3-22-1462/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1462

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

X

kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa

saamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Agata Tarraste

Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks

loa andmist – X

Asja läbivaatamine

07.07.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks rahuldamata.

2. Kohtulahendi avalikustamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks ei ole piisavalt põhjendatud ja tuleb seega jätta rahuldamata.

3. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada

Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni

kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase

Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2)

välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks

3-22-1462

2(3)

vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Vastavalt

VSS § 23 lg-le 11 annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS

§ 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

4. PPA on taotluses VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud põgenemise ohtu sisustanud VSS § 68

p-de 4, 7 ja 9 kaudu. Nimetatud sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille

eest on talle mõistetud vangistus (p 4), välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes

kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7) ja välismaalane on loata lahkunud

määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist (p 9).

Riigikohus on seonduvalt VSS §-ga 68 selgitanud, et selles sättes nimetatud asjaolud peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloovustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu

määrused nr 3- 3-1-93-16, punkt 13; 3-3-1-24-17, punkt 12). 7. X on kogutud teabe kohaselt

Vene Föderatsiooni kodanik, rahvuselt tšetšeen. X on täielik nägemispuue, isikul puudub

parema käe pöial, mille asemele on õmmeldud nimetissõrm, ning isiku vasaku käel on ainult

pöial ja nimetissõrm, ülejäänud sõrmed puuduvad. Isiku sõnul sai ta eelmainitud vigastused

plahvatuse tõttu.

Vaidlus puudub selles, et X lahkus 01.07.2022 Austriast ning saabus 06.07.2022 Soome

Vabariigist laevaga Eesti Vabariiki. X saabus Austria registreerimisnumbriga sõidukis, milles

viibis lisaks X kaks isikut, keda kinni ei peetud.

PPA tuvastas, et X on Austria poolt väljastatud reisidokument kehtivusega 11.05.2022 kuni

10.05.2027. PPA poolt kohtule esitatud dokumentide kohaselt on PPA saanud Austria

ametivõimudelt kinnituse, et isikul on kehtiv pass ning kehtiv Austria elamisluba. Austria

ametivõimud ei ole PPA-le kinnitanud, et X oli keelatud Austriast lahkuda Austria ametivõimud

on teatanud, et hetkeseisuga pole teada asjaolusid, et isik ei võinud reisida välismaale ning teada

on üksnes see, et isikul ei ole lubatud sooritada süütegusid, kuna sellisel juhul pööratakse tema

karistus täitmisele. X kinnitas nii PPA-le kui kohtule, et on Austrias tingimisi vanglast

vabastatud, kuid selgitas, et Austriast lahkumise keeldu tal ei olnud, millise info ta sai Austria

politseiametnikult ja enda advokaadilt Austrias. Samuti selgitas X, et on saanud Austrias

rahvusvahelist kaitset, millist teavet PPA kohtule teadaolevalt kontrollinud ei ole.

Lisaks eelnevale on PPA tuvastanud, et Saksamaa poolt on kehtestatud X sissesõidukeeld

Schnegeni alale. X selgitas nii PPA-le kui kohtule, et ta ei olnud sellisest keelust teadlik. Samuti

selgitas X, et plaanis Eestist sõita koos kaaslastega autoga tagasi Austriasse. X vajab enda

selgituse kohaselt pidevat saatjat.

8. Kohus nõustub PPA-ga selles, et praegusel juhul on kinnitust leidnud asjaolu, et X on

toime pannud kuriteo, mille eest on talle Austrias mõistetud vangistus (VSS § 68 p 4). PPA

tehtud päringust Austria ametivõimudele tuleneb, et X on vanglast vabanenud 13.12.2021 ning

tal on kehtiv tingimisi karistus tähtajaga kolm aastat. Ühtlasi on kohtu arvates piisavalt kinnitust

leidnud see, et X on Saksamaa poolt kehtestatud sissesõidukeeld Schengeni alale (VSS § 68 p

7). Samas ei viita ainuüksi need asjaolud põgenemise ohule ning arvestada tuleb ka muid

praegusel hetkel teadaolevaid isikut iseloomustavaid asjaolusid. Kohtule ei nähtu asjaolusid,

millisel eesmärgil peaks X vaatamata VSS § 68 p-des 4 ja 7 nimetatud asjaolude esinemisele

põgenema, seejuures ei ole kohtu jaoks üheselt arusaadav, kust ja kuhu (kelle eest) võiks X

PPA hinnangul põgeneda. PPA ei ole kohtule välja toonud veenvaid põhjuseid, miks ta leiab,

3-22-1462

3(3)

et isiku eesmärgiks on hakata ennast väljaspool kinnipidamiskeskust varjama ja / või miks ta

peaks hakkama kõrvale hoiduma väljasaatmisest / tagasipöördumisest Austriasse, kus tal on

elukoht, elukaaslane, sõbrad ning tal on olemas kehtiv Austria elamisluba. Seejuures on Austria

ametivõimud kinnitanud, et X on Austrias viibimiseks seaduslik alus ning Austria on

vabastanud isiku kinnipidamisasutusest kriminaalhooldaja järelevalve alla (Austria ei pea

vajalikuks isiku kinnipidamist). PPA taotlusest ei ilmne konkreetset ja pakilist vajadust, mis

õigustaksid praegusel juhul X vabaduse võtmist Eestis. PPA ei ole esitanud ka põhjendust selle

kohta, milles võiks praktikas väljenduda X ohtlikkus avalikule korrale. Sealjuures ei nähtu, et

PPA oleks sisuliselt analüüsinud VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist. Austria ametivõimud ei ole kinnitanud PPA eeldust, et X oli keelatud Austriast

lahkuda. Seega ei esine VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisohule viitavat alust.

9. Kohtu jaoks on usutav X selgitus, et ta vajab pidevat saatjat ja hooldust ning PPA

kinnipidamiskeskuses ei pruugi olla talle tagatud tema tervisliku seisundit arvestav piisav tugi.

X selgituse kohaselt on tal enda telefonis kontaktid, kelle kaudu leida Eestis talle vajalik saatja,

kes aitaks tal ühtlasi Austriasse naasta.

10. Eeltoodud asjaolude pinnalt on kohus seisukohal, et X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise eeldused ei ole täidetud ning X tuleb vabastada. Kohtu hinnangul on praegusel

juhul võimalik vajadusel rakendada ka leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2), näiteks

PPA-sse registreerimisele ilmumise kohaldamist (VSS § 10 lg 2 p 2) või välisriigi

reisidokumendi PPA-le hoiule andmist (VSS § 10 lg 2 p 6).

11. Arvestades, et PPA on sundkorras eemaldanud X enda saatjatest, kes võivad olla

olemasoleva info kohaselt tänaseks Eestist lahkunud, tuleb PPA-l tagada X tema tervislikku

seisundit arvestav vajalik tugi kuni X poolt soovitud saatja saabumiseni.

12. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik