3-22-403/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-403

Haldusasi

X

kaebus

Sotsiaalkindlustusameti

28.01.2022

vaideotsuse nr 5-2-3/2856-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määruse

haldusasjas nr 3-22-403 resolutsiooni p 1 peale.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja saata

kohtuasi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 09.12.2021 ühistaotluse

töövõime hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

2. SKA tuvastas 29.12.2021 otsusega nr P26O-2021-100803 X-l raske puude raskusastme, sest

tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

3. X esitas SKA 29.12.2021 otsuse peale vaide, mille SKA jättis 28.01.2022 vaideotsusega nr

5.2-3/2856-2 rahuldamata.

X ei ole peamiselt rahul nägemispuude raskusastme tuvastamata jätmisega.

Töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse kohaselt esinevad X-l piirangud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel. Nende piirangute tõttu tuvastati X-l raske puude raskusaste.

Ekspertarst ei tuvastanud X-l piiranguid suhtlemise (nägemine, keel ja kõne), käeliste tegevuste,

3-22-403

2(4)

teadvusel püsimise ja enesehoolduse võtmetegevustes, mistõttu neis valdkondades ei ole alust

tuvastada puude raskusastet.

Vaidemenetluses täiendava ekspertarvamuse andnud ekspertart leidis, et X-l on psüühikahäire,

mille tõttu on tuvastatud raske vaimne puue. X piirangud pole nii tõsised, et saaks tuvastada

sügava puude raskusastme. Kuulmislangus on kompenseeritud kuulmisabivahendi kasutamisega.

Nägemispuude tuvastamiseks ei ole alust, sest X-l on kaest põhjustatud nägemislangus, kuid see

on kirurgilise raviga korrigeeritav. Kui taotleja tervisehäireid saab ravida, tuleb tervisehäireid

hinnata ravi kasutamise kontekstis, sõltumata sellest, kas taotleja ravi kasutab või mitte.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 15.02.2022 kaebuse SKA 28.01.2022 vaideotsuse

tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et tal on lapseeast saati nägemispuue, kuid tema vaie jäeti

rahuldamata.

Kaebusele oli lisatud SKA 28.01.2022 vaideotsus ja väljavõte epikriisist, mille kohaselt käis

kaebaja 20.12.2021 silmaarsti vastuvõtul.

5. Halduskohus jättis 22.02.2022 määrusega kaebuse käiguta ja andis selle puuduste

kõrvaldamiseks 15 päeva, arvates määruse kättesaamisest.

Kohus selgitas, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleks esitada ka nõue tühistada SKA

29.12.2021 otsus ja kohustada SKA-d lahendama kaebaja 09.12.2021 avaldus uuesti. Kaebajal

tuli teatada, kas ta soovib kaebust nende nõuetega täiendada.

Samuti tuli kaebajal esitada täiendavad tõendid, mis lükkavad ümber SKA 29.12.2021 otsuse ja

28.01.2022 vaideotsuse järeldused, ning põhjendused, mille tõttu kaebaja peab nimetatud

otsuseid õigusvastaseks. Kaebajal tuli eelkõige ära näidata, et tema terviseandmeid arvestades on

kõnealuste haldusaktide järeldused vastuolus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle

alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 29.06.2016 määrusega nr 18 „Puude raskusastme

tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Seni kohtule

esitatud andmete põhjal ja arvestades, et kaebajal on tuvastatud raske puue, ei pidanud kohus

kaebuse eduväljavaateid kuigi suureks.

Kaebajal tuli ka teatada, kas ta soovib asja lahendamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses.

Halduskohus märkis, et kui kaebaja ei soovi menetluse jätkumist, on tal võimalik kaebusest

loobuda või jätta määrusele vastamata. Viimasel juhul tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

6. Halduskohus luges määruse kaebajale kättetoimetatuks 16.03.2022, kui kaebuses märgitud e-

posti aadressilt saadeti halduskohtule e-kiri sisuga „ma ei soovi seda“. See e-kiri oli vastus

halduskohtu 14.03.2022 e-kirjale, milles paluti saata halduskohtu menetlusposti aadressile

kinnitus halduskohtu 22.02.2022 määruse kättesaamise kohta ja hoiatati, et seda kohustust

rikkunud menetlusosalist võib kohus trahvida.

7. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 01.04.2022 määrusega (resolutsiooni p 1).

Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, sest kaebus ei vasta HKMS §-des 37–39

sätestatud nõuetele, kaebaja ei kõrvaldanud puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ning

puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja sai 22.02.2022 määruse kätte 16.03.2022. Seega

tuli puudused kõrvalda hiljemalt 31.03.2022. Kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse sisulisi puudusi,

nõue ei ole selge ning kaebuse põhjendused on puudulikud.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.05.2022 avalduse, milles on viidatud Tallinna

Halduskohtu 01.04.2022 määrusele haldusasjas nr 3-22-403 ja selgitatud, et kaebaja ei ole nõus

SKA otsusega, millega tal ei pikendatud nägemispuuet. Avaldus esitatakse ringkonnakohtule,

sest halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

3-22-403

3(4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Kaebaja 04.05.2022 avaldust saab käsitada määruskaebusena halduskohtu 01.04.2022

määruse peale.

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebusest saab järeldada kaebaja tahet, et halduskohus

menetleks tema 15.02.2022 kaebust. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu

01.04.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab

kaebaja tahet esitada vastav taotlus (HKMS § 2 lg 4). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

II

11. Kaebuse võib HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada siis, kui see ei vasta HKMS §-des

37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei kõrvalda kaebuse puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul

ning puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse tagastamine nimetatud alusel eeldab, et

halduskohus on kaebuse põhjendatult käiguta jätnud ning kaebaja ei ole kõrvaldanud puudust,

mis takistab asja läbivaatamist.

12. Halduskohus jättis kaebuse 22.02.2022 määrusega käiguta. Kaebaja ei kõrvaldanud selles

määruses nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 31.03.2022. Halduskohtu

hinnangul olid puudused nii olulised, et takistasid haldusasja läbivaatamist. Ringkonnakohus ei

nõustu selle seisukohaga.

13. Iseenesest selgitas halduskohus 22.02.2022 määruses õigesti, et vaideotsust ei saa

eraldiseisvalt vaidlustada, kui vaideotsus ei riiva kaebaja õigusi vaide esemeks olnud

haldusaktist või toimingust sõltumatult. Kuna kaebaja nõudis vaideotsuse, mitte SKA algse

haldusakti tühistamist, ei olnud ta esitanud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivat nõuet.

Kohus vaatab asja läbi kaebuses nõutud ulatuses ega saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole

esitatud (HKMS § 2 lg 3, § 41 lg 1 ls 2). Kohtul on samas kohustus aidata kaebajat kaebuse

eesmärgi saavutamiseks võimaliku ja asjakohase nõude formuleerimisel (HKMS § 2 lg 5).

Seega ei olnud iseenesest vale jätta kaebust tühistamisnõuete täpsustamiseks käiguta (HKMS §

120 lg 3).

Sobiva tühistamisnõude esitamata jätmine ei takistanud praegusel juhul siiski asja läbivaatamist

HKMS § 121 lg 1 p 2 mõistes. Kaebus on lakooniline, kuid sellest on koostoimes kaebusele

lisatud 28.01.2022 vaideotsuse ja 20.12.2021 epikriisiga arusaadav, millised on põhilised

faktilised asjaolud ja haldusorgani tegevus, millega kaebaja oma õiguste rikkumist seostab ning

millist eesmärki ta soovib kaebusega saavutada (vt HKMS § 38 lg 1 p-d 5–7): SKA jättis

kaebajal õigusvastaselt tuvastamata puude raskusastme seoses nägemispiiranguga ning selle

tõttu tuleb kaebaja õigusi piirav haldusakt selles osas tühistada. Sellises olukorras ei olnud

kaebuse nõue ebaselge ja nõudeid oli võimalik täpsustada edasise eelmenetluse käigus.

14. Halduskohus selgitas, et kaebajal on vaja esitada ka kohustamisnõue. Riigikohus on

selgitanud, et tühistamisnõudele ei ole kohustamisnõuet tingimata vaja lisada, kuna juhul, kui

kohus peaks tühistamisnõude rahuldama, on haldusorganil kohustus kaebaja taotlus uuesti

lahendada. Kohustamisnõude lisamine võiks olla vajalik juhul, kui on alust eeldada, et

haldusorgan võib jätta täitmata oma ülesande taotlus uuesti lahendada (21.10.2021 otsus nr 3-

20-367, p 21). Praeguses asjas puudub mõistlik alus arvata, et SKA jätaks 29.12.2021 otsuse

3-22-403

4(4)

tühistamise korral kaebaja 09.12.2021 taotluse uuesti lahendamata. Seega kohustamisnõude

lisamiseks ei olnud kaebuse käiguta jätmine vajalik.

15. Halduskohus pidas 22.02.2022 määruses puuduseks ka kaebuse ebapiisavat põhjendamist

ja tõendite esitamata jätmist. Ka need puudused ei takistanud praegusel juhul asja läbivaatamist.

Kaebuses tuleb märkida tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (HKMS § 38 lg 1 p 8).

Üldreegli järgi on igal menetlusosalisel kohtumenetluses kohustus tõendada oma väiteid

(HKMS § 59 lg 1). Teisalt tuleb arvestada, et vaidlustatud haldusakti ja haldusmenetluses

kogutud dokumendid peab kohtu nõudel esitama vastustaja (HKMS § 122 lg 2 p 5) ning

vastustaja peab tõendama ka vaidlustatud haldusakti põhjendustes sisalduvaid väiteid (nt

Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16). Riigikohus on selgitanud, et arvestades

puude raskusastme tuvastamist taotleva isiku nõrgemat positsiooni ja vastustajatele antud

pädevust puude raskusastme tuvastamisel, on kohtumenetluses tõendamiskoormus SKA-l nt

juhul, kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et

piirangu raskusaste on väiksem (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 21 ja 26).

Praeguse vaidluse eripära arvestades ei pruugigi kaebajal olla tingimata vaja esitada

kohtumenetluses uusi tõendeid, vaid tema tahe võib olla suunatud ka sellele, et kohus

kontrolliks, kas vastustaja on teinud haldusmenetluses kogutud tõenditest õiged järeldused ning

kohaldanud vaidlusaluste haldusaktide aluseks olnud õigusakte õigesti (vrd kohtuliku kontrolli

ulatuse osas Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474). Kaebajal ei ole kohustust esitada

kaebuses õiguslikku analüüsi. Kaebuse väidete põhjendamata või tõendamata jätmine ei takista

asja lahendamist, sest põhjendusi ja tõendeid on võimalik menetluse käigus täiendada ning

esitamata jätmise korral jääb kaebus kui põhjendamatu rahuldamata.

16. Menetluse vormi osas vastamata jätmine ei olnud samuti menetlust takistav puudus, sest

sellisel juhul eeldatakse kaebaja soovi lahendada asi kohtuistungil (HKMS § 131 lg 2).

17. Kokkuvõttes ei olnud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õige.

18. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust arvata, et kaebus tuleks tagastada mõnel muul

HKMS §-s 121 sätestatud alusel. Kaebajale on määratud raske puude raskusaste piirangute tõttu

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel, kuid kaebaja jaoks võib olla oluline kontrollida SKA 29.12.2021

otsuse ja 28.01.2022 vaideotsuse õiguspärasust ka nägemispuude tuvastamata jätmise osas.

Näiteks ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on tasuta sõidu õigus riigisisesel liiniveol (s.o

riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses) sügava puudega 16-aastasel ja vanemat isikul,

raske nägemispuudega isikul, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal või puudega isikut

saatval juht- või abikoeral. Seega võib nägemispuude tuvastamisest sõltuda kaebaja õigus

muudele avalikele või sotsiaalteenustele. Haldusmenetluse toimikuga tutvumata on ka ennatlik

järeldada, et kaebus on perspektiivitu. Kuigi kaebajal on kaebuse tagastamise korral õigus

pöörduda uuesti sama kaebusega halduskohtu poole, oleks uue kaebuse korral tähtaeg SKA

29.12.2021 otsuse tühistamise nõude esitamiseks möödunud.

19. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu

01.04.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning saadab kohtuasja tagasi halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)