2-20-101208/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juulil 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-101208

Kohtuasi

X ja Y hagi Q vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Q apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

X apellatsioonkaebuse hind 2043 eurot Q

apellatsioonkaebuse hind 1461 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

ringkonnakohtus

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja F

Hagejate lepinguline esindaja Olesja Polehhina

Kostja

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Carmen Tars

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis X

kasuks elatise välja mõistmata 57 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb uue

otsuse, millega rahuldab X nõude osaliselt ning mõistab Q-lt X kasuks välja igakuise

elatise 163 eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 kokku 3831

eurot 84 senti ja alates 1. jaanuarist 2022 igakuise elatise 57 eurot kuni X täisealiseks

saamiseni, s.o. kuni 9. septembrini 2029.

2. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Rahuldada Q apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

2-20-101208

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Hagi rahuldada osaliselt.

5.2. Mõista Q-lt Y kasuks välja igakuine elatis 292 eurot alates 14. jaanuarist 2020

kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 28. aprillini 2020 kokku 1005 eurot 24

senti.

5.3. Mõista Q-lt X kasuks välja igakuine elatis 163 eurot alates 14. jaanuarist 2020

kuni 31. detsembrini 2021 kokku 3831 eurot 84 senti.

5.4. Mõista Q-lt X kasuks välja alates 1. jaanuarist 2022 igakuine elatis 57 eurot

kuni X täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 9. septembrini 2029 ((200 eurot

(baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust), mida vähendatakse 73,33% (kohustatud vanema juures oldud aja eest).

5.5. Otsuse p-des 5.2, 5.3 ja 5.4 väljamõistetud elatis tuleb Q-l tasuda iga kuu eest

ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks F arveldusarvele.

5.6. Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt sündisid F (hagejate ema) ja Q (kostja) kooselust XX.XX.XXXX

poeg Y (hageja I) ja XX.XX.XXXX poeg X (hageja II). Hagejate vanemate kooselu lõppes 18.

juulil 2019 ning pärast vanemate kooselu lõppemist jäi hageja II elama kostja juurde ja hageja

I ema juurde. Alates 08.01.2020 elab hageja I samuti ema juures.

Hagejad paluvad mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 14. jaanuarist

2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hageja I palus mõista kostjalt enda kasuks välja

igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast alates 14. jaanuarist 2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid

määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kohustub kostja tasuma elatist

2-20-101208

jooksva eest ette iga kalendrikuu 1. kuupäevaks F arveldusarvele. Menetluskulud palusid

hagejad jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vastuse kohaselt osaleb kostja laste ülalpidamises ja on täitnud oma

ülalpidamiskohustust. Hageja II viibib isaga tsiviilasjas 2-19-11916 määratud suhtluskorra

kohaselt koolikohustuse täitmise ajal ca 33% ajast ning vaheaegadel 50% ajast. Ajal, mil hageja

II viibib isaga, täidab isa vahetult hageja II ülalpidamiskohustust. Hageja I elas isa juures kuni

8. jaanuarini 2020 ning kuni selle ajani oli tervikuna vaid isa ülalpidamisel. 28. aprillil 2020 sai

hageja I täisealiseks.

2.1. Kosta palub elatise väljamõistmisel arvestada, et laste ema saab riigilt lastetoetust 60 eurot

kuus kummagi lapse kohta, ema sissetulek on kaks korda suurem kui kostjal ning kostjal on

sündimas veel üks laps, keda tuleb samuti ülal pidada.

2.2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada kostjalt hagejate kasuks

väljamõistetava igakuise elatise suurust alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud

määra. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja

igakuise elatise 65 eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o

kuni 9. septembrini 2029. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 292

eurot alates 14. jaanuarist 2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28. aprillini 2020.

Kohus määras kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb tasuda iga eest kuu ette

jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks laste ema arveldusarvele.

