidle selle üle, et taotluse esitamise ajal oli A. Š. olnud töötuna arvel järjest üle 12

kuu (TTTS § 18 lg 2 p 1), samuti ei olnud A. Š. taotluse esitamise ajal kaebaja juhtimis- või

kontrollorgani liige ning talle ei kuulunud sellest äriühingust rohkem kui 50 protsenti (TTTS §

18 lg 31). Lisaks on taotleja taotluses kinnitanud, et sõlmitav leping on tähtajatu (kaebuse lisa

1, TTTS § 18 lg 3).

9. Kohtu hinnangul on ETK asjakohaselt viidanud TTTS-i eelnõu 611 seletuskirjale1 ja

TTTS-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 seletuskirjale2. TTTS-i eelnõu 611

seletuskirjast tuleneb, et palgatoetus on tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu

töölerakendamiseks ning palgatoetuse teenuse eesmärgiks on toetada töötu töölesaamist ja

töötamist, mitte niivõrd tööandjat. TTTS-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641

seletuskirjast tuleneb, et palgatoetuse maksmise eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust.

Samuti on seletuskirjas märgitud, et „palgatoetust makstakse eeldusel, et ilma selleta ei pruugi

tööandja töötut tööle võtta. Praktikas on palgatoetust taotlenud eraõiguslikud isikud, kes

saaksid töötu töölevõtmise otsuse teha ka ilma selleta, et nende värbamisotsust peaks toetuse

maksmisega mõjutama. Näiteks taotleb palgatoetust äriühingu esindajana töötu ise (iseenda

tööle võtmiseks äriühingus, milles ta on ainuosanik ja juhatuse liige). Kui töötuna arvel olev

isik saab ise otsustada või mõjutada enda tööle võtmist, ei ole palgatoetuse maksmine vajalik

ega põhjendatud. Töötukassa tegi eelnõu kohta arvamuse andmisel ettepaneku täiendada TTTS

§ 18 lõikega 21, mille kohaselt ei saa palgatoetusega tööle rakendada töötut, kes on toetust

taotleva äriühingu juriidilise isiku ainuosanik või juhatuse liige. Sotsiaalministeeriumi

hinnangul peab muudatus hõlmama kõiki neid juhtumeid, kui töötu saab tööle asuda ilma

palgatoetuseta (tal on võimalus enda töölevõtmist ise otsustada või seda mõjutada). /../“

10. ETK jättis kaebaja taotluse palgatoetuse maksmiseks rahuldamata, kuivõrd ETK hinnangul

ei olnud toetuse maksmine praegusel juhul eesmärgipärane. ETK tuvastas, et A. Š. oli kaebaja

juhatuse liige 21.08.2017-05.11.2021 ning kaebaja esitas palgatoetuse avalduse 08.11.2021 ehk

vahetult pärast A. Š. juhatuse liikme staatuse lõpetamist. ETK-le esitatud vaides kinnitas

kaebaja, et A. Š. oleks praegusel juhul ettevõtte jaoks sobivaim kandidaat, kes juhiks

tootmisprotsesse ja valmistaks tooteid ning seda seetõttu, et tal on varasem seos ettevõttega.

Lisaks märkis kaebaja vaides seda, et ilma palgatoetuseta ei oleks ettevõttel töötaja värbamine

finantsilistel põhjustel võimalik ning kuna palgatoetuse saamiseks ei tohi isik olla sama

ettevõtte juhatuse liige, siis võeti firmasiseselt vastu otsus lõpetada A. Š. juhatuse liikme staatus.

Vastustaja on kohtu hinnangul põhjendatult jõudnud järeldusele, et palgatoetuse maksmine

kaebajale ei täitnud kõnealusel juhul palgatoetuse eesmärki, milleks on aidata pikaajalisel töötul

tööturule siseneda ning motiveerida tööandjat võtma tööle tööturul väiksema konkurentsi-

võimega isiku. Kaebaja värbamisotsus A.Š. töölevõtmiseks tehti sisuliselt A. Š. juhatuse

liikmeks oleku ajal (st A. Š. otsustas ise või mõjutas kaebaja värbamisotsust). Palgatoetuse

maksmise eesmärgiga aga ei ole kooskõlas selline olukord, kus isik ise otsustab või mõjutab

enda tööle võtmist.

TTTS § 18 lg 31 välistab selgesõnaliselt palgatoetuse maksmise olukorras, kui töötu on sama

eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c9baf13c-1b0c-3b94-a74c-

0c176438c15c/T%C3%B6%C3%B6turuteenuste%20ja%20-toetuste%20seadus

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/33da74ff-7334-4475-b5f8-

19360151cb79/T%C3%B6%C3%B6turuteenuste%20ja%20-

toetuste%20seaduse%20ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus

3-22-172

6(6)

Nimetatud säte kehtestati aga põhjusel, et palgatoetust ei taotleks eraõiguslikud isikud, kes

saaksid töötu töölevõtmise otsuse teha ka ilma selleta, et nende värbamisotsust peaks toetuse

maksmisega mõjutama (vt eelnevalt viidatud TTTS-i ning teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu 641, kohtuotsuse p 9). Seega on nimetatud sättest ja TTTS § 9 lg-st 4 tulenevalt

põhjendatud keelduda palgatoetuse maksmisest ka juhul, kui töötu on juhatuse liikmena

osalenud värbamisprotsessis ning vahetult ennast palgatoetuse saamise eesmärgil juhatuse

liikmena tagasikutsunud. Oluline siinjuures ei ole see, kas töötu on varasemalt olnud sama

eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige,

vaid asjaolu, kas töötu on osalenud iseenda töölevõtmise otsustamisel või seda mõjutanud.

Vastavat tõlgendust toetavad ka eelnevalt viidatud TTTS-i seletuskirjad. Lisaks on ETK

asjakohaselt selgitanud, et palgatoetuse eesmärgiks ei saa olla ettevõtte finantsiline toetamine

(vt ka TTTS-i eelnõu 611 seletuskirja, kohtuotsuse p 9).

11. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul ETK põhjendatult leidnud, et praegusel juhul ei vastaks

palgatoetuse maksmine palgatoetuse eesmärgile, milleks on väiksema konkurentsivõimega

isikute / töötute töölerakendamine, mitte aga ettevõtte finantsiline toetamine palga maksmisel.

Nagu kohus eelnevalt märkis, on palgatoetuse maksmine ETK kaalutlusotsus ning kaalutlus-

otsuse tegemisel saab toetuse saamise üldiste eelduste kõrval arvestada ka palgatoetuse

kehtestamise eesmärki ning konkreetse taotluse asjaolusid.

12. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega seda tõendavaid dokumente kohtule

ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik