2-22-9231/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-22-9231

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-22-9231 Tsiviilasi

M. K. ja K. A. avaldused abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad:

1. M. K. (sünniaeg xxxxxxxxxx. a; Eesti isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:);

2. K. A. (sünniaeg xxxxxxxxxx. a; Eesti isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:)

Ärakuulamise aeg 07.07.2022. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. K. ja K. A. avaldused.

2. Lubada M. K. (xxxxxxx kodanik, sünniaeg xxxxxxxxxx. a, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. A. (xxxxxxx kodanik, sünniaeg xxxxxxxxxx. a, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx) abielluda Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.

3. Kohtu luba kehtib kuus kuud.

4. Menetluskulud jätta avaldajate kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

5. Toimetada määrus avaldajatele kätte.

6. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega avaldajatele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. A. ja M. K. esitasid 21.06.2022. a Tartu Maakohtule avaldused, milles taotlevad, et kohus annaks neile loa ilma abieluvõimetõendita Eestis abielluda. Avalduste kohaselt on mõlemad avaldajad xxxxxxx kodanikud. Avaldajad on elanud koos juba 12 aastat ja neil on ühine laps O. K. . Avaldajad soovivad abielu registreerida Eestis seoses sõjaolukorraga nende kodumaal xxxxxxx.

2. Kohus võttis K. A. avalduse menetlusse 05.07.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22- 9231. M. K. avalduse võttis kohus menetlusse 05.07.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2- 22-9225. Viimase määrusega liitis kohus avaldused ühte menetlusse, jättes liidetud tsiviilasja numbriks 2-22-9231.

3. 07.07.2022. a kohtuistungil kuulas kohus avaldajad K. A. ja M. K. ära. Avaldajad jäid kohtule esitatud avalduste juurde ja taotlesid, et kohus annaks neile loa Eestis abiellumiseks.

K. A. avaldas, et tuli Eestisse selle 6. aprillil 2022. a seose sõjaolukorraga xxxxxxx. xxxxxxx elas xxxxxxx. Elukoht Eestis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Töötab Eestis õmblejana. K. A. sõnul on ta olnud abielus V. A. , aga kinnitas, et see abielu lahutati kohtu poolt 2010 või 2011. aastal. Tal on kaks last. Endise abikaasaga tütar A. A. ja praeguse elukaaslase M. K. poeg O. K. . M. on elanud koos alates 2011. aastast. Seoses sõjaolukorraga kodumaal soovivad nad M. abielluda, et dokumendid oleks korras. Neil on M. ühine laps ja nad on pikka aega koos elanud ning soovivad kooselu ametlikuks teha.

M. K. avaldas, et tema tuli koos elukaaslase K. A. ja lastega Eestisse 6. aprillil 2022. a. Tema Eestis hetkel ei tööta ja on töötukassas arvel. Augustist loodab saada tööle samasse firmasse, kus elukaaslane töötab. M. K. ütles, et tema abielus ei ole olnud ja rohkem lapsi peale K. A. ühise poja, O. K. , tal ei ole. M. K. kinnitas, et soovib oma lapse ema ja pikaaegse elukaaslase K. A. abielluda, et kooselu ametlikuks teha ja dokumendid korda saada.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et K. A. ja M. K. avaldused on võimalik rahuldada. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukohavõi kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukohavõi kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Osundatud paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja K. A. on xxxxxxx kodanik, sündinud xxxxxxxxxx.a. K. A. on xxxxxxxxxx. a antud Eestis ajutine kaitse ja väljastatud Eestis elamiseks elamisluba nr xxxxxxxxxx/xx tähtajaga kuni xxxxxxxxxx. a. Teine avaldaja M. K. on samuti xxxxxxx kodanik, sündinud xxxxxxxxxx. a. M. K. on ka xxxxxxxxxx. a antud Eestis ajutine kaitse ja väljastatud Eestis elamiseks elamisluba nr xxxxxxxxx tähtajaga kuni xxxxxxxxxx. a. K. A. ja

M. K. on ühine laps O. K. , kes on sündinud xxxxxxxxxx. a. Avaldajad tulid Eestisse 6.

aprillil 2022. a seoses sõjaolukorraga nende kodakondsusriigis xxxxxxx. Abieluvõimetõendit avaldajatel xxxxxxx saada ei ole võimalik. Kohtu ärakuulamisel kinnitasid mõlemad avaldajad, et nad praegu abielus ei ole ning ei esine seaduse järgi takistusi abiellumiseks. K. A. sõnul on olnud ta varasemalt abielus V. A. , kuid ta kinnitas, et abielu lahutati kohtu poolt aastal 2010 või 2011. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel võib Eestis kehtiva perekonnaseaduse § 10 järgi abielu kehtetuks tunnistada või mille esinemisel on sama seaduse § 11 järgi abielu tühine.

K. A. ja M. K. kinnitasid kohtuistungil, et abielu sõlmimise eesmärk on pikaaegse kooselu ametlikuks tegemine. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et avaldused on võimalik rahuldada ja anda avaldajatele luba Eestis abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus asja menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avaldustelt tasutud riigilõivud, mis jäävad avaldajate kanda. Muid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Isikule abiellumiseks loa andmise määrusega ei kitsendata ühegi isiku õigusi ning seaduses ei ole ette nähtud määruskaebuse esitamise õigust sellise määruse peale. Seega ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Tulenevalt TsMS §-st 478 lg-st 4 kuulub kohtumäärus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus selle kättetoimetamisega avaldajatele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik