1-07-1805/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. novembril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-1805 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.N-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.N,

isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Vabastada E.N temale Harju Maakohtu 14. juuni 2007. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-07-1805 mõistetud tingimisi karistuse, 2 aasta 9 kuu ja 22 päeva

pikkuse vangistuse, mis pöörati täitmisele Harju Maakohtu 30.12.2008. a määrusega, kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata E.N-ile ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema alates tema ennetähtaegsest vabastamisest.

Kohustada E.N katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

2

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5, 8 alusel määrata E.N-ile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalabiprogrammides;

3. läbida rehabilitatsioon MTÜ-s Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute

Rehabilitatsioonikeskus „Sind ei jäeta üksi“, milleks kohustada E.N alates vabanemisest 12 tunni jooksul saabuma aadressile xxx

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 14.06.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1805 tunnistati E.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 järgi loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 8 päeva. KarS § 74 kohaselt määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 9 kuud ja 22 päeva jäetakse täitmisele pööramata, kui E.N ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab vajalikke kontrollnõudeid.

Harju Maakohtu 30.12.2008. a määrusega pöörati E.N-ile Harju Maakohtu

14.06.2007. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus vangistus 2 aastat 9 kuud ja 22

päeva täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 22.12.2008. a. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 13.01.2009. a määrusega Harju Maakohtu 30.12.2008. a määruse muutmata.

Karistusaeg algas 22.12.2008. a ja lõpeb 13.10.2011. a. E.N on varasemalt kriminaalkorras karistamata.

Tartu Vangla leiab, et E.N-i ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. E.N-i

puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 66% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu E.N-i enne tähtaega tingimisi vabastamisega, kuna

süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kellel on pikka aega olnud sõltuvus narkootilistest

ainetest, mis on toonud kaasa korduvaid väärtegusid ning kuriteo. Isikule mõisteti kohtuotsusega tingimisi vangistus, kuid katseajal pani ta toime uusi rikkumisi, mille tulemusel pöörati temale määratud karistus täitmisele.

Kohtumenetluse poolte seisukohad E.N seletas, et vabanemisel soovib ta minna rehabilitatsioonikeskusse ravile üheks aastaks, kus talle võimaldatakse elamine ja aidatakse tööd leida. Ta ei ole enam narkootikume tarvitanud ja soovib teisiti elada. Töövõimekaotus 50% on tal nägemise pärast.

Prokurör on seisukohal, et E.N ei ole võimalik ennetähtaegselt karistuse

kandmiselt vabastada, kuna ta ei sobi kriminaalhooldusele. Tal on olnud tugev sõltuvus

narkootikumidest ja on oht, et ta hakkab neid jälle tarvitama. Varasem ravi ei ole andnud tulemusi. Ta läks karistust kandma, kuna ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid.

3

Kohtu seisukoht E.N kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna E.N-i 2 aasta 9 kuu ja 22 päeva pikkune karistusaeg algas 22.12.2008. a, on tal käesolevaks ajaks kantud enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas formaalne alus E.N-i enne tähtaega tingimisi vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.N kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, tema suhtes kohaldati katseaega, kuid tingimisi vangistus pöörati täitmisele, kuna ta ei täitnud kohtu poolt määratud kohustusi – ei ilmunud registreerimistele. E.N on korduvalt karistatud

väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mitmel korral narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete seaduse alusel ning KarS § 218 järgi. Süütegusid on toime pannud seoses

narkootikumide tarvitamisega. Materjalidest nähtub, et kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 16-aastaselt ning on tarvitanud peaaegu kõiki narkootikume.

Kohus leiab, et vaatamata ebaõnnestunud kriminaalhooldusele ja rohketele väärtegudele on E.N-i karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal otstarbekas. E.N on 21 aastane noormees, kes kannab oma esimest karistust. Ta on vangistuses

viibinud ligi kaks aastat, mis on piisav aeg, et tunnetada karistuse raskust ja teha sellest

vajalikud järeldused. Positiivne on, et E.N on osalenud erinevates

sotsiaalprogrammides, ta on teadvustanud oma probleemi olemasolu ning tal on olemas

motivatsioon narkootikumidest loobumiseks. Vabanemisel soovib ta ravile asuda Narva

Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskusesse, mille kohta on olemas ka rehabilitatsioonikeskuse nõusolek. Kuna narkootikumide tarvitamise näol on olemas suur risk

uue süüteo toimepanemiseks, on vastava rehabilitatsiooni läbimine ainsaks seda riski maandavaks asjaoluks. Rehabilitatsioonikeskuses on E.N-i üle järelevalve, toetus sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning tal on võimalik harjuda narkootikumivabalt hakkama

saama ilma liigse ühiskonna kahjustamise riskita. Sellele lisandub veel kriminaalhooldaja

poolne järelevalve. Samuti on E.N olemas lähedaste toetus. Seega on olemas

kõik eeldused, et E.N saaks oma elukorraldust muuta. Kuna E.N-i kandmata karistuse osa on alla ühe aasta, ei teki tal edaspidi võimalust karistuse kandmiselt

ennetähtaegselt kriminaalhooldaja järelevalve alla vabaneda, millega kaoks üks täiendav kontrollifaktor.

KarS § 76 lg 4 ja § 78 p 2 tuginevalt kestab E.N-i katseaeg käesoleva kohtulahendi

jõustumisest üks aasta. Sellel ajal allutatakse E.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb E.N-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 75 lg

2 p 2, 5, 8 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume,

läbida kriminaalhooldaja poolt pakutavad sotsiaalprogrammid ning rehabilitatsioon MTÜ-s

Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskus „Sind ei jäeta üksi“. Rehabilitatsioonikeskus on valmis E.N-i vastu võtma juba enne 01.12.2010. a ning ta on kohustatud sinna saabuma 12 tunni jooksul alates vabanemisest.

4

Kui E.N katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt

KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui

süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Ingeri Tamm Kohtunik