Maakohus tuvastas, et kostja ei ole hageja I ülalpidamiseks alates 14. jaanuarist 2020 teinud ei

ülekandeid hageja I ema kontole ega osalenud hageja I ülalpidamisel vahetult. Hageja II

ülalpidamise osas ei ole vanemad kokkuleppele jõudnud.

3.1. Hagiavalduse kohaselt kulub kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks 584 eurot, mis on

kahekordne miinimumelatis.

3.2. Maakohus nõustus hagejaga, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju

aega veedab laps ühe või teise vanema juures

3.3. Tuleb hinnata, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste

rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest

lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures.

3.4. Hageja II on välja toonud, et tema igakuised kulud on järgmised:

-

eluase (kommunaalkulud ja elekter) 40 eurot,

-

TV/internet/sidevahendid 25 eurot,

-

toit 100 eurot,

-

riided (hageja vajab riideid ja jalatseid neljaks aastaajaks, samuti peab arvestama

asjaoluga, et hageja on intensiivse kasvuperioodiga) 70 eurot,

-

sõprade sünnipäevad 10 eurot,

-

ravimid/vitamiinid 20 eurot,

-

kooliga seotud kulud (klassiraha, koolitarvikud) 20 eurot,

-

transport (kütusekulu) 50 eurot,

-

spordikulud ja kursuste kulud (mentaalne matemaatika 50 eurot kuus, velosport 30 eurot

kuus) 80 eurot,

-

kultuuri- ja arendav tegevus 25 eurot,

2-20-101208

-

hügieenitarbed 15 eurot,

-

juuksur 10 eurot,

-

muud ettenägematud kulud 30 eurot.

3.5. Maakohus leidis, et hageja II kulud telekommunikatsioonile on põhjendatud 25 euro asemel

15 euro ulatuses. Põhjendamatud on hageja II transpordikulud 50 eurot, spordikulud 80 eurot,

juuksur 10 eurot ja ettenägematud kulud 30 eurot. Kuludest, mida kannab vahetult ema, pidas

maakohus põhjendatuks kokku 290 eurot.

3.6. Maakohus hindas, kas kostjal on kulutusi ajal, mil hageja II viibib kostja juures. Maakohus

leidis, et kostjal ei ole sel ajal kulutusi eluasemele. Kostja ei ole ka tõendanud oma väiteid, et

kostjal ja tema tööandjal on kokkulepe, mille kohaselt on tööandja kohustatud andma kostjale

töötasuna eluaseme ja tasuma ka kostja eluaseme ja telekommunikatsiooniteenuste eest.

Põhjendatud ei ole sideteenuse kulutuse 9,54 eurot ja riiete kulu arvestamine, sest selle kohta

ei ole vanematel kokkulepet. Põhjendamatud on kostja kulutused suusavarutuse uuendamisele,

puhkusereisidele ja raamatutele.

3.7. Kostja tasub hageja II hokitrenni eest 120 eurot kuus, see on vajalik igakuine kulu. Vahetu

ülalpidamise ajal kulub kostjal hageja II hügieenile ja juuksurile 15 eurot kuus. Toidukulu

hagejale I on 25 eurot kuus. Lapse isa põhjendatud igakuiselt kulud lapsele on 160 eurot.

3.8. Kostja ei ole põhistanud, et tema juures elav alaealine laps osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui hagejad. Põhjendatud ei ole arvestada, et lapse ema saab lapse vajaduste

katmiseks riiklikku toetust. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna

alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldas. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jaotada uuesti menetluskulud.

Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusnorme ning ebaõigesti hinnanud

tõendeid.

Maakohus on oma otsuses korduvalt hageja II ja hageja I segi ajanud.

Maakohus on valesti tuvastanud, et hageja I elas alates 8. jaanuarist 2020 kuni täisealiseks

saamiseni ema juures. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et lapse ema kulutused hageja II

riietele on 70 eurot kuus. Hageja II saab kasutada vanema venna riideid ning osa riideid ostab

isa. Põhjendamatu on seisukoht, et kostjal ei ole kulutusi elamispinnale. Maakohus on selles

osas kostjat istungil eksitanud. Põhjendamatu on maakohtu hinnang, et isa kulutused hageja II

telekommunikatsiooniteenustele 9,54 eurot ja suusavarustuse uuendamisele ei ole õigustatud.

Maakohus on ebamääraselt mõista andnud, et laste isa varjab oma sissetulekuid, kuid ei ole oma

järeldust põhjendanud.

Hageja II apellatsioonkaebus

5. Hageja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja II nõude osaliselt rahuldamata. Hageja II palub nõude täielikult

rahuldada ja jaotada uuesti menetluskulud.

5.1. Hageja II leiab, et maakohus ei tuvastanud PKS § 102 lg 2 eeldusi elatise vähendamiseks

alla seaduses ette nähtud miinimummäära.

5.2. Maakohus jättis meelevaldselt arvestamata osa lapse ema kulutusi lapsele kas

tõendamatuse tõttu või muul põhjusel. Tõendatud on kulud spordile ja matemaatikale kokku 80

eurot kuus, samuti juuksurikulud. Põhjendatud on ettenägematud kulud, kulud seoses kultuuri

2-20-101208

tarbimise ja transpordiga. Asja uuel lahendamisel tuleb arvestada, et laps ei käi enam

hokitreeningutel.

Vastustajate seisukohad

6. Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidleb hageja II apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta

selle rahuldamata ja menetluskulud hageja II kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p-i 2 kohaselt tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt II elatise välja

mõistmata 57 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja II

nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja II kasuks välja elatise 163 eurot kuus alates 14.

jaanuarist 2020 ning alates 1. jaanuarist 2022 igakuise elatise 57 eurot. Mõlemad

apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on ülalpidamise andmise

kohustust rikkunud ning kas esinevad alused elatise välja mõistmiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

9. Kolleegium märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema

kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada

ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma

perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega

kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades tuleb

hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust hinnates arvestada mh vanemate sissetulekuid

ja sellest tingitud elulaadi.

9.1. Seejuures ei või PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning eelduslikult on lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1

järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Riigikohus on leidnud, et

miinimumelatist nõudes ei ole lapse vajadusi vaja tõendada, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu

22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-174-16, p 13).

9.2. Edasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et miinimumist väiksema elatise võib kohus

PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista üksnes erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist.

9.3. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama,

kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks

seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.

Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.

Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt

kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad

vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek

ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse

vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt

2-20-101208

ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;

9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; 22. märtsi 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riiklike toetuste arvestamise regulatsioon on muutunud 1.

jaanuarist 2022 (vt käesoleva otsuse p 11).

9.4. Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse

asjaolusid, esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Kaaluka

põhjuse olemasolul peab kohus otsuse põhjendama ka elatise suuruse kujunemist.

9.5. Eluasemekulude, kommunaalkulude ja toidukulude puhul saab kohus arvestada seda, kui

palju aega veedab laps ühe vanema juures. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad

vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema

eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma.

Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises,

kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu

sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele,

huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4).

10. Kolleegium on seisukohal, et lapse ema esile toodud kulutused on üldiselt põhjendatud ja

usutavad. Kulutused vastavad nii kogusumma kui ka kululiikide lõikes selles vanuses laste

tavalistele kulutustele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, millega maakohus

pidas kulutusi põhjendatuks, kuid leiab, et maakohus on ekslikult jätnud arvestamata kulutused

kultuuritegevustele ja arendavale tegevusele, ettenägematud kulutused, transpordikulu ja kulu

sõprade sünnipäevadeks. Isa esile toodud kulutuste osas nõustub kolleegium maakohtuga, v.a

eluasemekulu osas, mida kohus analüüsib allpool.

10.1. Kostja esitatud arvelt (dtl 91) nähtub, et kostja kasutab elamispinda Narva mnt 122

suurusega 112 m² ning kokku on korteris elanikke 4. 2019. a detsembri kommunaalkulude arve

oli 258 eurot. Keskmiseks kuluks hindas kostja 245 eurot kuus (dtl 98). Lapse osa sellest on

245/4=61* eurot. Arvestades isa juures viibimise koguproportsiooni 37 % on isa kulu 23 eurot.

Kolleegium leiab, et laste ema esile toodud kulutusi eluasemele tuleb vähendada arvestades

lapse isa juures viibimise aega (37%). Esile toodud eluasemekulust 40 eurot on põhjendatud

seega 25 eurot.

10.2. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole olukord, kus lapsele tehtavatest kulutustest

sedavõrd suure osa moodustavad kulud spordile ja huvitegevusele. Lapse ema on esile toonud,

et kulutab spordile ja matemaatikale kokku 80 eurot kuus. Lapse isa kulutab hokitreeningule

120 eurot kuus ning suusavarustuse uuendamisele 21 eurot kuus (500/24). Arvestades lapse

ülejäänud vajadusi (emal kulutused 400 eurot ja isal 40 eurot, kokku 440 eurot), on mõistlik

suurusjärk spordi- ja huvitegevuseks 100 eurot. Sellest arvestuslikult 63 eurot kannab ema ja

37 eurot isa.

10.3. Kolleegium leiab, et kokkuvõttes on ema põhjendatud kulutused lapsele 463 eurot kuus

ning isal 77 eurot. Kulutustest 60 eurot on kaetud lapsetoetusega. Pool vajadustest on

480/2=240 eurot. Et isa on kandnud välja kujunenud elukorralduses kulutusi 77 eurot kuus,

tuleb isalt täiendavat välja mõista elatis 163 eurot kuus.

11. Alates 1. jaanuarist 2022 jõustusid PKS § 101 lg 1 muudatused, mis näevad ette

miinimumelatise arvestamise uue korra. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

2-20-101208

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele

iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 järgi, kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga.

Elatise

arvestamise

lihtsustamiseks

on

loodud

elatiskalkulaator

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

11.1. Elatisenõude osas tuleb alates 1. jaanuarist 2022 kohaldada uut seadust. Elatiskalkulaatori

sisendina arvestab kolleegium, et keskmiselt veedab laps isa juures 11 päeva (30,5/0,37). Seega

tuleb PKS § 101 lg 1 järgi välja mõistetava elatise suuruseks alates 1. jaanuarist 2022 igakuiselt

57 eurot.

11.2. Kolleegium märgib, et alus elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses kui 65 eurot

tuleneb kostja apellatsioonkaebusest. Et kostja vaidlustas maakohtu välja mõistetud elatise, ei

ole otsus TsMS § 465 lg 1 järgi hagi rahuldavas osas jõustunud.

12. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele hageja I esitatud nõude osas märgib kolleegium

järgmist. Nõustuda ei saa kostja väitega, et lapse ema ei ole tõendanud, et laps elas 4 kuud enne

täisealiseks saamist ema juures. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I lahkus isa juurest 8.

jaanuaril 2020. Kolleegiumi arvates on põhjendatud eeldada, et alates sellest ajast elab hageja

I ema juures ning ema ei pidanud seda asjaolu eraldi tõendama.

12.1. Hageja I esitatud nõude osas ei ole kostja esile toonud eeldusi, mis võiksid anda aluse

elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimumi (PKS § 101 lg 1). Kostja ei ole

väitnud, et ta oleks andnud hagejale I vaidlusaluse perioodil elatist vahetult või et elatise

väljamõistmine miinimummääras asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Seega tuleb

PKS § 101 lg 1 järgi eeldada, et miinimumelatis vastab lapse vajadustele (vt käesoleva otsuse

p 9.1 ja Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-174-16, p 13). Maakohus mõistis

põhjendatult hagejale I elatise välja miinimummääras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Kolleegium jätab maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda.

Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust jätta menetluskulusid TsMS § 164 lg 3 või lg 12 järgi ühe

poole kanda. Kumbki pool ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vastaspool

kasutas oma menetlusõigusi pahauskselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt