2-21-15922/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15922

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT

S.A. vastu hüvitisenõudes

Tsiviilasja hind

347,42 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048),

lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul

Kostja Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (KRS

0000056844, Poola Vabariik)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks kahjuhüvitis

250,00 eurot, seisuga 06.07.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 52,11 eurot ja

sissenõudmiskulu 40,00 eurot, kokku 342,11 eurot.

3. Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks viivis alates

07.07.2022 põhisummalt 250,00 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. kanda.

6. Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks

menetluskulu 75,00 eurot.

7. Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (75,00 eurot) viivis alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

2(6)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

637 lg 2¹ kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Käesoleva

kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt oli M. K. (reisija) kinnitatud broneering nr XXX 16.10.2019

lennule XXX ja XXX Tallinnast Austriasse (Viin) vahepeatusega Poolas (Varssavi). Esimene

lend XXX hilines 21 minutit ja maandus Poolas 7.11, mistõttu jäi reisija kell 7.20 väljunud

jätkulennust maha. Reisija pidi sihtpunkti jõudma 08.45, kuid jõudis alles 13.35. Reisija

saatis 27.11.2019 nõudekirja hüvitise saamiseks. Kostja vastas, et lennu hilinemise

põhjustasid ilmastikutingimused ja keeldus hüvitise maksmisest.

2. Reisija loovutas 18.02.2020 oma nõude hagejale. 01.04.2020 ja 03.09.2020 saatis hageja

kostjale uuesti nõudekirja hilinemise põhjuste kohta tõendite saamiseks. Kostja hagejale

tõendit ei esitanud. Hageja hinnangul ei olnud ilmastikutingimused erandlikud ja

hilinemisesse panustas ka asjaolu, et lennuk ei väljunud õigeaegselt, vaid 2-13 minutit

planeeritust hiljem.

3. Hageja palub kostjalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 alusel välja

mõista hüvitis summas 250,00 eurot; perioodi 28.11.2019 kuni 11.10.2021 eest viivis 37,42

eurot ja sissenõudmiskulud 40,00 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt

põhivõlgnevuselt 250,00 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

12.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 250,00

eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks tagatiseta. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Viivitus oli põhjustatud

erakorralistest asjaoludest, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusse

kõik mõistlikud meetmed.

5. Kostja võttis omaks asjaolud, et reisijal oli broneering hagis nimetatud lendudele, esimene

lend hilines, mistõttu ei jõudnud reisija jätkulennule ja reisija jõudis sihtpunkti kl 13.25.

Kostja väitel oli lennu hilinemise põhjuseks vastutuul 20KTS-knots, mis ületas hooaja

keskmist, mille alusel lennu arvutuslik aeg arvutatakse. Keskmine lennuaeg sellel marsruudil

on 1 t 27 min, kuid lend kestis 1 t 41 min.

6. Lennuaeg arvutati eelmisel päeval selliselt, et hilinemise korral on ettenähtud minimaalne

ümberistumisaeg 30 minutit. Kui nimetatut ilmastikutingimust ei oleks olnud, siis oleks

reisijal olnud piisavalt aega jätkulennule minekuks. Reisijal on õigus lendu valida ja otsustada

on kas ta valib lennu, mille ümberistumisaeg on täpselt minimaalne.

3(6)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi ja menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses.

8. Kohus menetleb lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Kohus võib

lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate

dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale

kättetoimetamisel (TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-

16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

9. Vaidluse

põhisisu

on

selles,

kas

erakorraliste

asjaoludena

tuleb

käsitleda

ilmastikutingimust (vastutuult) ning selles, kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud

meetmed, et vältida hilinemist.

10. Kohus täitis 29.04.2022 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 178-179).

11. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. M. K. (reisija) oli kinnitatud broneering nr nr XXX

16.10.2019 lennule XXX ja XXX Tallinnast Austriasse vahepeatusega Poolas (tl 8). Esimene

lend XXX hilines 21 minutit ja maandus Poolas 7.11 (tl 12 ja 13). Reisija jäi kell 7.20

väljunud jätkulennust maha. Reisija pidi sihtpunkti jõudma 08.45, kuid jõudis alles 13.35.

Reisija saatis 27.11.2019 nõudekirja hüvitise saamiseks. Kostja vastas, et lennu hilinemise

põhjustasid ilmastikutingimused ja keeldus hüvitise maksmisest (tl 16). Reisija loovutas

18.02.2020 oma nõude hagejale (tl 23-24). 01.04.2020 ja 03.09.2020 saatis hageja kostjale

uuesti nõudekirja hilinemise põhjuste kohta tõendite saamiseks. Kostja hagejale tõendit ei

esitanud.

12. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg

1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad

dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine

on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise

kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse

võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1).

Reisijad on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama

kostja vastu kahjunõude.

13. Hageja tugineb hüvitise nõude puhul Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004 (määrus).

Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi

territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele

lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a)

ja (2)(a)). Lennu hilinemise korral on reisijatel õigus saada kuni 1500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul hüvitist, kui lend hilineb kaks tundi või rohkem (määruse 261/2004 art

6(1)(2)). Hüvitise suurus kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul on 250 eurot

(määruse 261/2004 art 7(1)(a)). Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta

4(6)

suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud

vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art

5(3), Euroopa Kohtu lahend ühendatud kohtuasjades C-402/07 and C-432/07, resolutsiooni

p 2). Kostja võttis omaks, et reisijal oli broneering kostja opereeritavale lennule, esimene

lend hilines, mistõttu jõudis reisija lõppsihtkohta enam kui 3 tunnise hilinemisega (hageja

väitel 13.35, kostja väitel 13.25). Seega on lennu hilinemisest tuleneva hüvituse välja

nõudmise eeldused täidetud.

14. Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3)

tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt

(Euroopa Kohus C‑315/15, punkt 22). Erakorraliste asjaolude mitteammendav nimekiri on

toodud määruse põhjenduspunktis 14 (Euroopa Kohus C-12/11, p 27). Määruse põhjendus-

punkti kohaselt võivad sellised erakorralised asjaolud esineda eelkõige asjaomase lennu

tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja

toimimist (määruse 261/2004 põhjenduspunkt 14).

15. Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab

kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja

rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või

pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte

suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohus, C-501/17,

punkt 31). Seega võib kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et lennu

hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu ning tema käsutuses olnud personali, seadmeid,

töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu

hilinemist. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas

erakorraline asjaolu ning tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi

vahendeid kasutades võttis ta kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennu hilinemist.

16. Kohus on seisukohal, et kostja poolt välja toodud asjaolu ei ole käsitletav määruse nr

261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses erakorralise asjaoluna. Kostjale oli enne lennu XXX

toimumist eelteave võimaliku vastutuule osas. Kostja vastuse kohaselt esitati lennuplaan

15.10.2019 ning selleks hetkeks olid teada tuuleolud 16.10 kuupäevaks (tl 129-130). Seega

on tõendatud, et kostjal oli eelteave ilmastikutingimuste osas, mis võimaldanuks tal võtta

ennetavaid meetmeid ning ilmastikuolud ei olnud kostja jaoks üllatuslikud ega ootamatud.

Kohus nõustub kostjaga, et ilmastikuolud (tuul) võivad olla ettenägematud. Kuid need ei ole

erandlikud asjaolud. Vastavalt oli kostjale lennu XXX võimalik hilinemine ettenähtav.

Eeltoodut arvesse võttes ei ole tegemist Määruse art 5 lg 3 alusel erakorralise asjaoluga, mis

vabastaks kostja hüvitise maksmise kohustusest.

17. Reisija hilines 1369 kilomeetri kaugusel asuvasse lõppsihtkohta jõudmisega ja ei oma

seejuures tähtsust kumma (esimene või jätkulend) lennu hilinemine reisijate sihtkohta

jõudmise viibimise põhjustas. Hageja on esile toonud, et kostjale oli ettenähtav reisija

võimalik mahajäämine jätkulennust XXX, kuivõrd kostja müüs lennupileti lühikese

ümberistumisajaga, s.o 30 minutit (lennu Tallinn – Varssavi maandumise ja Varssavi – Viin

lennu väljumise vahe oli 30 minutit). Lennuettevõtjal peab olema selline ajavaru, et jätkulend

saaks toimuda. Kui aga lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest

järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki määruses sätestatud vajalikke meetmeid tarvitusele.

Kostjale pidi olema ettenähtav, et reisija võib jääda XXX lennu hilinemise ja/või lühikese

ümberistumisaja tõttu maha jätkulennust XXX. Jätkulennust mahajäämise vältimine on

kostjale ennetatav ning on kostja tegeliku kontrolli all. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja

tõendanud, et võttis kasutusele kõik meetmed.

5(6)

18. Seega kuulub reisijale hüvitamisele 250,00 eurot. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis

kuulub 250,00 eurot hüvitamisele hagejale.

19. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest (VÕS § 113 lg 2). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

(TsMS § 367).

20. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Reisija teavitas kostjat lennu hilinemisest

tulenevast nõudest 250,00 eurot 27.11.2019. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt

viivist alates 28.11.2019. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses,

on põhjendatud kostjalt välja mõista reisija osas viivis perioodi 28.11.2019 kuni 06.07.2022

eest (952 päeva) summas 52,11 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee). Kuna nõue

on loovutatud hagejale, siis kuulub viivis väljamõistmisele hagejale. Alates 07.07.2022 tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude 250,00 euro täitmiseni.

21. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40,00 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot reisija kasuks kostjalt välja

mõista. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 40,00 eurot hüvitamisele hagejale.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 250,00 eurot, seisuga 06.07.2022

sissenõutavaks muutunud viivis 52,11 eurot ja sissenõudmiskulu 40,00 eurot, kokku 342,11

eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 07.07.2022 põhisummalt

250,00 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

23. Hageja esitas taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks tagatiseta. Kohus

rahuldab taotluse ja tunnistab asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ilma seaduses

ettenähtud tagatiseta (TsMS § 405 lg 1 p 10).

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

25. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 75,00 eurot. Kohus

andis 29.04.2022 määrusega pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja

27.06.2022 (tl 178-179). Hageja nimetatud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud ei

ole. Hageja ei ole ka hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et esitab menetluskulude nimekirja kohtumenetluse jooksul.

6(6)

26. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukuluks on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Menetluses tasutud riigilõivu kulu 75,00

eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele riigilõiv summas 75,00 eurot.

27. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75,00

eurot, so menetluses tasutud riigilõiv.

28. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt 75,00 eurot tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik