2-20-4732/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-4732

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4732

Tsiviilasi

Agrigroup Est OÜ hagi Agrochema Eesti OÜ vastu

Altmonte

Kaubandus

AS

(pankrotis)

pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Agrigroup Est OÜ (registrikood 10399782)

Hageja lepinguline esindaja K.L.

Kostja Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat V.K.

Kohtuistungi toimumise aeg

1. märts 2022. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tunnustada Argigroup Eest OÜ nõuet summas 256 022,80 eurot Altmonte Kaubandus

AS (pankrotis) pankrotimenetluses teise järjekoha nõudena.

3. Jätta menetluskulud Agrochema Eesti OÜ kanda.

4. Määrata Argigroup Eest OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista

Agrochema Eesti OÜ-lt välja Argigroup Eest OÜ kasuks 3240 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Agrigroup Est OÜ (hageja) esitas 26.03.2020 Tartu Maakohtule hagi Agrochema Eesti OÜ

(kostja) vastu nõude summas 259 922,80 eurot tunnustamiseks Altmonte Kaubandus AS

(pankrotis) pankrotimenetluses teise järjekoha nõudena. Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda ja mõista välja viivise menetluskuludelt.

2. Hagiavalduse kohaselt 28.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja

Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) (edaspidi nimetatud ka pankrotivõlgnik) pankrot ning

pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Vastav teade avaldati 28.10.2019 Ametlikes

Teadaannetes, kus mh märgiti, et võlausaldajad peavad oma nõuded esitama kahe kuu jooksul

arvates Ametlikes Teadaannetes pankrotiteate avaldamise kuupäevast. 12.11.2019 esitas

hageja pankrotipessa nõudeavalduse koos nõuet tõendavate dokumentidega. Seega oli avaldus

esitatud tähtaegselt. 02.03.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue ja nõude

rahuldamisjärk vaidlustati kostja poolt. Nimetatud põhjusel ja panrotiseaduse (PankrS) § 106

lg 1 alusel esitab hageja kostja vastu hagiavalduse nõude ja selle rahuldamisjärgu

tunnustamiseks.

3. Hageja nõuded pankrotivõlgniku vastu põhinevad XXX ja pankrotivõlgniku vahel (endise

ärinimega XXX) sõlmitud laenulepingutel, millest tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded loovutati

hagejale. Hageja märgib, et pankrotivõlgnik ei täitnud ühtegi laenulepingut ei osaliselt ega

täielikult. Sel põhjusel esitas hageja pankrotipessa ka viivisnõude. Allpool on toodud nõude

aluseks olevad laenulepingud, nendest tulenevad põhi-ja intressinõuded ning põhivõlalt

arvestatud viivis kuni pankrotivõlgniku pankroti välja kuulutamise päevani, s.o viimane

viivise arvutamise päev on 27.10.2019.

1) 31.05.2018 laenuleping nr XXX. Nimetatud lepingu alusel toimus tegelikkuses teistest

õigussuhetest tuleneva võla ümbervormistamine laenuks. Laenulepingu juurde kuulub

samast kuupäevast tasaarvestuse akt, millega pankrotivõlgnik ja XXX tasaarvestasid

vastastikkused nõuded, mille tulemusel jäi E.A. i nõude summaks 28 557,20 eurot e

laenulepingu järgne summa. Kokku lepitud intress oli 10287,70 eurot, tagastamise

tähtaeg 31.05.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e

kokku 8510,04 eurot.

2) 05.06.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 23 000 eurot, kokku lepitud intress oli

8280 eurot, tagastamise tähtaeg 05.06.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 6624 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

05.06.2018.

3) 08.06.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 1430 eurot ning kokku lepitud

intress oli 514,80 eurot, tagastamise tähtaeg 08.06.2019, viivis 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 403,26 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

08.06.2018.

4) 26.06.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 1700 eurot, kokku lepitud intress oli 612

eurot, tagastamise tähtaeg 26.06.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 418,20 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

26.06.2018.

5) 21.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 1200 eurot ning kokku lepitud

intress oli 432 eurot, tagastamise tähtaeg 21.08.2019, viivis 0,2% tagastamata summalt

päevas e kokku 163,20 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 21.08.2018.

6) 22.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 17 000 eurot ning kokku lepitud

intress oli 6120 eurot, tagastamise tähtaeg 22.08.2019, viivis 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 2244 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

22.08.2018.

7) 24.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 5000 eurot, kokku lepitud intress oli 1800

eurot, tagastamise tähtaeg 24.08.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 640 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

2.08.2018.

8) 29.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 700 eurot, kokku lepitud intress oli 252

eurot, tagastamise tähtaeg 29.08.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 82,60 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

29.08.2018.

9) 31.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 17 600 eurot, kokku lepitud intress oli

6336 eurot, tagastamise tähtaeg 31.08.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 2006,40 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

31.08.2018.

10) 11.09.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 10 000 eurot, kokku lepitud intress oli

3600 eurot, tagastamise tähtaeg 11.09.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 920 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

11.09.2018.

11) 26.10.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 15 000 eurot, kokku lepitud intress oli

4950 eurot, tagastamise tähtaeg 26.09.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e 930 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 26.10.2018.

12) 28.12.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 14 800 eurot, kokku lepitud intress oli

4025,60 eurot, tagastamise tähtaeg 30.09.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2%

tagastamata summalt päevas e kokku 828,80 eurot. Maksekorraldused (3 erinevat

makset) raha üleandmise kohta tehti 28.12.2018.

13) 03.01.2019 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 6500 eurot ning kokku lepitud

intress oli 1720 eurot, tagastamise tähtaeg 30.09.2019. Kokku lepingut viivis oli 0,2%

tagastamata summalt päevas e kokku 351 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise

kohta tehti 03.01.2019.

14) 04.01.2019 laenuleping nr XXX. Laenu anti 32 000 eurot, kokku lepitud intress oli

612 eurot, tagastamise tähtaeg 26.06.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata

summalt päevas e kokku 7872 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

04.01.2019.

15) 24.01.2019 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 3000 eurot ning kokku lepitud

intress oli 738 eurot, tagastamise tähtpäev 30.09.2019. Kokku lepitud viivis oli s 0,2%

tagastamata summalt päevas e 162 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti

24.01.2019.

4. Eeltoodu põhjal on hagejal nõue pankrotivõlgniku vastu põhiosas 177 487,20 eurot, intresside

osas 50 280,10 eurot ja viiviste osas 32 155,50, kõik kokku 259 922,80 eurot. 08.02.2019

sõlmitud lepinguga loovutas E.A. kõik ülaltoodud laenulepingutest tulenevad nõuded

hagejale. Hageja palub nõuet summas 259 922,80 eurot.

5. Antud juhul ei ole vaidlust selles osas, et hagiavalduse lisaks olevatel maksekorraldustel

näidatud maksed on ka reaalsuses teostatud ning maksekorraldustel näidatud maksete

teostamist ei ole kostja ka vaidlustanud. Küll on aga kostja asunud väitma, et

maksekorraldustel näidatud maksetega ei ole antud laenu, vaid on tehtud kandeid mingitel

muudel alustel. Samas ei ole kostja tõendanud ega selgitanud, millistel muudel alustel

väidetavalt siis kandeid teostatud on.

6. Kostja on ka väitnud seda, et hageja eesmärgiks on panna kokku ja esitada nõue Altmonte

Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetlusse selleks, et nimetatud pankrotimenetlust oma

nõudega juhtida. Ka antud väide on täielikult tõendamata ja alusetu. Kostja ei ole esitanud

mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks väidetav hageja poolne pankrotimenetluse juhtimine.

Hageja kinnitab, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevate häältega võtnud vastu mitte

ühtegi sisuliselt pankrotimenetlust või pankrotihaldurit suunavat otsust ning seda ei ole teinud

hagejale teadaolevalt ka toimkonna liikmed. Seega jääb arusaamatuks, miks peaks kostja

hinnangul hageja esitama pankrotimenetlusse nõude, mida tegelikult ei eksisteeri ning

kandma pikaajaliste kohtuvaidluste kulutusi täiesti alusetult.

7. Menetluses koostatud ekspertiisiakti osas märgib hageja, et eksperdiarvamusest nähtub

selgelt, et „esitatud võrdlusmaterjali põhjal laenulepingute valmistamise aja kohta (kas 2018

või 2019 aastal) arvamust anda ei ole võimalik“. Samuti on ekspert märkinud, lepingud on

„väga tõenäoliselt samaaegselt välja trükitud ja seejärel kõik koos allkirjastatud“, kuid väide

„väga tõenäoline“ ei tähenda, et seda ka tegelikkuses tehtud oleks. Hageja märgib ka, et isegi

juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et lepingud ei ole koostatud igal lepingus märgitud

kuupäeval, siis ei tähenda see seda, et laenu ei ole antud. Vastupidiselt – hagiavaldusele

lisatud maksekorraldused tõendavad selgelt seda, et laenusuhe on poolte vahel olnud ning

laenu on maksekorralduste alusel antud.

Kostja seisukohad

8. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ülekannete näol oleks tõepoolest tegu

laenu andmisega Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis). Samavõrd võib olla tegu ka hoopis

E.A. või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või

finantsmanipulatsiooniga.

9. Kostja hinnangul väidetavalt laenulepingute alusel tehtud ülekannete põhjal ei saa teha

järeldust, et tegu on laenu andmisega E.A. võlgnikule. Samavõrd võib olla tegu E.A poolt

hoopis laenu tagastamisega või R.P. seotud kolmanda isiku kohustuste täitmisega või ka

varjatud kasumieraldisega. Seda, et tegu võib olla varjatud kasumieraldisega või hoopis laenu

tagastamisega (mitte laenu andmisega), toetab asjaolu, et R.P. ise on kinnitanud oma

selgitustes, et võlgniku majandustegevus lõppes 2018. aastal. Laenu, eriti korduvat, antakse

äriühingute vahel ikkagi majandustegevuse tarbeks, mitte lihtsalt niisama. R.P. füüsilise

isikuna omas kontrolli mõlema äriühingu üle. Väärib rõhutamist, et R.P. on asunud võlgniku

majandustegevuse andmeid pankrotihalduri eest varjama, valetades, et raamatupidamise on

ära võtnud uurimisorganid pankrotimenetluse käigus.

10. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja poolt XX.XX.XXXX tsiviilasjas nr XXX esitatud

nõudeavaldus tugines hageja poolt omandatud E.A. 08.02.2019 nõude loovutamise lepingule

ja A.S. -lt omandatud 08.02.2018 nõude loovutamise lepingule. E.O. nõude loovutamise

lepingust tulenev nõue oli 309 566,06 eurot ja A.C.S. nõude loovutamise lepingust tulenev

nõue oli 157 670 eurot, kokku palus hageja tunnustada võlgniku pankrotimenetluses nõuet

summas 467 236,06 eurot. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja tunnustada nõuet summas 259

922,80. Hageja on loobunud täielikult A.S. omandatud nõude osas kohtusse pöördumisest

08.02.2018 nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõudest. A.S. juhatuse liige on

K.K. , R.P. XXX ja XXX on hageja.

Eeltoodust järeldub, et R.P. seotud isikud on esitanud pankrotihaldurile esialgu nõude, mida

nad ilmselgelt ei suuda põhjendada ja mille katteks puuduvad tõendid. Ka see kinnitab

koosmõjus R.P. isikust ja tegevusest tulenevat kostja seisukohta, et R.P. seotud äriühingute

nõuded tuleb a priori lugeda ebausaldusväärseks.

11. E.A. ja võlgnik olid R.P. ja tema elukaaslase kontrolli all, kusjuures äriühingute juhtimisega

tegeleb R.P. R.P. kontrolli all olevates äriühingutes vormistati dokumente süsteemselt

tagantjärele. Tagantjärele vormistatu dokumente ei saa lugeda usaldusväärseteks.

Hageja, E.A. (laenuandja) ja võlgnik kuulusid nõudeavalduse aluseks olevate laenulepingute

vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi. Hageja on XXX, olles E.A. aktsionär

käesoleva ajani ja võlgniku aktsionär kuni 23.04.2019. E.A. juhatuse liige on võlgniku

juhatuse liikme R.P. XXX K.K. ja nõukogu esimees R.P. XXX R.P. Võlgniku juhatuse liige

R.P. oli ka ise kuni XX.XX.XXXX E.A. nõukogu liige. Hageja juhatuse liikmed on samuti

K.K. ja R.P. E.A. tegutseb samal aadressil, kus võlgnik, st XXX. Võlgniku juhatuse liige

kinnitas eelmises lauses väidetut XX.XX.XXXX läbiotsimise käigus uurijale, et võlgniku,

hageja ja E.A. kasutavad samu tööruume. R.P. sõnade kohaselt on tema töö seotud järgmiste

ettevõtetega: võlgnik, hageja, E.A., A.L.O. ja A.O.

E.A. endise juhatuse liikme (kuni 13.05.2019) P.R. sõnade kohaselt kuulub E.A. kontserni,

mille tegevust juhib võlgniku juhatuse liige R.P. R.P. juhib ka E.A. tegevust. Hageja XXX

R.N. sõnade kohaselt hageja juhatuse liige on K.K. aga reaalselt juhib nii hagejat kui

võlgnikku R.P. M.T. , hageja XXX sõnade kohaselt on tema ülesanne laenulepingute kirjalik

vormistamine. Temale antakse nimekiri väljastatud laenudest ja nende andmete alusel

vormistab M.T. laenulepingud. Grupisisesed laenulepingud vormistatakse hiljem, teisisõnu

tagantjärgi. K.K. sõnade kohaselt hageja, E.A. ja võlgniku igapäevase tegevusega on

volitatud tegelema tema XXX R.P. K.K. kinnitas, et tema igapäevaselt tehingute tegemisega

ei tegele ja nende mahtu ei tea. Laenulepingud koostavad assistendid, raamatupidajad või siis

R.P.

Kokkuvõtlikult saab väita, et võlgniku ja E.A. näol on tegu R.P. kontrolli all olnud

äriühingutega, mida R.P. on kahtlustuste kohaselt kasutanud ulatuslike kuritegude

toimepanemisel.

12. Asjaolu, et laenuna hageja poolt vaadeldavad ülekanded ei ole tegelikult laenud, kinnitab ka

asjaolu, et E.A. poolt antud laenud võlgnikule ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele

tingimustele, st intressiga on manipuleeritud. Laenulepingutes on eranditult kõikides intressi

määraks 36% aastas. Sellises suuruses intress laenu andmisel ei vasta sedalaadi tehingu

tavapärastele tingimustele. Taoline intress võiks olla omane SMS laenudele.

13. Hageja nõudeavaldus baseerub E.A. ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutel, mille kohta

on esitatud ka laenu ülekandmist tõendavad maksekorraldused. Kostja on seisukohal, et

hageja nõudeavalduses näidatud laenulepingud ei tõenda tegelikult pooltevahelist laenusuhet.

Kostja on seisukohal, et E.A. ja võlgniku vaheline laenusuhe ei ole läbipaistev. Ei ole

välistatud, et tegemist oli hoopis laenu tagasimaksmisega mitte laenu andmisega või muude

rahaliste manipulatsioonidega.

Võlgniku 2017 bilansis on kajastatud laenunõudeid summas 1 479 765 eurot, sh summas 1

410 875 selliseid nõudeid, mille kohta audiitor on kirjutanud, et nende laekumise kohta ei

saanud ta piisavalt kindlust, mistõttu ta ei saanud teha järeldust, kas muu informatsioon selle

asjaoluga seoses on väärkajastatud või mitte. Nõudeid teiste samasse konsolideerimisgruppi

kuuluvate ettevõtjate vastu on summas 1 041 352 eurot. See võib hõlmata nõudeid

(LAENUNDJA) vastu. R. „Nõuded ostjate vastu“ kajastuvad nõuded seotud ettevõtete vastu

summas 18 869 eurot. R. „Laenunõuded“ kajastuvad laenunõuded seotud ettevõtete vastu

summas 1 183 965 eurot. Need numbrid ei nähtu lisast 13 „Seotud osapooled“. Kui vaadata

ainult lisa 13 esimest tabelit saldod seotud osapooltega rühmade lõikes, siis nähtub, et teiste

samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjatega on nõuete saldo 1 041 352 eurot,

samas kohustuste saldo 782 848. Altmonte Kaubandus AS-il oli õigus saada

konsolideerimisgrupi ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda. Sellises

olukorras ei anna konsolideerimisgrupi ettevõtted reeglina välja laenusid ettevõttele, kellele

nad võlgu on, vaid tasuvad nõuete eest. On tõenäoline, et pangakontolt 2018. laenu andmisena

nähtuvad ülekanded on tegelikult hoopis tasumised muude nõuete eest.

Lisa 13 tabelis 2 seotud osapoolte kohta käivate laenude kohta ei ole märgitud, et Altmonte

Kaubandus

AS

(pankrotis)

oleks

2017.

saanud

laenusid

teistelt

samasse

konsolideerimisgruppi kuuluvatelt ettevõtetelt. 2017. aruanne näitab hoopis laenude andmist

teistele kontserni ettevõtetele, 631 374 euro suurune laen on antud, tagasi on saadud laenu

summas 270 784, järelikult 2017 lõpu seisuga olid kontserni ettevõtted Altmonte Kaubandus

AS-ile (pankrotis) võlgu 360 590 eurot. Seega tõenäoliselt on 2018. E.A. poolt tehtud

pangaülekanded vähemalt osaliselt hoopis saadud laenu tagastamine Altmonte Kaubandus

AS-ile (pankrotis), mitte laenude andmine. Ka E.A. 2017. majandusaasta aruandest nähtub, et

ollakse võlgu kontserni ettevõtetele summas 31 537 eurot (lisa 13, saldod seotud

osapooltega).

Kostja on seisukohal, et laenu andmine ei ole tõendatud, ka audiitor on märkinud, et aruanne

ei ole jälgitav ja seal võib olla kajastatud väärinformatsiooni.

14. Nii E.A. kui võlgniku suhtes on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt alustatud kriminaalasi

nr XXX. Kostjale teadaolevalt on kriminaalasjas nr XXX esitatud kahtlustus füüsilistele

isikutele, sealhulgas R.P, juriidilisele isikule Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) ja E.A.

Kriminaalasja kohtueelne menetlus on lõpule viidud ja materjalid antud menetlusosalistele

tutvumiseks. Võlgnikku ja R.P. kahtlustatakse karistusseadustiku § 201 lg 3 kvalifitseeritud

kuriteos, so omastamise, valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara

ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises suures ulatuses ja grupi poolt.

Kostja juhib tähelepanu, et kriminaalasja nr XXX raames on R.P. esitatud kahtlustus kokku

kahes episoodis, 655 526,40 eurot ja 97 106,16 eurot. Kostjale teadaolevalt on kriminaalasja

nr XXX menetlus toimumas käesoleval ajal Tartu Maakohtus.

15. Käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtuekspertiisiga (XX.XX.XXXX ekspertiisiakt nr XXX)

on kostja kahtlused saanud kinnitust. Nimelt on eksperdid, uurides ekspertidele esitatud

asjakohaste laenulepingute originaale, leidnud alljärgevat. Ekspertiisiks esitatud dokumente

uuriti visuaalselt, stereomikroskoobi XXX abil erinevatel suurendustel ja kasutades

dokumendiuuringute eriseadet videospektraalvõrdlejat XXX, mis võimaldab uurida

dokumente

erinevates

optilistes

tingimustes.

Tooneri

uurimiseks

kasutati

magnetvisualiseerijat Mag2 ning survejälgede uurimiseks ja esiletoomiseks kasutati

elektrostaatilist uurimisseadet XXX. Ekspertiisiks esitatud laenulepingud on valmistatud

värvainena mittemagnetilist toonerit kasutava väljundseadmega (nt laserprinteriga) A4

formaadis valgetele kirjapaberitele. Kõik lepingud on allkirjastatud P.R. ja R.P. nimelt

käsitsi. Dokumentidel on vasakus servas neli köitmisauku ja kõigil lehtedel on paremas

ülanurgas hariliku pliiatsiga tsiviiltoimiku leheküljenumbrid (167-181). Vastavalt kaaskirjale

tlk 166 on need dokumendid esitatud hageja poolt originaaldokumentidena 08.10.2020.

Lepingud on vormistuselt, teksti paigutuselt ja teksti sõnastuselt kokkulangevad, erinedes vaid

punktide 2.1, 2.2 ja 2.4 poolest. Lepingute kuupäevad kuuluvad ajavahemikku 31.05.2018 –

24.01.2019. Uurides laenulepingute käsitsi kirjutatud allkirju erinevates optilistes tingimustes

tuvastati, et kõigil laenulepingutel on P.R. nimelt allkirjad kirjutatud optilistelt omadustelt

samaliigilise sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga) ja R.P. nimelt allkirjad

samuti

optilistelt

omadustelt

samaliigilise

sinise

värvainega

kirjutusvahendiga

(pastapliiatsiga), v.a laenulepingul XXX kus R.P. nimelt allkiri on musta värvainega

kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga). Samaliigilise värvainega kirjutusvahend on kas sama

kirjutusvahend või teine, kuid sama värvaine koostisega kirjutusvahend. Vaidlustatud

lepingute paberid on paberi värvuse, paberimassi jaotuse, paberikiudude iseloomu ja

paberivõrgu mustri alusel samaliigilised kirjapaberid. Paberite samaliigilisus tähendab, et

need paberid võivad kuuluda samale tootjale, samasse partiisse või pärineda samast pakist.

Dokumentide trükiteksti uurimisel tuvastati, et kõik lepingud on valmistatud värvainena

mittemagnetilist musta toonerit kasutava väljundseadmega. Dokumentidel esinevad

kokkulangevad individuaalsed trükiseadme tunnused. Kirjeldatud defektid iseloomustavad

trükiseadme tehnilist seisukorda mingil ajahetkel või ajavahemikus ja olenevad seadme

kasutamise intensiivsusest. Pikema aja jooksul defektide konfiguratsioon ja intensiivsus

tavaliselt progresseerub, kuni seadme hoolduse käigus defektide tekkepõhjused kõrvaldatakse.

Uuritud lepingutel on defektide väljakujunemise aste samaväärne, mis on iseloomulik

samaaegselt väljatrükitud dokumentidele. Kuna lepingutel esinevad käsitsi kirjutatud kirjed

(allkirjad), siis uuriti dokumente elektrostaatilise uurimisseadmega tuvastamaks kirjutamisest

tekkivaid survejälgi dokumentidel. Tuvastati, et laenulepingutel esineb mitmeid P.R. ja R.P.

nimelt allkirjade survejälgi (vt akti lisa 1 pilt 4 märgistatud punasega), mis on kokkulangevad

laenulepingutel olevate allkirjadega (vt akti lisa 1 pildid 5, 6 märgistatud punasega).

Üheteistkümnel dokumendil on survejäljena talletunud allkirjakujutised pärit kuupäevaliselt

varajasema dokumendi pealt (vt tabel 1 kollasega märgistatud read). See tähendab, et hilisema

kuupäevaga dokumendi peal on allkirjastatud sellest dokumendist varajasema kuupäevaga

dokument, mis on võimatu juhul, kui dokumendid allkirjastatakse nendel näidatud

kuupäevadel. Varasema kuupäevaga dokumendi allkirja survejoone leidumine hilisema

kuupäevaga dokumendil tõendab, et vähemalt üks kahest ei ole allkirjastatud dokumendil

märgitud kuupäeval. Võttes kokku tabeli andmed saab järeldada, et allkirjastamisel asetsesid

väljatrükitud

dokumendid

ebakorrapärases

järjestuses

teineteise

peal.

Eelnevad

uuringutulemused näitavad, et kõik vaidlustatud lepingud on välja trükitud sama seadmega

samaliigilisele paberile, väljatrükkidel on samad, seadme tehnilist seisukorda teatud ajahetkel

iseloomustavad individuaalsed tunnused. Dokumente on allkirjastatud teineteise peal

ebakorrapärases järjestuses kasutades enamasti samaliigilise värvainega kirjutusvahendit, (v.a

laenulepingul XXX allkiri R.P. nimelt). Üheteistkümnel laenulepingul viieteistkümnest on

varajasema kuupäevaga dokument allkirjastatud hilisema kuupäevaga dokumendi peal, mis

näitab, et dokumente ei ole allkirjastatud kuupäevalises järjestuses. Sellest tulenevalt on väga

tõenäoline, et need dokumendid on valmistatud samaaegselt. Eksperdid on vastanud kohtu

esitatud küsimusele: Laenulepingud numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on väga tõenäoliselt samaaegselt

välja trükitud ja seejärel kõik koos allkirjastatud.

16. Kostja leiab, et on menetluses tõendanud, et R.P. ei ole esitanud Altomonte Kaubandus AS

(pankrotis) pankrotihaldurile vandeadvokaat Olev Kuklasele vaatamata mitmekordsetele

nõuetele

ja

meeldetuletustele

Altmonte

Kaubandus

AS

(pankrotis)

raamatupidamisdokumente. Selliselt ei ole tegelikkuses tõendamist leidnud, et peale

XX.XX.XXXX läbiotsimist oleks pankrotivõlgnik Altmonte Kaubandus AS üldse tegutsenud

2018. ja 2019. aastal, sh sõlminud käesolevas hagiavalduses viidatud laenulepinguid. Kostja

hinnangul on tegemist tagantjärele koostatud laenulepingutega, Altmonte Kaubandus AS

(pankrotis) jaoks keerulisel 2018. aastal saadud makseid on kajastatud laenudena, tõenäoliselt

selleks, et suurendada oma mõjuvõimu juba 2018. aastal maksejõuetuna olnud Altmonte

Kaubandus AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses. Eelnimetatule viitavad ka nn laenulepingutes

kajastamist leidnud ebaharilikult kõrged intressimäär ja viivisemäär, mis on eriti kummaline,

arvestades hageja selgitust, et E.A. ning pankrotivõlgnik olid väga lähedased ettevõtted

(tegutsedes samal aadressil ja olles kontrollitud lähedase isikute kaudu.

17. Kokkuvõtlikult kostja arvates hinnates tõendeid kõigi tõendamise ja loogikareeglite järgi ning

elulise usutavuse aspektist, ei saa ka objektiivsele erapooletule vaatlejale, samuti kohtule, olla

hageja esitatud nõuevalduse tõendatud või tõenäolisem kui kostja oma. Vastupidi, kostja

argumendid ja esitatud tõendid on veenvalt kaalukamad ja seetõttu tuleb jätta hagi

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

20. Vaidlust ei ole selles, et XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja

Altmonte Kaubandus AS-i (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase.

Hageja on esitanud tähtaegselt võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse nõude summas

259 922,80 eurot tunnustamiseks teise järjekoha nõudena. 02.03.2020 toimus nõuete

kaitsmise koosolek, kus hageja nõue ja nõude rahuldamisjärk vaidlustati kostja (võlausaldaja)

poolt. Hageja on esitanud kohtule PankrS § 106 lg 1 (kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioonis)

kohase hagi nõude tunnustamiseks teise järjekoha nõudena nõudele vastu vaielnud

võlausaldaja vastu. Hagi on esitatud 26.03.2020, s.o PankrS § 106 lg 1 viimases lauses

sätestatud tähtaega järgides.

21. Hageja nõuded pankrotivõlgniku vastu põhinevad E.A. (laenuandja) ja pankrotivõlgniku

(laenusaaja, endise ärinimega A.C.A. ) vahel sõlmitud laenulepingutel, millest tulenevad põhi-

ja kõrvalnõuded loovutati hagejale. Hageja nõue koosneb põhivõlgnevusest, intressidest ja

viivistest.

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga laenuandja andma

laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §

396 lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel,

võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 397 lg 1

esimese lause järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

23. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja

§ 113 lg 1 järgi viivist.

24. Kohtule on esitatud tõendina XX.XX.XXXX kuupäeva kandev laenuleping nr XXX, mille

kohaselt E.A. andis võlgnikule laenu 28 577,20 eurot, ning sama kuupäeva kandev

tasaarvelduse akt nr XXX, millega tasaarveldati vastastikused nõuded ja kohustused

31.05.2018 seisuga summas 230 506,23 eurot ning lepiti kokku, et E.A. nõue võlgniku vastu

31.05.2018 seisuga summas 28 577,15 eurot vormistatakse 31.05.2018 laenulepinguna.

25. Vaidlus puudub selles ning hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega on tõendatud, et E.A.

on teinud võlgnikule järgmised ülekanded kokku summas 148 930 eurot: 05.06.2018 summas

23 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 08.06.2018 summas 1430 eurot,

selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 26.06.2018 summas 1700 eurot, selgitusse märgitud

„antud laen XXX“; 21.08.2018 summas 1200 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“;

22.08.2018 summas 17 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 24.08.2018

summas 5000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 29.08.2018 summas 700 eurot,

selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 31.08.2018 summas 17 600 eurot, selgitusse märgitud

„antud laen XXX“; 11.09.2018 summas 10 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“;

26.10.2018 summas 15 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 28.12.2018 kolme

ülekandega kokku summas 14 800 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 03.01.2019

summas 6500 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 04.01.2019 summas 32 000

eurot, selgitusse märgitud „Antud laen XXX“; 24.01.2019 summas 3000 eurot, selgitusse

märgitud „laenu tagastus“. Kohtule on esitatud tõendina ka ülekannetega samasid

kuupäevasid kandvad laenulepingud, numbritega vastavalt XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Ülekannete selgitused, välja

arvatud 24.09.2019 ülekande puhul, viitavad kohtu hinnangul samal kuupäeval laenu

andmisele.

26. 08.02.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas E.A. kõik ülaltoodud

laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale.

27. 02.03.2021 määruse alusel on laenulepingute suhtes läbi viidud dokumendiekspertiis.

Eksperdiarvamuse kohaselt uuringutulemused näitavad, et kõik vaidlustatud lepingud on välja

trükitud sama seadmega samaliigilisele paberile, väljatrükkidel on samad, seadme tehnilist

seisukorda teatud ajahetkel iseloomustavad individuaalsed tunnused. Dokumente on

allkirjastatud teineteise peal ebakorrapärases järjestuses kasutades enamasti samaliigilise

värvainega kirjutusvahendit (v.a laenulepingul XXX allkiri R.P. nimelt). Üheteistkümnel

laenulepingul viieteistkümnest on varajasema kuupäevaga dokument allkirjastatud hilisema

kuupäevaga dokumendi peal, mis näitab, et dokumente ei ole allkirjastatud kuupäevalises

järjestuses. Sellest tulenevalt on väga tõenäoline, et need dokumendid on valmistatud

samaaegselt, kuid kas see on toimunud 2018. või 2019. aastal, esitatud võrdlusmaterjali põhjal

tuvastada ei ole võimalik.

28. Kohus loeb eksperdiarvamusega tõendatuks, et laenulepingud on allkirjastatud samaaegselt, st

mitte laenulepingutes näidatud ajal. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, et dokument on

allkirjastatud hiljem, mitte laenulepingus näidatud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista

lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus

tsiviilasjas nr XXX, p 15 ja seal viidatud lahendid). Kostja on esitanud kohtule tõendina

hageja raamatupidaja M.T. tunnistajana ülekuulamise protokolli, milles ta selgitas, et

tavaliselt sõlmitigi grupisisesed lepingud varasemalt suuliselt ja kirjalikult vormistati hiljem.

Seega oli grupisiseste laenulepingute hilisem vormistamine tavapärane.

29. Laenulepingu nr XXX aluseks oleva tasaarvestuse osas ei ole kostja selgeid vastuväiteid

esitanud. Kostja vastuväited on puudutanud tehtud ülekandeid, mille osas hageja ei ole kostja

hinnangul tõendanud, et tegemist oli laenu andmisega, ning kostja arvates võib tegu olla ka

E.A. või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või

finantsmanipulatsiooniga. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid,

mis annaks alust sellisele seisukohale asuda. Kostja esile toodud põhjendused selle kohta,

kuidas E.A. ja võlgnik kuulusid laenulepingute vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi

ja olid mõlemad R.P. kontrolli all, hageja on loobunud A.S. omandatud nõude osas kohtusse

pöördumisest, grupisiseseid laenulepinguid vormistati süsteemselt tagantjärele, lepingus

kokkulepitud intressimäär ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, võlgniku

2017. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul õigus saada konsolideerimisgrupi

ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda, R.P. on ise kinnitanud, et võlgniku

majandustegevus lõppes 2018. aastal, R.P. ei ole esitanud pankrotihaldurile küsitud

raamatupidamisdokumente ning lepingupoolte ja R.P. suhtes on alustatud kriminaalasi, ei

võimalda kohtu hinnangul teha järeldust, et tegemist ei olnud laenu andmisega. Ülekannete

selgitused (välja arvatud 24.01.2019 ülekanne) ning kirjalikud laenulepingud, kuigi need ei

ole allkirjastatud laenulepingutes näidatud ajal, kinnitavad, et tegemist oli just laenu

andmisega.

30. Arvestades et laenulepingu nr XXX alusel laenu ülekandmise kohta on esitatud

maksekorraldus, mille selgitusse on märgitud „laenu tagastus“, ei ole nimetatud laenulepingu

alusel laenu üleandmine kohtu hinnangul tõendatud. Kohus loeb hageja põhinõude tõendatuks

174 487,20 euro ulatuses (177 487,20 eurot – 3000 eurot). Nimetatud laenulepingu alusel on

hageja arvestanud intressi 738 eurot ja viivist 162 eurot. Hageja nõuete arvutuskäigu osas ei

ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega intresside osas on hageja nõue põhjendatud 49 542,10

euro ulatuses (50 280,10 eurot - 738 eurot) ja viivise osas 31 993,50 euro ulatuses (32 155,50

eurot - 162 eurot). Kokku on hageja nõue põhjendatud seega 256 022,80 euro ulatuses.

31. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, mistõttu kuulub tema nõue PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi

rahuldamisele teise järjekoha nõudena ehk muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena.

Menetluskulud

32. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (nõue jääb tunnustamata 1,5% ulatuses), asjaolu et hagi

osalisel rahuldamata jätmisel ei arvesta kohus kostja põhjendusi selle kohta, miks kostja

hinnangul ei olnud tegemist laenu andmisega, hagi osaline rahuldamata jätmine ei olnud

seotud kostja taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemustega ning riigilõivu suurus ei

sõltunud esitatud nõude suurusest, peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud TsMS §

163 lg 1, 169 lg 3 alusel kostja kanda.

33. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust

summas 300 eurot ning õigusabikuludest summas 4040 eurot. Hagejale osutati õigusabi 30

tundi ja 50 minutit hinnaga 120 eurot tunnis ja (alates 2022) 5 tundi ja 30 minutit hinnaga

140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summad, kuna hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist).

Hageja õigusabikulud koosnevad järgnevast: 06.03.2020 - 26.03.2020 hagiavalduse projekti

koostamine (tõendite läbitöötamine, iga lepingu alusel nõude suuruse väljaarvutamine, e-

kirjavahetus kliendiga täiendavate tõendite saamiseks ning nende läbitöötamine) 14 tundi ja

30 minutit; 16.04.2020 - 23.04.2020 kostja 15.04.2020 hagivastuse ja sellele lisatud

tõenditega tutvumine ja läbitöötamine, nõupidamised kliendiga 3 tundi ja 30 minutit;

06.10.2020 - 08.10.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine, suhtlus kliendiga, kohtuistungil

osalemine, kliendi instrueerimine dokumentide edastamiseks, kaaskirja projekti koostamine 9

tundi ja 15 minutit; 08.12.2020 kostja 18.11.2020 taotluse läbi töötamine, kohtupraktika

analüüs, kirjaliku seisukoha vormistamine ja edastamine kohtule 3 tundi ja 35 minutit;

28.02.2022 - 01.03.2022 kohtuistungiks ette valmistamine 2 tundi; 01.03.2022 kohtuistungil

osalemine 1 tund; 17-18.03.2022 kohtukõne teeside koostamine 2 tundi ja 30 minutit.

34. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning hageja on tasunud riigilõivu seadusega

ettenähtud ulatuses. Seega riigilõivu osas on hageja menetluskulud põhjendatud. Kohus leiab,

et hageja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud osaliselt

(TsMS § 175 lg 1). Arvestades kohtule esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite sisu ja

mahtu, on kohtu hinnangul ülepaisutatud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega

seotud ajakulu kokku 14 tundi ja 30 minutit. Kuigi nõue tuleneb 15 laenulepingust, ei saanud

hagiavaldusele

lisatud

tõendite

läbitöötamine

ja

kõrvalnõuete

arvestamine

(viivisekalkulaatorit kasutades) olla sedavõrd ajamahukas. Kohus loeb hagiavalduse

koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 6 tunni ulatuses. Samuti on kohtu hinnangul

ülemäärane 07.10.2020 kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungil osalemise ja

dokumentide (laenulepingute originaalid) esitamisega seotud ajakulu 9 tundi ja 15 minutit,

mille kohus loeb kohtuistungi kestust ja kostja esitatud vastuväiteid ja tõendeid arvestades

põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses

ülejäänud toimingutega on kohtu hinnangul asja keerukust ja mahtu ning tehtud

menetlustoiminguid arvestades põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus

hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 23 tunni ja 35 minuti

ulatuses, sh 18 tundi ja 5 minutit hinnaga 120 eurot tunnis ja 5 tundi ja 30 minutit hinnaga 140

eurot tunnis. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot ega 140 eurot (mõlemad ilma

käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase teenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 3240 eurot (300 eurot + 2170 eurot + 770 eurot).

35. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik