2-21-123682/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-21-123682

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-123682 Tsiviilasi

M. M. hagi V. M. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx); Hageja seaduslik esindaja: N. - T. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post:); Kostja:

V. M.

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 09.05.2022. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. M. hagi V. M. vastu elatise nõudes.

2. Mõista V. M. M. M. kasuks välja elatis 190 eurot kuus alates 01.10.2021. a kuni M.

M. täisealiseks saamiseni.

3. Kohustada V. M. kandma temalt M. M. kasuks välja mõistetud elatis M. M. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

N. - T. M. esitas alaealise lapse M. M. nimel kohtule V. M. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja V. M. alaealise hageja M. M. isa, kes lapse ülalpidamises ei osale. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.10.2021. a 192 eurot kuus. Hageja esindaja selgitab täiendavalt, et kuigi kostja väidab, et tema pole laste isa, siis tehtud on isadustest, mis kinnitab, et kostja on laste isa. Hageja esindajal kostjaga kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu. 09.05.2022. a kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja esindaja selgitas täiendavalt, et ta ei tööta ja on kodune väiksema lapsega. Koos lastetoetustega on tema sissetulek ca 600 euro kuus. Elab isale kuuluvas majas koos isa ja lastega. Eelmisel aastal maksis kostja lastele elatist kokku 400 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas kirjalikus vastuses, et nõuab isadustesti. Alles siis, kui isadus on tuvastatud, siis on ta nõus maksma elatist.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et M. M. hagi V. M. vastu elatise nõudes on põhjendatud. Kostja on esitanud hagile vastuväite põhjusel, et tema ei ole lapse isa ja nõuab isadustesti tegemist. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud isaduse vaidlustamise korda. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule esitanud (vastu)hagi isaduse vaidlustamiseks. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja M. M. ema on N. - T. M. ja isa V. M. . Vaidlust ei ole selle üle, et laps elab ema juures. Kostja elab lapsest eraldi ja lapsele elatist ei maksa. Hageja nõuab kostjalt elatist summas 190 eurot alates 01.10.2021. a. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei maksa regulaarselt elatist. Seega on hageja õigustatud kostjalt elatist nõudma. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.2020. a kuni 31.12.2021. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega 2021. aastal oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada.

Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on kohaldatav ka alates 01.01.2022. a kehtivate PKS §-de 101 ja 102 alusel alaealiste laste elatise nõuet lahendades ja kui hageja nõuab kostjalt PKS § 101 sätete alusel arvutatud elatist, siis ei pea hageja enda vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt elatist summas 190 eurot kuus, mis on väiksem kui enne 01.01.2022. a kehtinud miinimumelatise summa kui ka alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja sellises ulatuses elatist nõudes tõendada lapse vajaduste katmiseks tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole elatise suurusele vastuväiteid esitanud ega ole tõendanud mingi sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks anda alust elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses, kui hageja seda nõuab. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot kuus alates 01.10.2021. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise hageja arvelduskontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik