3-22-83/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-83

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale kohtueelse

menetluse läbiviimisel

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.03.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.03.2022 määruse

haldusasjas nr 3-22-83 resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.

2. Tagastada X-le määruskaebusele lisatud dokumendid.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.03.2022 määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

4. Tõlkida ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/7 (käskkirjas olnud ilmne

ebatäpsus parandati 07.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/9) kinnipeetav X (kaebaja) suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli

see, et kaebaja oli vastu 06.01.2022 toimunud vanglasisesele paigutusele ega allunud

vanglaametnike korraldustele.

2. X esitas Tallinna Vangla direktorile kaebusena pealkirjastatud avalduse (avaldusel kuupäev

07.01.2022; registreeritud 17.01.2022 nr 5-15/22/17-1), mille ajendiks näib olevat 06.01.2022

toimunud sündmus. Avaldustele olid lisatud taotlused nende tõlkimiseks põhjendusega, et

kaebajal ei ole tõlkimiseks raha.

3-22-83

2(4)

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2022 esialgse õiguskaitse taotluse 06.01.2022

käskkirja nr 1-22/1-2/7 kehtivuse peatamiseks (haldusasi nr 3-22-69). Halduskohus jättis taotluse

19.01.2022 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.02.2022 määrusega

rahuldamata halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.01.2022 avaldusena pealkirjastatud dokumendi, mida

Tallinna Halduskohus käsitas kaebusena Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7

peale (haldusasi nr 3-22-83). Avalduses palus kaebaja kaitsta enda õigusi ja vabadusi Tallinna

Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile vangla tegevuse peale kaebuste esitamisel. Avaldus

sisaldab etteheiteid selle kohta, et vangla nõuab kaebajalt võõrkeelsete avalduste tõlkimist,

vaatamata sellele, et tal ei ole selleks raha. Nii ei ole tal võimalik läbida nõuetekohaselt

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on esitanud vanglale kaebuse seoses 06.01.2022

käskkirjaga nr 1-22/1-2/7, kuid tõenäoliselt see tagastatakse, sest kaebaja ei esita selle tõlget.

Kaebaja palus tagada enda õiguste kaitse vaide esitamisel seoses 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-

22/1-2/7.

5. X esitas Tallinna Vangla direktorile vaide käskkirja nr 1-22/1-2/7 peale (vaidel kuupäev

11.01.2022; registreeritud 17.01.2022 samuti nr-ga 5-15/22/17-1). Vaidele oli lisatud taotlus

selle tõlkimiseks põhjendusega, et kaebajal ei ole tõlkimiseks raha.

6. Tallinna Vangla andis 19.01.2022 kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja pöördumise nr 5-

15/22/17-1 tõlke esitamiseks.

7. Tallinna Vangla vastas 07.02.2022 kohtule, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt vaide

puudusi, kuid vaiet ei ole veel tagastatud.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 08.03.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis

läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks

(resolutsiooni p 2) ning rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades kaebaja määruse

resolutsiooni ja põhjenduste vene keelde tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 3).

Kaebaja pöördus kohtusse selleks, et tema 17.01.2022 vaie läbi vaadataks. Kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimisel on tal võimalik pöörduda kohtusse tühistamiskaebusega.

Vaidemenetluse läbimine on kaebuse lubatavuse eeldus, mida ei saa eraldiseisvalt nõuda. Kohtu

kaudu vaide tõlkimise nõudmiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Tõhusam on esitada kohtus

sama nõue, mis vaidemenetluses. Seega tuleb kaebaja tahet tõlgendada selliselt, et ta on

nõudnud 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/tühistamist. Selle nõude osas on kaebajal siiski

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastada. Kaebaja esitas kaebuse enne vaide esitamist. Vaidemenetlus ei olnud lõppenud ka

ajaks, mil vangla kohtunõudele vastas. Kaebaja võib pöörduda kaebusega kohtusse alles pärast

seda, kui vangla on teinud tema vaide kohta otsuse (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Vaide

tagastamisel kontrollib kohus, kas seda tehti õigesti. Kui vaide tagastamiseks puudus alus,

loetakse kohtueelne menetlus läbituks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.03.2022 määrus. Kaebaja

pöördus kohtusse selleks, et saada kaitset Tallinna Vangla ametnike omavoli vastu 06.01.2022

käskkirja nr 1-22/1-2/7 vaidlustamisel kohtueelses menetluses. Vangla ei täida justiitsministri

30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatud nõudeid.

Kaebaja ei nõudnud 06.01.2022 käskkirja tühistamist. Kaebaja pöördus kohtusse avalduse,

mitte kaebusega. Kaebaja läbis eespool nimetatud käskkirja osas kohtueelse menetluse ja

nõudis selle tühistamist 23.02.2022 esitatud kaebuses. Halduskohus viivitas avalduse

lahendamisega.

3-22-83

3(4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab

määruskaebuse lahendada. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna

Halduskohtu 08.03.2022 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist ja kohtuasja tagasisaatmist

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus

tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine

on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11. Kaebaja on määruskaebusele lisanud mitmeid dokumente: Tallinna Vangla 07.02.2022

vastuse kohtunõudele, halduskohtule 11.01.2022 esitatud avalduse, sellele lisatud ülevaate

nõuetest ja rahalistest vahenditest, menetlusabi taotluse ning vanglasisese vabakasutuskonto

väljavõtte ajavahemiku 01.09.2021–10.01.2022 kohta. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja

soovib nende dokumentide asja juurde võtmist. Dokumendid tuleb kaebajale tagastada, sest need

on haldusasja toimikus juba olemas. Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse

kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse

menetluses vaja esitada uuesti halduskohtule esitatud dokumente. Korduvate dokumentide

esitamine koormab asjatult toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks. Ringkonnakohus palub

kaebajal juba esitatud dokumente uuesti mitte esitada.

II

12. Halduskohtumenetlus käivitub kohtule kaebuse esitamisega, erimenetluste puhul protesti

või taotluse esitamisega. Kui isik leiab, et tema õigusi rikutakse, võib ta pöörduda kaebusega

kohtusse. Seda X tegi. Halduskohus lähtub avalduse saamisel selle eesmärgist, mitte pealkirjast,

ja tõlgendab vastavalt esitaja tahet. Kuna X soovis kohtule esitatud avalduses kaitset Tallinna

Vangla tegevuse vastu kohtueelse menetluse läbiviimisel ja seda eesmärki on võimalik saavutada

kaebusega, käsitas halduskohus avaldust õigesti kaebusena.

13. Halduskohus eksis siiski kaebuse eesmärgi ja sellest tulenevalt vaidluse eseme

väljaselgitamisel ning kaebaja tegeliku tahte tõlgendamisel (HKMS § 2 lg 4, § 120 lg 1 p-d 1 ja

3). Kaebuses viidatakse küll 06.01.2022 käskkirjale nr 1-22/1-2/7, ent seda seoses sellega, et

kaebaja soovib kaitset käskkirja vaidlustamisel kohtueelses menetluses. Teisisõnu ei olnud

kaebaja eesmärk vaidlustada 06.01.2022 käskkirja, vaid ennetada või takistada temalt võõrkeelse

avalduse tõlke nõudmist kohtueelses menetluses ning seeläbi tagada kohustusliku kohtueelse

menetluse nõuetekohane läbimine, misjärel oleks tal võimalik pöörduda tühistamiskaebusega

kohtusse. Teadupoolest ei loeta kohtueelset menetlust läbituks, kui vaie tagastatakse

õiguspäraselt, ning selline kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ka asjaolu, et kaebaja

oli esitanud halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 06.01.2022 käskkirja kehtivuse

peatamiseks vaidemenetluse ajal (haldusasi nr 3-22-69), osutab, et ta ei soovinud praeguses

menetluses 06.01.2022 käskkirja tühistamist, vaid kaitset vangla tegevuse vastu kohtueelses

menetluses.

14. Kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebajalt veel vaide tõlget nõutud, kuid kohtumenetluse

ajal andis vangla kaebajale 19.01.2022 kirjaga võimaluse tõlke esitamiseks, hoiatades, et selle

tegemata jätmisel jäetakse pöördumine läbi vaatamata. Kaebuse eesmärk oli järelikult keelata

kaebajalt tõlke nõudmine kohtueelses menetluses ja kaebuse esemeks olid Tallinna Vangla

menetlustoimingud vaidemenetluse läbiviimisel. VangS § 11 lg-t 5 ei ole eesmärgipärane

tõlgendada selliselt, et see hõlmab üksikuid vaidemenetluse menetlustoiminguid.

3-22-83

4(4)

15. Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatud. HKMS § 45 lg 3 järgi

võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vaidemenetluse kontekstis tähendab see

eelkõige vaide esemeks olevast haldusaktist või toimingust sõltumatute õiguste rikkumist, mida

ei ole võimalik kõrvaldada vaide esemeks olevat haldusakti vaidlustades (vt ka HKMS § 45 lg

4).

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eespool kirjeldatud menetlustoimingu vaidlustamise

eeldused praeguses asjas täidetud, mistõttu võis kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva

haldusakti vaidlustamise võimalusi. Kaebaja õiguste efektiivne kaitse on tagatud seeläbi, et kui

tema vaie tagastatakse vääralt, sh kui tõlke nõudmiseks puudus alus, loetakse vaidemenetlus

läbituks ning kaebust ei saa HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Praegusel juhul ongi nii

läinud. Haldusasja nr 3-22-69 materjalidest nähtuvalt tagastas Tallinna Vangla kaebaja vaide

06.01.2022 käskkirja peale 24.02.2022 kirjaga nr 5-15/22/17-3, sest kaebaja ei esitanud vaide

tõlget. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 25.02.2022 kaebuse 06.01.2022 käskkirja

tühistamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, kuid

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.06.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse ning saatis

kohtuasja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Halduskohus võttis

kaebuse 04.07.2022 määrusega menetlusse.

17. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.03.2022

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

18. Halduskohtu 08.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 anti kaebajale menetlusabi ja ta

vabastati kohtumääruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Menetlusabi

jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt (HKMS § 114 lg 2) tuleb menetlusabi andmist jätkata. Vene

keelde tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused.

(allkirjastatud digitaalselt)