2-21-137794/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

07. juuli 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-137794 Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmine Tsiviilasi M Pa hagi D P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M Pa (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: G Pa (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: D P (isikukood xxx; elukoht xxx) RESOLUTSIOON:

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-21-137794 asja arutamine.

2. Jätta läbi vaatamata M Pa hagi D P vastu elatise nõudes.

3. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on M Pa hagi D P vastu elatise nõudes. Kohus 06.04.2022 kohtumäärusega peatas menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2- 22-3558.

06.07.2022 teavitas hageja kohut, et kuna hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-22-3558 kompromissi lapse elukoha määramise osas ja elukoht on xxx linnas, siis võtab hageja hagiavalduse alaealisele lapsele elatisraha nõudes tagasi.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg-st 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg

4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Kohtu hinnangul on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud, s.o pooled on sõlminud tsiviilasjas nr 2-22-3558 kompromisslepingu ja hageja võttis käesolevas menetluses hagi tagasi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, tuleb menetlus käesolevas asjas uuendada ning jätkata menetlust sealt, kus see pooleli jäi.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbivaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi TsMS §

168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuar 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks see põhjusel, et hagejaks on alaealine laps, kellel puuduvad igakuised sissetulekud. Osundatud põhjusel peab kohus põhjendatuks menetluskulude poolte enda kanda jätmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik kohtunik