2-19-12041/84 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19- 12041

Tsiviilasi

M S hagi Beautiq OÜ vastu kahju hüvitamise ja

viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

5130,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M S (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gretta

Oltjer-Timberg

(e-post:

gretta.oltjer

timberg@cuesta.ee)

Kostja Beautiq OÜ (registrikood 12798629)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Liis

Puidak (e-post: liis.puidak@in.ee)

Asja läbivaatamine

01.04.2022 toimunud kohtuistungil ja TsMS § 403 lg 1

alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

M S hagi Beautiq OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta M S kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Ml S (edaspidi hageja) esitas kohtusse Beautiq OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 1250,32 eurot;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane kahjuhüvitis hageja isikuliste õiguste

rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivitusintress varalise ja

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase

täitmiseni.

-

jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 04.03.2019 saatis hageja e-kirja kostjale, milles

avaldas soovi värvida juuksed mustast blondiks. Hageja lisas, et tema juuksed on pikad, tal

oleks vaja eemaldada 5 efektsalku, mistõttu tuleb arvestada vähemalt 2 korra värvimise ja

toonimisega ning lisaks juuksehooldusega. 27.03.2019 kella 10:00-ks olid hageja ja kostja

leppinud kokku juuksuri juurde aja, kus hagejale osutati juuste hooldus teenust, mis seisnes

blondeerimises,

Olaplexiga

juuste

lõikuses,

värvimises,

föönisoengu

tegemises

(sirgendamine) pikkadele juustele (edaspidi Teenus). Teenuse osutamise käigus selgitas

hageja temale Teenust osutanud kostja juures töötavale juuksurile K Pukile, milline on tema

juuste seisukord, milliseid hooldusvahendeid ta kasutab ning kuidas ta on varasemalt oma

juukseid töödelnud. Samuti arutas hageja kostja töötajaga juuste edasist hooldust peale

Teenuse osutamist.

3. 28.03.2019 postitas juuksur K P sotsiaalmeedia portaali Facebook pildi hageja juustest,

millel nähtuvatest kostja kommentaaridest on võimalik järeldada, et kostja oli teadlik, et

hageja oli poevärviga juuste juuri värvinud.

4. 30.04.2019 kella 12:00-ks leppisid hageja ja kostja kokku teise juuksuriaja, kus hagejale

osutati eelnevalt kirjeldatud Teenust.

5. Hageja juuste blondeerimine teostati kahe visiidiga, kus esimesel salongi külastusel

töödeldi juukseid kostja sõnul 6% H202-ga ning tulemuseks oli tumedusaste 6-7 (sooja

alatooniga). Teisel salongi külastamisel töödeldi kostja sõnul juukseid 3% H202-ga ning

tulemus oli tumedusaste 8-9.

6. Peale Teenuse osutamist muutus hageja juuste olukord võrreldes Teenuse osutamisele

eelneva ajaga drastiliselt – juuksed olid muutunud kuivaks ning katkesid. 17.06.2019 pöördus

hageja H Hi XXX poole, kus tuvastati ja fikseeriti juuste seisukord külastuse ajal). Ka peale H

Hi külastamist jätkus hageja juuste katkemine (murdumine) ning hageja pidi soetama endale

igapäevaseks kandmiseks paruka.

7. 18.06.2019 pöördus hageja kostja poole, edastades kostjale e-kirja, milles hageja selgitas

kostjale, et tema juuksed on peale Teenuse osutamist välja kukkunud ning kuigi esialgu pidas

ta põhjuseks stressi, on juuksur (siinkohal on hageja pidanud silmas H H XXX salongi

töötajat, kes tema juuste seisukorra 17.06.2019 fikseeris) temale selgitanud, et sellise juuste

katkemise põhjuseks on blondeerimine. Hageja selgitas, et on käinud kostja ilusalongis kahel

korral blondeerimas oma pakse musti juukseid ning kuigi hageja hinnangul oli teenust

osutanud juuksur tore, siis ilmselt on ta kasutanud üleliia tugevat blondeerimisvahendit

8. Hageja selgitas kostjale, et tal on seoses juuste katkemisega tekkinud suured üleelamised,

kuivõrd ta on näinud väga suurt vaeva, et kasvatada endale niivõrd pikad juuksed kui tal

Teenuse osutamise ajal olid. 18.06.2019 vastas kostja seaduslik esindaja hageja e-kirjale ning

vabandas tekkinud olukorra pärast, avaldades kurbust hageja tagasiside suhtes ning mõistmist

hageja pettumuse ja mure suhtes. Kostja seaduslik esindaja märkis, et suhtleb hagejat

teenindanud juuksuriga ning vastab hagejale pikemalt esimesel võimalusel.

9. 18.06.2019 edastas kostja töötaja juuksur K P, kes hagejale Teenust osutas, e-kirja, milles

osundab järgmist: «Olen ise see juuksur, kelle pärast antud hetkel probleem on. Mul on

pisarateni kahju, millisesse olukorda ma sind olen pannud.» ning «Väga kurb on see, et ma

kasutasin sinul esimesel korral 6% vesinikku ja teisel korral 3% (mis kõige nõrgem, mitte

liiga tugev).» ning «/…/ pärast uuesti helestamist nägin ka, et juuste pealmine kiht on kuivem,

mida ka Sulle mainisin, et kindlasti maskitada, olaplexitada, jne. Mingit juuste

venimist/murdumist ma ei täheldanud. Seega kahjuks ma ei teadnud, mis su juustega edasi

toimus. Teadsin vaid, et juuksed on kuivad ja uue helestamiseni peab olema pikem vahe.».

10. Ajavahemikus 18.06.2019 kuni 24.06.2019 saatis hageja kostjale seitse e-kirja, milles

selgitab muuhulgas, et tema juuksed endiselt murduvad ja ta peab varasemalt kokkulepitud

tööintervjuu ära jätma, kuivõrd ta ei saa sinna minna mütsiga ning tal ei ole piisavalt juukseid,

et minna ilma peakatteta. Samuti väljendab hageja kostja käitumise suhtes üldist nördimust

ning selgitab, kuidas juuste kaotus on teda mõjutanud: hageja tunneb, et tal on justkui organ

puudu ning tal on piinlik ilma peakatteta avalikus kohas viibida. Samuti küsib hageja kostjalt

kompensatsiooni juuste kaotuse eest, selgitades, et kompensatsioon peaks olema rahaline ning

lisaks peaks kostja soetama hagejale päris juustest paruka.

11. 25.06.2019 e-kirjas informeeris hageja, et on sunnitud seoses juuste kaotusega tegema 400

euro suuruse väljamineku selleks, et kodust väljuda.

12. Hagejal on tekkinud varaline kahju kogusummas 1250,32 eurot, mis seisneb alljärgnevas:

Teenuse osutamise tasu kokku summas 340 eurot, juuksehooldustooted kogusummas 270,32

eurot; juuksuriteenus H H XXX summas 140,00 eurot ja paruka soetamise ja korrigeerimisega

seotud kulutused kogusummas 500 eurot.

13. Hagejal oli kostja ilusalongi pöördudes õiguspärane ootus professionaalsele teenustööle.

Hagejal on tulnud arvestada, et murdunud juuste tagajärjel on muutunud tema esteetiline

väljanägemine, mida peab varjama ja mille likvideerimine vajab spetsiaalset ja kulukat

hooldust ning aega. Kostja on hagejale tekitanud õigustamatuid kannatusi. Vaatamata hageja

korduvatele pöördumistele, ei ole kostja väljendanud mõistlikkust ega head tahet hüvitada

kahju.

14. Hageja on peale Teenuse osutamist kandideerinud mitmele ametikohale tööle ning käinud

ka intervjuudel. Vaatamata asjaolule, et hageja teadmised ja töökogemus vastasid vastavatele

ametikohtadele sätestatud tingimustele, ei osutunud hageja siiski valituks.

15. 06.08.2019 asjatundja arvamus 06.08.2019 koostas 15-aastase kogemusega juuksur A K

(edaspidi asjatundja) asjatundja arvamuse, mille eesmärk oli välja selgitada hageja juuste

seisukord ning hinnata juuste seisukorra põhjuseid. Kokkuvõtvalt leidis asjatundja oma

arvamuses, et hageja juuste olukord on ülikehv (juuksed on katkenud) kostja juuksuri

tegevuse tagajärjel. Blondeeritud on asjatundja arvamusel kõrgema protsendilise H202-ga, kui

kostja väidab. Kasutades kvaliteetseid hooldusvahendeid, ei tohiks antud tulemus olla selline,

nagu asjatundja arvamusele lisatud fotodelt nähtub.

16. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja osutas hagejale Teenust, mille tagajärjel on

hagejale tekkinud käesolevas hagiavalduseskäsitletud varaline kahju.

17. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 mõttes, mille kohaselt

kohustus kostja töövõtjana saavutama Teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (hageja

kui tellija juuste blondeerimise) ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. Hageja tellis

kostjalt juuste blondeerimise teenust ning tema jaoks oli oluline iluprotseduuri tulemus –

heledamad juuksed, mis on terved, tugevad ja ilusad. Peale Teenuse osutamist 27.03.2019 ja

30.04.2019 muutus aga lisaks hageja juuksevärvile ka tema juuste seisukord drastiliselt –

juuksed muutusid kuivaks ning hakkasid katkema sellisel määral, et juuksed oli vaja maha

lõigata. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja ei leppinud kokku selles, et peale

Teenuse osutamist peavad hageja juuksed olema jätkuvalt terved ning ei tohi katkeda, ei vasta

Teenus siiski lepingutingimustele vastavalt VÕS § 641 lg 2 p 2, kuivõrd kostja teadis või

vähemasti pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja ei soovi, et tema juuksed peale

Teenuse osutamist massiliselt murduvad; ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja

erialastele oskustele ja teadmistele juuste blondeerimisel.

18. Eeltoodust tulenevalt ei vastanud kostja poolt osutatud Teenus lepingutingimustele.

Obiter dictum korras osundab allakirjutanu, et kuigi VÕS § 641 lg 3 sisaldab spetsiifilist

regulatsiooni töövõtja vabanemise kohta vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse

korral, mis on tekkinud tellija juhiste tagajärjel, tuleneb seadusest üheselt, et kostja ei võinud

töövõtjana eriteadmisteta hageja (tellija) juhiseid pimesi järgida, vaid on oma eriteadmiste ja

professionaalsuse tõttu kohustatud juhiseid nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle

kontrollima. Kahtluse korral oli kostja kohustatud hagejat informeerima Teenuse osutamisega

kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest teenuse kvaliteedile või lepinguga

silmaspeetavale tulemuse saavutamisele. Seega pidanuks kostja hoiatama hagejat juuste

katkemise ohust niivõrd suures ulatuses, kuid kostja seda ei teinud.

19. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju, mis seisneb alljärgnevas. Hageja on kasvatanud

aastate jooksul hoolega endale pikki juukseid, mis olid paksud, tugevad ja terved. Selleks on

hageja oma juukseid hooldanud ning töödelnud vaid selliselt, et need ei ole kahjustunud.

Hageja on XXX-aastane naisterahvas, kelle jaoks on tema väljanägemine oluline ning tema

juuksed on tähtis osa tema väljanägemisest. Peale juuste katkemist on hageja tundnud suurt

meeleolulangust ning stressi. Samuti on langenud oluliselt tema enesehinnang. Peale juuste

katkemist ei õnnestunud hagejal kandideerida soovitud töökohtadele, mis mõjus hageja

meeleolule veelgi rusuvamalt. Hageja palub mõista kostjalt välja õiglane rahasumma

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

KOSTJA SEISUKOHT

20. Kostja vaidleb hagile vastu eelkõige allolevatel põhjustel:

21. Vastavalt 04.03.2019.a e-kirjale soovis hageja oma mustade juuste värvimist blondiks.

Kokkuleppel salongiga broneeriti esimeseks juuksuri külastuse ajaks 27.03.2019.a.

22. Teenuse osutamise käigus rääkis hageja juuksurile K P, et tal on ka varasemalt, kunagi

väga ammu, olnud juuksed blondeeritud, aga see osa juustest oli hageja väitel teenuse

osutamise ajaks täielikult välja kasvanud. Teenust osutanud juuksur selgitas hagejale, et ühe

blondeerimisega ei ole võimalik saavutada kliendi poolt soovitud juuste heledusastet ning

pigem tuleb sellise tulemuse saavutamiseks teostada blondeerimist 2-3 korda. Samuti selgitas

teenust osutanud juuksur hagejale põhjalikult, mis on Olaplex toote eripärad ja miks on

oluline juuste hooldamine peale ülitumedate juuste blondeerimist just nimetatud tootega.

Lisaks selgitati hagejale mõlemal korral enne teenuse osutamist põhjalikult, et hageja poolt

soovitud heledusastme saavutamine ei ole võimalik ühe korraga, kuna nii tumedate juuste

korral tuleb jätta blondeerimiste vahele vähemalt kuu kuni kaks, et juuksed saaksid taastuda.

Vahepealsel ajal tuleb kliendil endal pöörata suurt tähelepanu juuste hooldusele Olaplex

toodetega.

23. Klient kinnitas, et soovib teenuse osutamist ning hoolitseb juuste eest blondeerimiste

vahelisel ajal vastavalt juuksuri soovitustele. Seejärel teostati hagejale esimene hooldus

27.03.2019.a. Teine blondeerimine teostati ca 1 (üks) kuu hiljem, s.o 30.04.2019.a.

24. Arvestades, et hageja juuksed olid enne töötlemist tumedad, ei olnud võimalik kummagi

blondeerimise tulemusel saavutada külma alatooni, peale blondeerimist olid kliendi juuksed

sooja alatooniga. Teenust osutanud juuksur kasutas esimesel korral hageja juuste

blondeerimiseks 6 %list vesinikku, töö teostati juukseid taastava Olaplexiga. Kasutatud

vesinik on keskmise tugevusega ja arvestades hageja juuste tumedust teenuse osutamise eel,

pigem nõrgatoimeline. Selgitame siinkohal, et Eesti salongides kasutusel olev kõige tugevam

vesinik on 12 %. Seega on eksitav hageja väide, mille kohaselt juuksur kasutas

blondeerimiseks esimesel korral liiga tugevat vesinikku. Kasutatud vesinik oli väikseima

tugevusega, mida sellise teenuse osutamisel kasutatakse. Oluline on seejuures asjaolu, et

peale teenuse osutamist ja salongist lahkudes olid hageja juuksed terved.

25. Hagejal paluti kindlasti kaasa osta ka Olaplex juuksehoolduskomplekt, mida klient pidi

peale blondeerimist juuste hooldamisel kasutama säilitamaks juuste niiskus ja ennetamaks

blondeerimise kahjustavat mõju juustele. Klient kinnitas, et soetab toote, aga ei soovinud seda

salongist kaasa osta. Seega on eksitav hageja väide, justkui oleks hageja Olaplex tooted kaasa

ostnud. Vaadates hageja juuste seisukorda 18.06.19, on ebatõenäoline, et hageja juuksuri

poolt tungivalt soovitatud toodet üldse kasutanud on. Nimelt ei oleks saanud Olaplexi

korrapärasel kasutamisel muutuda juuksed selliseks nagu hageja poolt 18.06.19 edastatud

pildid, seda ka ülitugeva juuksekahjustuse korral.

26. Teine blondeerimine, 30.04.2019, teostati kostja poolt 3 %lise vesiniku ja Olaplex

toodetega. Teenuse tulemusel saavutati hageja juustele sooja alatooniga heledusaste 8-9.

Teenust osutanud juuksur selgitas veel kord, et kliendil on oluline jätkata juuste hooldamist

Olaplex toodetega ning külmema alatooni soovi korral tuleb uue blondeerimisega pidada

vahet vähemalt ca 1,5 kuni 2 kuud. Hageja juuksed olid peale salongist lahkudes terved,

kahjustusi ei esinenud. Juuksed ei muutunud värvi maha pesemisel venivateks ega

katkevateks.

27. Hageja poolt väidetav juuksekahjustus on oma olemuselt selline, mis oleks ilmnenud

koheselt värvi maha pesemisel. Selliselt kahjustunud juuksed muutuvad pestes venivateks ja

katkevateks, mistõttu ei ole teenuse osutaja poolt vale blondeerimisvahendi kasutamist ja

sellest tulenevat kahjustust võimalik kliendi eest varjata. Kõige hiljem oleks pidanud selline

kahjustus ilmnema peale salongi külastust, esimese kodus tehtud juuksepesu käigus.

28. Hagejale teostati blondeerimine Olaplex toodetega. Olaplex tooted on loodud keemilise

koostisega selliselt, et blondeerimisel aitavad nad oluliselt vähendada ja leevendada keemilise

protseduuri kahjustusi. Blondeerimisjärgse hooldusena aitab vahend ennetada kahjustusi, mis

keemilise töötluse tagajärjel paratamatult tekivad. Just see oli põhjuseks, miks teenust osutav

juuksur rõhutas hagejale korduvalt, et blondeerimise vahelisel ajal tuleb juukseid hooldada

Olaplex vahenditega. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on asjatundja soovitusteta soetanud

hulganisti kalleid tooteid, mis on juuste väljalangemist ravivad ja väga tugevatoimelised, kuid

hageja ei ole soetanud juuksuri poolt soovitatud tooteid.

29. Seejuures on loetelus olevad tooted oma keemiliste omaduste poolest osaliselt teineteist

välistavad ning kõigi nende kasutamine koosmõjus koormab pigem juukseid ja peanahka,

põhjustades peanahale stressi ning juuste välja langemist. Samuti ei toeta nimetatud tooted

disulfiidsidemete taastamist ja juuksekarva ravi vaid on suunatud peamiselt peanaha

ravimiseks. Juuksuri poolt ette kirjutatud hoolduse teostamata jätmise tulemusel on hageja

poolt

tähelepanuta

jäänud

juuksekarvad

ja

nendel

kahjustuste

tekkimise

vältimine/ennetamine.

30. Oluline on samuti asjaolu, et nii tumedate juuste blondeerimisel kipub värv omandama

blondeerimise vahelisel ajal punakat ja/või kollakat alatooni ja kulub pigem soojemaks, kui

külmemaks. 20.05.2019.a on hageja postitanud enda FB lehele foto, millelt samuti nähtub, et

peale teist blondeerimist on juuksed terved. Samuti nähtub hageja postitatud fotolt, et hageja

juuksed on loomupäraselt kulunud pigem punakamaks ja tumedamaks, külm alatoon juustes

ei ole domineeriv. Oranžikas toon ei saa kuludes omandada külma alatooni.

31. Hi salongi pöördudes on aga hageja juuksed omandanud oluliselt suuremas mahus

külmema ilme, kui peale 30.04.2019.a teostatud blondeerimist, samuti on juuksed, mida nii

tumeda juukse naturaalsel kulumisel ilma täiendava töötluseta üldjuhul ei teki.

32. Vaadates juuste katkemise kohta on olulisem asjaolu, et kostja on käesolevaks ajaks

tuvastanud, et hageja poolt enne teenuse osutamist esitatud väide, mille kohaselt tal on olnud

varasemalt, väga ammu, blondeeritud juuksed ja mis on teenuse osutamise ajaks täielikult

välja kasvanud, ei vastanud tõele.

33. Tundub, et vahepealse juuste töötlemise ning tõenäoliselt ka vale hooldamise tulemusel

(peale 30.04.2019 ja enne Hi salongi pöördumist 18.06.2019.a) on hakanud juuksed katkema

varasemalt blondeeritud ja blondeerimata juuste väljakasvu piirilt. Kostja on tänaseks

tuvastanud, et veel 2017.a oktoobris on olnud hageja blond.

34. Seega ei saa olla hageja enne teenuse osutamist esitatud väide, mille kohaselt varem

blondeeritud juuksed on täielikult välja kasvanud, tõene.

35. Kostja on muuhulgas seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et hageja, kelle väitel algas

juuste katkemine koheselt peale 30.04.19 juuksuris käiku, ei pöördunud murega kordagi

teenust teostanud juuksuri juurde ega otsinud abi teenuse osutajalt tekkinud olukorra

lahendamiseks. Esimese pretensiooni esitas hageja alles 18.06.2019, s.o enam kui 1,5 kuud

peale teenuse osutamist kostja poolt. Kostja peab iluteenuseid osutavat salongi aastast 2013.a.

Oma kogemuse põhjal ning konsulteerinult käesoleva juhtumi raames pikaajalise

kogemusega juuksuritega, pöördub rahuolematu klient murega tagasi vahetult peale

probleemi ilmnemist nõudes täiendava ravikuuri teostamist, värvi parandust, teenuse eest

tasutu tagastamist vms. Pigem on tõenäoline ja eluliselt usutavam asjaolu, et hageja jättis

viivitamatult salongi tagasi pöördumata, kuna oli juukseid vahepealsel ajal ise täiendavalt

töödelnud ja/või jätnud teostamata ette kirjutaud juuksehoolduse (tõenäolisem verisoon on

kostja hinnangul nõuetekohase juuste hoolduse eiramine). Sellised puudujäägid oleksid

salongi tagasi pöördudes aga koheselt ilmsiks tulnud.

36. Enam kui 1,5 kuud peale teenuse osutamist ei ole võimalik tuvastada teenuse osutaja

poolt osutatud teenuse ja hageja juuste seisukorra vahel otsest seost.

37. Kostja nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt on võimalik käesolevas menetluses

kohaldada töövõtulepingu sätteid ja regulatsiooni. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub

töövõtja, antud juhul kostja, teostama töö ning teine isik maksma selle eest tasu. Fotodelt 1 ja

2, samuti fotolt 3, nähtub, et kostja on teostanud kliendi poolt soovitud töö ning kliendi

juuksed on terved. Tulemus vastas kliendi ootustele, klient teostatud töö osas kostjale peale

töö teostamist pretensioone ei esitanud. Eelnevast tulenevalt vastas töö lepingutingimustele

VÕS 641 mõttes.

38. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja on hagejale

enne teenuse osutamist selgitanud teostatava töö tulemusi, samuti hoolduse osatähtsust

justnimelt Olaplex toodetega ennetamaks võimalike keemilise protseduuri järgsete

kahjustuste tekkimist. Vaadates hageja poolt esitatud hooldustoodete nimekirja, ei ole hageja

teostanud juuste hooldust vastavalt teenust teostanud juuksuri poolt antud juhistele. Ka on

andnud hageja kostjale valeinformatsiooni blondeeritud juuste väljakasvu puudutava info

kohta. Tumedate juuste puhul ei ole juuksuril võimalik vaatluse tulemusel tuvastada, kas ja

mil määral on tegelikkuses varem blondeeritud osa välja kasvanud. Juuksur saab oma töös

lähtuda üksnes kliendi sõnadest ning eeldada, et kliendi poolt antud info on tõene. Seega

isegi, kui hageja juuste tänane seisukord oleks tingitud juuste blondeerimisest kostja poolt, ei

vastuta kostja nimetatud tagajärgede eest, kuna on teinud kõik endast sõltuva sellise tagajärje

vältimiseks ja ennetamiseks. Hageja aga ei ole täitnud omapoolset korrektset

teavitamisekohustust ning samuti ei ole teostanud blondeerimisjärgset hooldust vastavalt

teenuse osutaja poolt antud soovitustele.

39. Salongist lahkudes ning ka 20 päeva peale kostja poolt viimase teenuse osutamist, olid

kliendi juuksed terved. Seega on töö teostatud vastavalt lepingu tingimustele ning kostja ei

vastuta mistahes hiljem tekkinud puuduste eest. Puudub otsene seos kostja poolt teostatud töö

ning hageja poolt 18.06.2019.a demonstreeritud tagajärje vahel.

40. Samuti on fotode põhjal võimalik eeldada, et ilmselgelt on hageja pidanud 18.06.2019.a

fotol oleva heleduse saavutamiseks juukseid iseseisvalt täiendavalt töötlema.

41. VÕS § 644 lõike 1 kohaselt pidanuks hageja teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Juuksuriteenuse puhul olnuks mõistlikuks

ajaks maksimaalselt nädal, ehk hageja oleks pidanud pöörduma salongi tagasi koheselt peale

esimese koduse juuksepesu teostamist, kui väidetav probleem ilmnes. Samas nähtub fotolt nr

3, et 20.05.19, s.o 20 päeva peale viimast kostja poolt teostatud blondeerimist, olid hageja

juuksed heas seisukorras.

42. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust

ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö. Eelnevat kogumina analüüsides, pidanuks hageja igal

juhul teavitama esmalt ilmnenud probleemist tööd teostanud juuksurit ning andma võimaluse

väidetava mittevastavuse likvideerimiseks ja suurema kahju ennetamiseks/vältimiseks õige

hoolduse teostamise kaudu. Sellist võimalust hageja kostjale ei andnud. Eluliselt usutavam on

paraku, et tegelikkuses ilmnes fotol 4 viidatud probleem alles peale juuste täiendavat töötlust,

mistõttu ei julgenud hageja pöörduda oma juustega 30.04.19 blondeerimise teostanud

juuksuri juurde. Ilmselt oleks viimane tuvastanud hageja poolse hooldamiskohustuse ja

täiendava blondeerimise keelu rikkumise vahepealsel ajal.

43. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või

pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul puudub põhjuslik ja otsene seos

kostja tegevuse ja tekkinud tagajärje vahel. Kogu eelnevat arvestades vastutab tekkinud

tagajärje eest hageja ise, kes on ilmselgelt eiranud teenuse osutaja poolt soovitatud

hooldusjuhiseid, on kasutanud juuste hooldamisel selleks sobimatuid tooteid ning eiranud

juuste täiendava töötlemise keeldu.

44. Kostja on seisukohal, et antud juhtumi kõiki asjaolusid hinnates ei ole tuvastanud kostja

tegevuse ja tagajärje vahel põhjuslikku seost ning kostjale ei saa mingit tegevust või

tegevusetust ette heita. Kostja on teinud töö vastavalt nõuetele ning tehes kõikvõimaliku

hageja juuste kahjustamise ennetamiseks, seejuures rõhutanud hagejale vajaliku juuste

hooldusahendite komplekti soetamise olulisust ja kasutamist. Kostja juurest lahkudes ning ka

20 päeva peale teenuse osutamist, ei ole fotodel näha sellise kahjustuse jälgi. 18.06.2019.a

tehtud fotol olevad kahjustused on oma iseloomult sellised, et pidanuks ilmnema aga koheselt

värvi maha pesemise käigus, kuid mitte hiljem kui esimese koduse juuksepesu järgselt.

45. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et mistahes alused kahju, sh mittevaralise

kahju, hüvitamise nõudmiseks puuduvad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

46. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

47. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

04.03.2019 saatis M S (edaspidi hageja) e-kirja Beautiq OÜ-le (edaspidi kostja),

milles avaldas soovi värvida juuksed mustast blondiks. Hageja lisas, et tema juuksed

on pikad, tal oleks vaja eemaldada 5 efektsalku, mistõttu tuleb arvestada vähemalt 2

korra värvimise ja toonimisega ning lisaks juuksehooldusega (dtl 14);

-

Hageja käis kostja juures juukseid blondeerimas kahel korral: 27.03.2019 ja

30.04.2019 ja hagejale osutas juuste blondeerimise teenust juuksur K P;

-

Juuksur K P oli teadlik, et hageja oli oma juukseid värvinud mustaks poevärviga;

-

Hageja juuste blondeerimise teenust ostutanud juuksur K P kasutas esimesel visiidil

juuste blondeerimiseks 6 %list vesinikku ja töö teostati juukseid taastava Olaplexiga,

tulemuseks oli tumedusaste 6-7 (sooja alatooniga) ja pärast esimest blondeerimist olid

hageja juuksed terved (dtl 65).

-

Teisel visiidil kasutas hageja juuste blondeerimise teenust osutanud juuksur K P juuste

blondeerimiseks 3 %list vesinikku ning tulemus oli tumedusaste 8-9, juuksed ei

muutunud värvi maha pesemisel venivateks ega katkevateks ning hageja juuksed olid

salongist lahkudes terved, kahjustusi ei esinenud (dtl 67);

-

Tõsisemad ja nähtavamad probleemid hageja juustega algasid umbes 2019 mai keskel

ning 2019 juuni esimese nädala lõpuks oli hageja juuste olukord juba sedavõrd halb, et

sellele juhtisid hageja tähelepanu isegi tema sõbrad;

-

17.06.2019 pöördus hageja H Hi XXX poole, kus tuvastati hageja juuste seisukord:

juuksed olid kuivad ja katkised (dtl 56-58).

-

Peale H H XXX külastamist jätkus hageja juuste katkemine (murdumine) ning hageja

pidi soetama endale igapäevaseks kandmiseks paruka.

48. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis summas 1250,32

eurot ja õiglane kahjuhüvitis hageja isikuliste õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks.

49. Hageja väidab, et kostja poolt teostatud blondeerimine ei vasta lepingutingimustele.

Hageja väitel kostja tegi hagejale teenuse osutamisel vigu, mis on toonud kaasa hageja juuste

katkemise. Nimelt kostja on osutanud hagejale ebakvaliteetset teenust ning kasutanud valesid

töövõtteid. Hageja on tuginenud kostja poolt teostatud töö puudusena sellele, et vaid poolteist

kuud peale teist blondeerimist kostja juures oli hageja kuklast sisuliselt kõik juuksed ära

murdunud. Hageja on seisukohal, et kahjustused hageja juustele said tekkida vaid kostja

tegevuse tõttu, sest hageja pole ise oma juukseid kahjustanud. Samuti pole hageja eiranud

talle kostja juuksuri poolt antud juhiseid.

50. Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja leidis, et kostja poolt teostatud töö vastas

lepingutingimustele. Kostja on teostanud kliendi poolt soovitud töö ning pärast teenuse

osutamist ja salongist lahkumist olid hageja juuksed terved. Tulemus vastas kliendi ootustele,

klient teostatud töö osas kostjale peale töö teostamist pretensioone ei esitanud. Kostja on

seisukohal, et hageja juuste kahjustus ei saanud tekkida kostja tegevuse tagajärjel. Kostja

vastuväidete kohaselt on hageja juuste kahjustused tekkinud kas seetõttu, et: (1) hageja

blondeeris pärast kostja juures käiku oma juukseid; või (2) hageja eiras kostja juuksuri poolt

antud soovitusi juuste hooldamiseks. Mõlemal juhul tugineb kostja väitele, et hageja juuste

kahjustused on tingitud hageja enda tegevusest.

51. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist

nõuda täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks

tulemust (VÕS § 115 lg 3). Kahju hüvitamise eelduseks on pooltevaheline võlasuhe,

võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kahju tekkimine ja

põhjuslik seos kahju ja rikutud kohustuse vahel.

52. Vaidlust pole selle üle, et pooled on sõlminud töövõtulepingu VÕS § 635 mõttes

iluteenuse (juuste blondeerimise) osutamiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks

isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja

põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine ja tellija põhikohustuseks

aga töö eest tasumine.

53. Nimetatud töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja töövõtjana saavutama teenuse

osutamisega kokkulepitud tulemuse ehk hageja juuste blondeerimise ning hageja kohustus

maksma selle eest tasu. Vaidlust pole selle üle, et hageja tellis kostjalt juuste blondeerimise

teenust. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja käis kostja juures juukseid blondeerimas

kahel korral: 27.03.2019 ja 30.04.2019. Vaidlust pole selle üle, et hiljemalt 17.06.2019 kui

hageja pöördus juuksur H Hi poole, oli hageja juuksed oluliselt kahjustatud. Vaidlus seisneb

selles kas hageja juuste kahjustus tekkis kostja juuksuri tegevuse tagajärjel ning kui jah, siis

kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju

54. Seega vaidlus seisnes selles kas kostja poolt teostatud töö – juuste blondeerimine - vastab

lepingutingimustele.

55. VÕS § 641 lg 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2

kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja

kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda

vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS 641 lg p 2

kohaldamisel tuleb kontrollida: 1) sobivust tellija silmaspeetud kasutusviisiks, 2) sobivust

tavaliseks kasutusviisiks ja 3) kvaliteeti. Töö lepingutingimustele vastavuse osas otsustades

tuleb hinnata selle sobivust otstarbeks, milleks tellija tööd vajas, kui töövõtja sellisest

spetsiifilisest kasutussoovist teadis. Kui töövõtulepingu sõlmimisel ei avaldata töövõtjale töö

spetsiifilist kasutusviisi, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda sellise

töö tavalisest kasutusviisist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi,

Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne III, lk 69).

56. Kohus leiab, et kuigi pooled ei ole konkreetselt kokku leppinud kostja poolt teostatava töö

omaduses, kuid tulenevalt kostja poolt osutatava iluteenuse iseloomust tulenevalt on selge, et

hageja poolt kostjalt tellitud blondeerimisteenuse tulemuseks pidi olema heledamad juuksed,

mis on terved, tugevad ja ilusad ja mis massiliselt ei katke. Kohus leiab, et kostja teadis või

pidi vähemasti teadma, et hageja ei soovi, et tema juuksed peale blondeerimist massiliselt

murduvad; ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele

juuste blondeerimisel. Oluline on ka asjaolu, et kostja opereerib professionaalset ilusalongi,

mis pakub blondeerimise teenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seega pidi kostja

oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kontrollima, kas hageja juhised (juuste

blondeerimine) on hageja juustele sobilik.

57. Hageja väidab, et kahjustused hageja juustele said tekkida vaid kostja tegevuse tõttu, sest

hageja pole ise oma juukseid kahjustanud. Samuti pole hageja eiranud talle kostja juuksuri

poolt antud juhiseid.

58. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on kasutanud ebaõigeid töövõtteid.

59. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad K P, H H ja ekspert R P on kinnitanud, et

blondeerimise protseduur viidi kostja poolt läbi õigesti ning liiga tugevat vesinikku ei ole

kasutatud.

60. Tunnistaja K P poolt 12.11.2020 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt

blondeeris ta hageja juukseid 6% vesinikuga esimesel korral ja kasutas blondeerimisel

Olaplexi. Esimesel korral oli kõigi juuste mõjuaeg 50 minutit. Teisel korral kasutas tunnistaja

nõrgemat vesinikku, sest kuu aega varem oli alles blondeeritud. Blondeeris 3% vesinikuga,

mis blondeerija puhul on siiski kõige optimaalsemalt nõrgem ja ammoniaagi vaba Kevin

Murphy oma. Teisel korral hoidis vesinikku peas maksimaalselt 40 minutit. Pärast teist

blondeerimist juuste pesemisel juuksed tundusid normaalsed, veidi kuivemad, kõige kuivem

oli pealmine kiht (dtl 208-211).

61. Tunnistaja H H on 26.11.2020 toimunud istungil andnud ütluseid, et sama tulemuse

saavutamiseks nagu on näha fotol nr 3 oleks tunnistaja ise ka kõigepealt blondeerinud 6%

vesikuga ja seejärel 3% vesinikuga. See, et kahe blondeerimise vahele jäi 1,5 kuud on ok. Kui

juhtub, et juuksur kasutab liiga tugevat blondeerimisvedelikku või kui liiga kaua hoiab peas,

siis värvi peast maha pesemisel see juus venib ja sellest saab aru. Kui klient juukseid

korralikult hooldab, siis on kõik ok (dtl 253).

62. Kohus määras käesolevas asjas ekspertiisi läbi viima R Pi. Ekspert R Pi poolt 23.04.2021

koostatud ekspertiisiaktis on ekspert vastanud küsimusele milliseid protseduure ning milliste

toodetega (sh millises kanguses toodetega) tuleks juukseid töödelda, et saavutada blond

tulemus juukseid oluliselt rikkumata järgmiselt: Vesiniku ja blondeerija valik sõltub alati ja

ainult juukse olukorrast. Kui võtta arvesse hageja ütlusi ja ka juuksuri ütlusi juuste

seisukorrast, mida hinnati heaks. Ja võttes arvesse, et juuksuril oli põhjus arvata, et kliendi

eelnev blond värv on välja kasvanud, oleksin teinud samuti 6% vesinikuga esimesel korral ja

siis kavandanud saavutatud tulemusele tuginedes edasise tegevusplaani. Et saada korduvalt

mitme aasta jooksul poevärviga värvitud juuksest tumedat pigmenti kätte, isegi kui seal all on

kunagi olnud blond ajalugu, oleks suht mõttetu kasutada blondeerijat nõrgemat kui 6%. See

oleks lihtsalt liiga jõuetu. (dtl 321).

63. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt hageja juuksed katkesid kukla pealt ja ei katkenud

pealmise juuksed (dtl 56-58). Samas ekspert R P on oma 23.04.2021 koostatud

ekspertiisiaktis vastuseks küsimusele kas üleblondeerimisega saavad kahjustada pigem

pealmised või alumised juuksed vastanud, et kahjustada saavad pigem õrnad juuksed, kus

puudub juuksesäsi, nimelt näoäärsed ja need mis saavad kõige rohkem kuumtöötlust, päikest,

tuult ja muid keskkonna kahjustusi ehk pealael asuvad juuksed (dtl 320-333). Tunnistaja A K

on 12.11.2020 kohtuistungil andnud ütluseid, et vähem saavad kahjustada alumised juuksed,

sest alumised juuksed on tugevamad (dtl 194-207).

64. Tunnistajad K P, H H, A K ja ekspert R P on leidnud, et niivõrd ulatuslik kahjustus nagu

hageja juustel oli, pidanuks ilmnema koheselt salongis, äärmisel juhul peale 1-2 kodust

juuksepesu.

65. Ekspert R P on oma 23.04.2021 koostatud ekspertiisiaktis vastanud küsimusele millal

peavad esimesed blondeerimise tagajärjel tekkivad kahjustused olema nähtavad, et

blondeerimise kõrvalmõju on kuivus ja rabedus, et seda on kohe tunda. Ekspert R P on

vastanud küsimusele kui kaua võib blondeerimiskahjustuste ilmnemine aega võtta, et reeglina

ilmnevad kahjustused ikka väga ruttu maksimaalselt paari pesu jooksul ehk nädal-kaks.

Ekspert R P on vastanud küsimusele kas juhul, kui juuksur oleks kasutanud valet blondeerijat

ja juukseid nn ületöödelnud, oleks see juuksurile juukseid pestes olnud aru saada? Milles see

oleks väljendunud? Vastanud järgmisel: Kui juuksur oleks kasutanud liiga tugevat vesiniku ja

hoidnud üleaja oleks ta näinud tulemust kohe pesukohas. Nimelt oleks juuksed kas katkenud

või hakanud venima ja olnud selline nätsjas-sültjas mass. Seda oleks ka klient märganud kui

juuksur kuivatab juukseid. Ekspert R P on ekspertiisiakti vastanud küsimusele millal peavad

esimesed blondeerimise tagajärjel tekkivad kahjustused olema nähtavad järgmiselt:

Blondeerimise kõrvalmõju on kuivus ja rabedus. Seda on kohe tunda. Kui kasutatakse kaitseid

nagu näiteks olaplex saab seda vältida. Kui klient ei kasuta õigeid tooteid kodus ilmnevad

kahjustused peale paari pesu kodus. Kuna blondeerides viiakse juukse ph väga aluseliseks-

keskmiselt tõuseb ph 10,8ni. Loomulik juus on 5,25. Kui on kodus valed tooted, siis iga pesu

tulemusena lähevad juuksed tagasi vee mõjul aluselisse keskkonda. Selle tulemusena

ilmnevad kahjustused õige kiiresti (dtl 320-333).

66. Tunnistaja A K on kohtuistungil andnud ütluseid, et juuksur näeb juba kraanikausi juures

pestes kui see juus on nii üle töödeldud. Ta hakkab venima nagu see sama püksikumm (dtl

203). Tunnistaja H H ütluste kohaselt juhul kui juuksur kasutab liiga tugevat

blondeerimisvedelikku või kui liiga kaua hoiab seda peas, siis üldjuhul värvi maha võttes see

juus venib ja läheb kohe katki (dtl 253). Tunnistaja L P ütluste kohaselt sellise kahju puhul

nagu hagejal oleks see pidanud salongi nähtav olema. Klient ei oleks saanud rahulolevana

salongist lahkuda nende juustega, mis oleks olnud nii tugeva töötluse järel (dtl 213).

67. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud hagivastuses olevatelt fotodelt 1 ja 2, samuti fotolt

3 nähtub, et kostja on teostanud hageja poolt soovitud töö ning hageja juuksed on terved (dtl

66-68). Vaidlust pole selle üle, et pärast 2 blondeerimist tulemus vastas hageja ootustele,

hageja teostatud töö osas kostjale peale töö teostamist pretensioone ei esitanud.

68. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja kasutas õigeid töövõtteid

blondeerides hageja juukseid esimesel korral 6%lise vedeliku ja teisel korral 3%lise

vedelikuga. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kui kostja

tegevuse tulemuseks oleks olnud niivõrd ulatuslik kahjustus nagu hageja juustel oli, siis

pidanuks see ilmnema koheselt salongis, äärmisel juhul peale 1-2 kodust juuksepesu. Samuti

on leidnud tõendamist eelnimetatud tõenditega, et kui kostja oleks kasutanud hageja juustel

valesid töövõtted (nn üleblondeerinud), siis oleks pidanud kahjustused ilmena hageja

peamistel juustel, mis on kõige nõrgemad, mitte hageja kuklas olevatel juustel, nagu nähtub

kohtule esitatud fotodest.

69. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei ole selgitanud enne blondeerimisprotsessi algust

korrektselt välja hageja juuste nö „ajalugu“ ehk seda, millisel viisil ning millal on hageja

juukseid varasemalt töödeldud ning ruttas blondi tulemuse saavutamiseks blondeerimisega

liiga kiiresti.

70. Hageja M S on 26.11.2020 kohtuistungil vande all andnud ütluseid, et juuksur ei küsinud,

mis aastal tal olid juuksed eelnevalt blondid. Tal puudus tegelikult info selle kohta mis aastal

hageja oli blond (dtl 230).Tunnistaja K P poolt 12.11.2020 kohtuistungil antud ütluste

kohaselt hageja selgitas talle, et tema arvates olid ta juuksed blondist osast välja kasvanud, ta

ei küsinud hageja käest, millal hageja oma juuksed viimati blondeeris (dtl 208)

71. Ekspert R Pi 23.04.2021 koostatud ekspertiisiaktis on ekspert vastanud küsimusele

milliseid asjaolusid kliendi juuste kohta peab juuksur enne blondeerimise protsessi välja

selgitama järgmiselt: Mis on eelnevalt tema juustega tehtud. Mida pikemad on juuksed, seda

rohkem infot on vaja koguda. Mis värvidega on värvitud, kas on kunagi oldud blond, kui agar

isevärvija klient on olnud. Milline on kodune hooldusrutiin, nii toodete näol kui ka elektriliste

abivahendite näol. Ekspert on vastanud küsimusele, et kui selgub, et kliendi juuksed on

varasemalt olnud blondeeritud, kas juuksur peab täpsustama, millal viimane blondeerimine

toimus, et juuksur peab seda täpsustama. See on oluline info, et teada kuhu maani on

kasvanud blond osa, et oleks teada milliseid vesinikke valida blondeerimisel. Ja millise osani

juustes (sõltuvalt kuhu maani on vana blond osa kasvanud) jõudes peab muutuma

ettevaatlikumaks (dtl 321-322),

72. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt hageja väitega, et juuksur peab enne blondeerimise

protsessi välja selgitama, millal on viimane blondeerimine läbi viidud, see on oluline selleks,

et millist vesinikku blondeerimisel kasutada. Samuti nõustub kohus eeltoodust tulenevalt

hageja väitega, et kostja ei ole välja selgitanud, millal on hageja juust blondeerimine aset

leindnud.

73. Samas asjaolu, et kostja ei ole täpselt välja selgitanud, millal hageja on oma juukseid

blondeerinud, ei ole mõjutanud hageja juuste katkemist. Nimelt on R P oma ekspertiisis

leidnud, et kui juuste katkemine oleks olnud seoses hageja poolt varasema juuste

blondeerimisega, siis sellisel juhul vale blondeerijat kasutades tekiks murdumine sealt kus oli

eelnevalt blond. Nimelt pidanuks sellisel juhul katkemine olema juuste nn välja kasvanud

osas, mis hageja enda kinnitusel pidanuks olema vähemalt 1 kuni 2 aastat. Murdumise

väljakasv on aga maksimaalselt 3-6 kuud (dtl 330-331). Tunnistaja H H on 26.11.2020

kohtuistungil vande alla andnud ütluseid, et kui hageja 17. juuni tema salongi tuli, siis ta nägi,

et hageja juukseid olid väga erineva pikkusega ja talle tundus, et juuksed olid murdunud.

Hageja juuksed oli hästi kuivad ja kahused. Juuste väljakasv oli umbes 1,5 cm. Juuksed

kasvavad umbes 1 cm kuus. Kui klient on 2017 blond olnud ja 2019 tuleb blondeerima, on tal

umbes 20 cm väljakasvanud, siis hakkavad juuksed murduma 22 cm pärast, mitte kuklast. Sel

juhul oleks pidanud hakkama katkema kaugemalt (dtl 245-259). Seega ei oma käesoleval

asjas tähtsust, millal hageja varasemalt juukseid blondeeris, kuna kahjustus ei tekkinud hageja

juust väljakasvu kohale, mis pidi olema umbes 20 cm pealaest. Lisaks on 01.04.2022.a

istungil ekspert R P kinnitanud, et juuksur on teinud kõike, mida ta saanuks teha arvestades

kliendi enda väidet, et ta oli paar aastat tagasi blond (dtl 423).

74. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei ole hagejale piisavalt selgitanud, millisel

viisil peab hageja oma juukseid hooldama ning milliseid tooteid tuleb kasutada. Näiteks ei

selgitatud hagejale, et peale blondeerimist muutub juuste pH ning seetõttu tuleb kasutada

hoopis teistsuguseid hooldustooteid.

75. Hageja M S on 26.11.2020 kohtuistungil vande all andnud ütluseid, et hageja ostis juuksur

Ki enda käest peale esimest blondeerimise protseduuri Olaplexi, nr 3. koduseks kasutamiseks.

Kasutas seda vastavalt juhistele ja soovitustele, et õhtul paneb peale rätikukuivadesse ja

hommikul peseb maha, samuti maskitas juukseid (dtl 230.) Tunnistaja K P poolt 12.11.2020

antud ütluste kohaselt soovitas ta nii pärast esimest kui teist blondeerimist hageja kodust

Olaplexi hooldust, pesta juukseid šampooniga, teha maski, mis toidaks ja hoiaks juukseid, et

annaks tagasi neid, mis on välja viidud ning seejärel kasutada siluvat palsamit. Juuksur

soovitas mitte kuumtöödelda juukseid ja kuivatada võimalusel juukseid õhu käes. Mitte

sirgendada ega lokitada. Vajadusel kui on mingi üritus, kus on vaja ja tahtmine lokki, siis

kasutada kuumakaitset. Vajadusel peale pesu soovitasin otstele ka õli(dtl 211-212).

76. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja etteheitega, et kostja ei ole talle piisavalt

selgitanud, millisel viisil ta peab pärast blondeerimist oma juukseid hooldama ja milliseid

tooteid kasutama. Juuksur K P on hagejale selgitanud, et hageja peab kindlasti kasutama

Olaplexi. Hageja on küll kinnitanud kohtule, et ta on Olaplexi kasutanud, kuid nagu nähtub

ekspert R P ekspertarvamusest, siis puudub kinnitus, et hageja oleks Olaplexi kasutanud.

77. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et kostja oleks

hagejale teenuse osutamisel- juuste blondeerimisel- teinud vigu, mis on toonud kaasa hageja

juuste katkemise. Seega ei vastuta kostja hageja juuste katkemise eest.

78. Seega lähtudes tunnistaja H H ütlustest, R Pi eksperthinnangust ning ja ekspert R P poolt

01.04.2022.a kohtuistungil antud ütlustest on kõige usutavam, et hageja juustele tekkinud

kahju võib olla põhjustatud seoses vale hooldusega (märgade juuste sirgendamine,

patsikummid, föönitamine, valed hooldusvahednid jms), seoses juuste varasema värvimisega

poevärviga, stressiga jms.

79. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja poolt teostatud töö – hageja juust

blondeerimine- vastas VÕS § 641 lg 1 tähenduses lepingutingimustele, siis ei vastuta kostja

hageja juuste kahjustamisega seotud varalise ja mittevaralise kahju eest ning hagejale

tekkinud varalist ja mittevaralist kahju kohus käesolevas otsuses ei analüüsi ja selle

tõendamiseks kohtule esitatud tõendeid ei hinda.

80. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

81. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

82. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

83. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik